Ehitusfoorum

Kas selline vundamendi lahendus on mõeldav pooleteistkordele majale? Tuleks soojustamata vundament. Ja kas põrandaplaadi võib selliselt valada, st äärest jääb peno vundamendi peale ca 10 cm ja selle peal betoon? Põrandaplaadi ja seina vahele paneks ka 2,5cm peno, et ei tekiks külmasilda sokli/seina ja põranda vahele. Kas sellise lahenduse puhul on sokli soojustamine vajalik. Ootaks kommentaare, eriti Alar Piirfeld´i arvmust selle soojustamata jätmise kohta.
http://i47.tinypic.com/wup183.jpg

Eks see külmasild jääb sul seal ikka, aga siiski on suhteliselt ladna versioon minuarust.

Tere. Ujuvad põrandad ja Fibo maa sees ei kuulu minu soovitusnimekirja. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Aga kui fibo5 asemele valada betoonist lintvundament?

Mööda soklit ja seina on päris mõnus külmasild. Ja plaat jääb ju vundamendi peale toetama (küll läbi peno), aga ikkagi on mõrade oht.

rax1106 kirjutas:Mööda soklit ja seina on päris mõnus külmasild. Ja plaat jääb ju vundamendi peale toetama (küll läbi peno), aga ikkagi on mõrade oht.

Fibo asemel betoon või columbia Muidu on 8 maja 10 st sellise lahendusena tehtud. Soklil lisaks ainult EPS ja ümber perimeetri kah.

Tere Jenn. Betoon vundamendiks kuulub minu soovitusnimekirja. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tiit Masso kirjutab ..." Betoonvundament võib olla õhuke - piisab paksusest 15-20cm. Kiviseintega maja puhul määrab vundamendi tarviliku paksuse kiviseinte paksus: vundament ei tohi olla seinast õhem rohkem kui 5...6 cm. "
Kas sisuliselt võib 1,5 kordsele fibo3 seintega majale vundamendi teha nii, et kaevan kohe vastava laiuse ja sügavusega kraavi (sügavus 1,5m ja laius 25cm) ja siis see betooni täis valada (jääks ära igasugune saalungitega mässamine), ilma mingi taldmikuta ja killustikuta selle all (ka see T.Masso raamatust), eeldusel, et maapinnal on normaalne kandevõime?
Ülemine äär jääks maapinnaga tasa ja loodi. Selle peale laoks 2 rida columbia kivi (sokkel)ja sealt edasi juba siis fibo . Kas selline betoonvundament vajab ka eraldi armeeringut, või näiteks teraskiuga betooni või või rahumeeli lasta kraavi ilma armeeringuta betooni täis, segamini näiteks maakividega? Selgitav joonis ka...

See viimane lahendus oli ka minul mõttes, ainult selle vahega, et maja tuleb silbetist. Hetke mõte on post-lint vundament. Ehk siis 1,6m sügavused augud maa sisse 1,5 sammuga, betooni täis ja maapeale lint valada.....

Saalung saalungiks, aga kile võiks ikka kraavi visata, siis ei kuiva betoon liiva sisse ära, vaid reageerib omas mahlas ilusti lõpuni. Armatuuri kohta ei julge midagi konkreetset öelda, aga kui ikka raud on sees, siis on betoon kümme korda tugevam.

Joonistuse järgi ei ole 150-ne ja 100-ne peno kuidagi proportsioonis. Kui sa tahad kunagi soklit veel katta millegagi siis tegelikkuses tuleb sul sokli peno peaaegu tasa seina omaga kui veel mingi plaadi ka peale tahad panna viimistluseks .

Vundamendis ei tohi üle 30% maakive olla.

