Ehitusfoorum

Tere!

Kas saaksite palun põhjendada miks?
On see ebaotstarbekas antud objekti puhul või ei näe te sellel asjal üldises plaanis mõtet?

PS! Aknad tulevad ikka uued.

Lugupidamisega
Martin

Tere. Ümber akna 10 cm aurupidava tsooni tekitamisel liigub aur selle tsooni kõrvalt rõõmsalt edasi ja tulemus on 0.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Akende paigaldaja jättis meile nii sise- kui välisküljel vahutordid. Mis juhtub, kui need "tordid" lihtsalt noaga tasaseks lõikan ja suvalise kileteibi peale tõmban. Aurutõkkepaberi seinas kleepisime küll mingi kileteibiga kinni. Äkki oleks siis selle ka spets. teibiga pidanud kinnitama? Kui jah, siis kust saab Tallinnas osta sellist spets. teipi? Käisin täna Espakis Silma jäid küll kallid Soudal ja Penosil teibid, aga need on liiga laiad meie väikeste vuukide jaoks. Kas on olemas mingi hermeetik, mida pintsliga võiks peale tõmmata?

Rahvaliku laulu ainetel:

Ja mida Hiid selle lauluga öelda tahtis?

Mõistlik kirjutas:Ja mida Hiid selle lauluga öelda tahtis?

Loe veelkord läbi Piirfeldt`i eelmise lehekülje viimane ja ka sellel leheküljel olev tema kommentaar ning siis peaksid aru saama Hiiu postitusest. Aga kui ikka veel ei saa aru laulu mõttest, siis kahjuks ei suuda sind keegi aidata.

Mõistlik kirjutas:Ja mida Hiid selle lauluga öelda tahtis?

kaks päeva mõtlesid, peale seda kui mulle negatiivse hinnangu andsid või?

Hiid kirjutas:

Mõistlik kirjutas:Ja mida Hiid selle lauluga öelda tahtis?

kaks päeva mõtlesid, peale seda kui mulle negatiivse hinnangu andsid või?

Laulmise ja ironiseerimise asemel oleks väga tahtnud näha selget ja põhjendatud vastust küsimusele. Ka viide asjalikule allikale oleks aidanud, kui te ise ei viitsi selgitada.

Mõistlik kirjutas:Laulmise ja ironiseerimise asemel oleks väga tahtnud näha selget ja põhjendatud vastust küsimusele. Ka viide asjalikule allikale oleks aidanud, kui te ise ei viitsi selgitada.

Sinu kasutajanime lahti mõtestades oleks eeldanud rohkem taibukust, aga tuleb välja, et see on nii peen eneseiroonia, et ma ei saa sellest aru või sul puudub täielikult igasugune huumorimeel ja arusaamine kirjutatust.
Ei teagi, mida teha, kas nutta, naerda või lihtsalt kaasa tunda.
"Asjalikud viited" on kahjuks teibimüüjate omad.
Mis kuradi kasu on sulle tagantjärgi õpetamisest kui sa enne tegutsed ja seejärel alles küsid soovitusi? Loe oma postitus uuesti üle!

Mõistlik kirjutas:Akende paigaldaja jättis meile nii sise- kui välisküljel vahutordid. Mis juhtub, kui need "tordid" lihtsalt noaga tasaseks lõikan ja suvalise kileteibi peale tõmban. Aurutõkkepaberi seinas kleepisime küll mingi kileteibiga kinni. Äkki oleks siis selle ka spets. teibiga pidanud kinnitama? Kui jah, siis kust saab Tallinnas osta sellist spets. teipi? Käisin täna Espakis Silma jäid küll kallid Soudal ja Penosil teibid, aga need on liiga laiad meie väikeste vuukide jaoks. Kas on olemas mingi hermeetik, mida pintsliga võiks peale tõmmata?

Süvenen siis ka natuke sellesse situatsiooni, kui nii ilusasti palutakse
Alustada tuleks sellest, mis mingi see kileteip oli, millega aurutõkkepaberit kleepisite?
Kui oli väga mingi, mis aasta-paari pärast või varem paberist eemaldub, siis pole ka akna ääre teipimisel mingit mõtet.
Kas oled proovinud, ära lõigatud vahule suvalist kileteipi peale tõmmata? Minuarust ei tohiks selline kooslus nakkuda.
Spetsteipi saab äkki vbh.ee ?
See, kui ta laiem on, ei ole hullu, see liimitakse akna servale ja teine serv põsele. Vaata spetsteibi liim-materjali ja mõtle veel oma kileteibile. Kas näed vahet?
Spetsteibi nurgad lastakse ülekattesse ja määritakse mastiksiga kokku. Muidu kaotab see teip jällegi mõtte.
Kui kogu maja on vähegi kaheldavalt ehitatud, siis kaotab mõtte nagunii!
Kui kange tahtmine on teipida mingi alternatiiviga, siis ma kasutaks seespool Mägi Aivari teipi. Eelnevalt määriks põse kokku mingi nakkeparendajaga. A.la hüdrotõke.
Vannitubadesse on ka miski hall ila välja mõeldud, seda võid ka vahule määrida mitu korda nädalas. Lõpuks peaks poorid mädi täis saama küll.
Edu
P.S Kallihinnalist teipi toob eestis maale http://www.tervemaja.ee/ ja aine nimi on Pro Clima Contega või TESCON
http://download.proclima.com/ee/ee_DB+_Folder.pdf
Teine teibimüüja, kelle hümni ma algatuseks postitasin, promob oma nanoteipi sel lehel http://www.vbh.ee/Resource/galleries/vb ... aloog_.pdf

Veel siis reklaami http://www.teibiekspert.ee

Hiid kirjutas:

Mõistlik kirjutas:Akende paigaldaja jättis meile nii sise- kui välisküljel vahutordid. Mis juhtub, kui need "tordid" lihtsalt noaga tasaseks lõikan ja suvalise kileteibi peale tõmban. Aurutõkkepaberi seinas kleepisime küll mingi kileteibiga kinni. Äkki oleks siis selle ka spets. teibiga pidanud kinnitama? Kui jah, siis kust saab Tallinnas osta sellist spets. teipi? Käisin täna Espakis Silma jäid küll kallid Soudal ja Penosil teibid, aga need on liiga laiad meie väikeste vuukide jaoks. Kas on olemas mingi hermeetik, mida pintsliga võiks peale tõmmata?

Süvenen siis ka natuke sellesse situatsiooni, kui nii ilusasti palutakse
Alustada tuleks sellest, mis mingi see kileteip oli, millega aurutõkkepaberit kleepisite?
Kui oli väga mingi, mis aasta-paari pärast või varem paberist eemaldub, siis pole ka akna ääre teipimisel mingit mõtet.
Kas oled proovinud, ära lõigatud vahule suvalist kileteipi peale tõmmata? Minuarust ei tohiks selline kooslus nakkuda.
Spetsteipi saab äkki vbh.ee ?
See, kui ta laiem on, ei ole hullu, see liimitakse akna servale ja teine serv põsele. Vaata spetsteibi liim-materjali ja mõtle veel oma kileteibile. Kas näed vahet?
Spetsteibi nurgad lastakse ülekattesse ja määritakse mastiksiga kokku. Muidu kaotab see teip jällegi mõtte.
Kui kogu maja on vähegi kaheldavalt ehitatud, siis kaotab mõtte nagunii!
Kui kange tahtmine on teipida mingi alternatiiviga, siis ma kasutaks seespool Mägi Aivari teipi. Eelnevalt määriks põse kokku mingi nakkeparendajaga. A.la hüdrotõke.
Vannitubadesse on ka miski hall ila välja mõeldud, seda võid ka vahule määrida mitu korda nädalas. Lõpuks peaks poorid mädi täis saama küll.
Edu
P.S Kallihinnalist teipi toob eestis maale http://www.tervemaja.ee/ ja aine nimi on Pro Clima Contega või TESCON
http://download.proclima.com/ee/ee_DB+_Folder.pdf
Teine teibimüüja, kelle hümni ma algatuseks postitasin, promob oma nanoteipi sel lehel http://www.vbh.ee/Resource/galleries/vb ... aloog_.pdf

Aitäh!
See oli väga hea selgitus. Uurisin viited läbi ja suundun kaubandusvõrku otsingutele.

Paar sõna seesmise teibi paigaldamise kogemusest: Penosili vuugiteip oli kallis (ca 23 EUR), kuid väga lihtne ja mugav oli paigaldada. Sama kogus aurutõkketeipi nimega "Prof" K-Rautast maksis 6 eurot, kuid paigaldamine oli väga tüütu (selle servad venisid ja kleepus igal poole mujale, aga mitte sinna, kuhu mina tahtsin).

Lugesin teema läbi ja üritasin enda jaoks kokku võtta järgmiselt. Teipi on mõistlik kasutada, kui majal on paigaldatud korralik aurutõke. Vanal palkseinal, või veneaegsel saepurutäisega karkass seinal seda ei ole, siis pole ka teipidel mõtet, sest teip tihendab ära küll akna ümbruse, kuid mujalt on sein ikka kaitsmata. Fibo ja aeroc seina teipimine ei anna soovitut tulemust kuna viimased ise pole aurutihedad. Akna paigaldamisel ENDALE oleks mõistlik see paigalda villa või takuga ja pärast mastiksiga üle teha, sest vaht ei ole ajas püsiv materjal. Palun parandage mind kui ma olen asjast valesti aru saanud.

Tere. Ühelt poolt soovite aurutihedust, mille savutamine teibiga nagunii osadel konstruktsioonidel pole võimalik savutada. Teisalt teete olukoraa akna ümbruses endale kordi halvemaks kui lihtsama vahuga tehes. Vaht laguneb UV-kiirgusega, kui seda pole, siis vaht püsib.Lugupidamisega. Alar Piirfeld

wumm kirjutas:Lugesin teema läbi ja üritasin enda jaoks kokku võtta järgmiselt. Teipi on mõistlik kasutada, kui majal on paigaldatud korralik aurutõke. Vanal palkseinal, või veneaegsel saepurutäisega karkass seinal seda ei ole, siis pole ka teipidel mõtet, sest teip tihendab ära küll akna ümbruse, kuid mujalt on sein ikka kaitsmata. Fibo ja aeroc seina teipimine ei anna soovitut tulemust kuna viimased ise pole aurutihedad. Akna paigaldamisel ENDALE oleks mõistlik see paigalda villa või takuga ja pärast mastiksiga üle teha, sest vaht ei ole ajas püsiv materjal. Palun parandage mind kui ma olen asjast valesti aru saanud.

Mina olen aru saanud, et fibo või aeroci sein on seest aurutihe, kui see on seest krohvitud, pahteldatu ja värvitud? Või keegi oskab siis seletada, et krohv, peno, fibo, krohv, värv lahendus ei ole aurutihe?
Teip kinnitub nakkega üle tehtud krohvi pinna ja lengi külge.

Tere Alar Piirfeld. Ei soovi ma mingit aurutihedust, lihtsalt seda teemat läbi kammides ja seejuures suuresti teie endi postitusi lugedes mulle selline mulje jäi, et minu poolt nimetatud konstruktsioonides selle teibil mõtet ei ole. Vististi olete ka kunagi ühes oma paljudes konstruktiivsetes postitustes maininud, et Eestis ei mõisteta, taheta korralikult aurutõket paigaldada. Sellisel juhul ei ole ju ka sellel teibil aknaümber mõtet?
See et vaht on akende paigaldamisel siiski aktsepteeritav, kui on uv eestkaitstud - sobib paigaldusmugavuse tõttu väga hästi.

Tere. Aurutihedus on suhteline mõiste ja sõltub konstruktsioonist. Vastavate ühikutena väljendades on materjalidel ca järgmised aurutiheduse numbrid: butüülteip 20000, aeroc 6, fibo 1, mineraalne krohv 6, pahtel 80, dispersioonvärv 200. Lugupidamisega. alar Piirfeld

Üks nimetu kirjutas "Kõige hingavam materjal on vill. Suisa läbipuhutav. Ja just sellepärast vill vajabki kilet. Kile muuseas on hingavam kui klaas. Ja kui kilet ei kasuta, saad loodusliku hallituse. Rohelisesemalt looduslikuma kohe."

Arvan, et uuletõkke paber on kindlasti parem valik kui kile...
Kile on hingavam kui klaas...wtf ???

http://www.soojustus.ee/index.php?alias ... print=true
Huvitav, et mõni ei ole endale selgeks teinud nii lihtsat ja arusaadavat asja.
Jään oma arvamuse juurde.

Hakkan aknaid paigaldama ja materjale uurides jõudsin siia. Kas aknaavale kehtivad ülejäänud konstruktsioonist erinevad auru- ja õhutiheduse nõuded ?
Kui mitte, siis ei ole ju suurt vahet mis materjalidega nõuetekohane ava tehakse. Peamine, et väljast peaks tuult ja seest auru-õhutihe nagu tavaliselt nõue on. Kui on hingavat katuse aluskatet üle nagu siis mainiti (tänan idee eest), siis sellest teen akendele väljapoole nn kraed, nurgad teibiga. Tean, et Velux pakub sisemisele poolele sarnaseid kilekraesid. Sissepoole võib panna samal põhimõttel aurutõkkest ise tehtud kraed. Sisemise ja välimise kihi vahele läheb sooja pidav materjal (vill, takk, vaht, vms). Vahu valin seepärast, et ühtlasi fikseerib akent-ust ja mugav paigaldada. Muid materjale ei saa väikesesse vahesse enamasti hästi panna +suurem ajakulu. Väljast võiks vaht avatuks jääda, kui see õhku peab nagu Soudal mingil variandil reklaamis, aga siis oles vaja pikaajalist tulemust selgitada, kas katmata vahule mõnd muud ohtu pole (satikad vms). Kindlam on vist katta. Praktikute järgi on tüüpiline paigaldus väljast katmata vaht, mis jääb voodrilaua alla välismõjude eest kaitstuks ja kõik pidi OK olema (vähemalt lühemas perspektiivis). Ongi ilma teipideta