Peagi vundamendi tegemine käsil. Maja 1,5 kordne 8x6m. Välja olen ta endajaoks mõelnud sellisena. Paas on lähedal, maapinnast u-65cm. Auk paeni tühjaks, pae pealne savimuld välja. Seejärel kogu auk killustikku täis u.15-20cm ja tihedaks tampida. Killu peale valan armeeritud petoontaldmiku 20cm kõrge ja 40cm laia. Sinna peale hakkaks laduma siis kas Ikoplokki või Fibot laiusega 20cm. Maapinnast tõusen kõrgemale u.60cm ja sisu läheb tihendatud liiva täis. Edasi tuleks juba Aeroc 25cm, sisemine äär alumise kiviga tasa, kuna soklile tuleb peno peale ja hiljem aeroki peale niisammuti, selljuhul jääb sokkel sissepoole seinast. Põrand kannad täielikult peno peal mis liival.

See aga infoks. Põhi küsimuseks oleks et kas Ikoplokki saab eelistada Fibole, on keegi sellega kokku puutunud. Hinnapoolest odavam kuid muude näitajate kohta kogemus puudub. Sarruseks kasutaks 8mm profiilterast iga plokirea kohta.

Kas minu pakutud materjaalide paksused kannatavad sellise maja puhul või peaks asendama paksematega. Samas pole ju mõtet üle ka pakkuda ja maksta mõtetult palju materjaali eest.

Ikoploki koduleht: http://ikodor.ee/tooted.php?cat=3

Jenile , Läti fibo analoog tuleb ilmselt odavam . Taldmiku laiuseks võiks võtta 50-60 cm , 20 cm kõrge 4*12 a-III armatuur , iga fibo rea vahele ei ole armatuuri vaja , piisab sellest kui järgite tootja poolt antud soovitusi , kuna seina paksus on 250mm , siis mina kasutaks ka vundamendi puhul 250 fibo 5 , hiljem soojustaksin vundamenti 100mm penoga , maja sein aga 150mm . Jõudu tööle

tegelikult vastasin ma eelmises postituses cornoyole

tänud teile! pisut mõtteainet jälle õigemas suunas.

Tervitus, prooviks cornoy küsimustele vastata.

Esiteks pae peale ehitates piisab täiesti 400 mm laiast vundamendist, taldmiku laiuse määrab pinnase kandevõime või siis vajumite suurus. Sinu juhul on kandevõimet küll ja veel, seega milleks betooni raisata. Armeerimise koha pealt valgustaks kõiki pikisuunas kõvasti armatuuri panijaid sellega, et tegelikult arvutatakse taldmikus ristiarmatuuri ( töötab müüri läbisurumise vastu taldmikus), pikisuunas pannakse konstruktiivset armatuuri pragude ja ebaühtlaste vajumite vastu. Ühesõnaga on see 4 x 12 varrast ilmselgelt liiga palju. See pikisuunas ülearmeerimine on levinud valearusaam, mida levitavad inimesed kellel pole õrna aimugi konstruktsioonide arvutamisest või töötamisest üleüldse.

Teema postitajal soovitaks enne 25 cm laia taldmiku valamist natukene tutvuda ka pinnasega, isikult tundub laiust vähe olevat. Milleks viid taldmiku nii sügavale kui kelder puudub? Selleks on ju olemas madalvundamendi variant koos külmumispiiri madaldamise meetoditega. Usun et siin foorumis on sellest juttu olnud.

Loodan et keegi sai abi.

Insenerihakatis.

insenerihakatisele , tundub et sa ei lugenud cornoyo postitust korralikult , kuidas saab olla et taldmik rajatakse väga sügavale , 65 cm pole ju jüst väga sügavale mindud , kusjuures on igati loogiline ja õige kuni paeni pinnas eemaldada ja sinna peale tuleb veel killu padi , nii et taldmiku põhi jääb pinnasest -45cm. ka ei maininud cornoyo et taldmiku laiuseks tuleb 25cm?? See mis puudutab minu pakutud taldmiku laiusest ja armatuurist ,siis jah, ma ei ole insener ja mingeid arvutusi ei teinud,lähtusin puhtalt oma kogemustest , kui puuduvad pinnase geoloogilised uuringud ja inseneride arvutused ,parem armeerida ja betoneerida veidi üle .

Tere. Viimases kirjutises lööb läbi eestimaa ehitusele nii iseloomulik mõttestamp. Kuskil kuuldu või nähtu tuuakse üle teise lahendusse süüvimata konstruktsiooni erinevusse. Pole mingit ehituskonstruktiivset põhjendust teha puhtale paepinnale mingi "killupadi". See on isegi kahjulik meie optimaatorite visa töö tulemusel juurdunud "ujuvate" põrandate puhul. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Näedsanüüd! Mulle tundub, et optimaatorite ujuvpõrandad on täiesti aktsepteeritavad, kui süüvida konstruksiooni eripäradesse!
onuremusele muidugi ata-ata, et killustikuga püüab liiva anumas kinni hoida!

Insenerihakatis vastas oma teises lõigus esime postituse kohta.

Nüüd aga viimaseid postitusi lugedes tekkis küll suur ?-märk
Nimelt olen jah just vastupidiselt kuulnud, et pae ja taldmiku vahele tuleb kild panna, seda just seepärast et kui nüüd peakski mingeid mängimisi seal olema, siis ta leevendab. Võimalik tõesti et see naised saunas jutt.
Aga kas siis oleks õigem pae peale koheselt vöö valada? Nagu viimasest postitusest lugesin, siis on oht et liiv mingil määral läbi killu minema uhab, on see reaalselt ka võimalik?

On.

Härrased insenerid kui te kardate et suurvesi liiva ära uhub , siis on ju võimalik killustik kinni katta geotekstiiliga ,teiseks saab liigvett ära juhtida ka sellise leiutisega nagu drenaaz . Nüüd ka selline küsimus härrastele inseneridele , kus Eesti kõrgkoolis õpetatakse sellist asja et maja 0 projekteeritakse 10-15 cm maapinnast , 30 aastat tagasi kui mina koolis käisin siis õpetati küll sellist asja et sokli kõrgus on60 cm ja seda mitte ainult keldriga vundamentide puhul (või äkki rääkisid seda naised saunas).On ära unustatud sellised terminid nagu max lumekihi paksus , max.sademete hulk (võibolla olen ma lihtsalt loll) . Miks loksub praeguste inseneride projekteeritud ja ehitatud majades vesi (näiteks Peetri küla)

Tere,

Ilma pikemalt jutustamata vohab seal vesi sellepärast, et sademeveesüsteem põhimõtteliselt ei tööta, kogu lugu. Aga see pole ju teema eesmärk, püsigem ikka teemas ja proovigem probleemiga inimest aidata. Isiklikult paneks kerge kihi killustikku juba sellepärast, et taldmiku alus enam-vähem loodi ajada.

IH.

Tere. Eks meie koos OnuRemusega oleme fossiilid, kes ei mõista "kaasaegset inseneriteadust". Insenerid ehitaksid NAf-Naf maja, mis peab vastu ka hundi (loe: ilmastikuäärmused) jõule. "Kaasaegsed insenerid" ehitavad NIF-NIF maju, millel pole vigagi kui lund ei saja, vihma ei kalla, tuult ei puhu, külma pole, samuti liiga sooja jne. Lihtne talupoeg oskas valida oma majale kohta, polnud seal mingit drenaazi. Ka insener peaks oskama pinnase kohta oskama öelda, kas maja satub sohhu või mitte. Aga noh inseneri käest pahatihti ei küsitagi, 4 leheküljelise maja-ilupildi tegijatel seda teadmist küsida pole vist ka mõtet.
P.S. Vundamenditaldmiku loodiajamine killuga on laiskuse tunnus - ei viitsi betoonivalu jaoks saalungit ehitada.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld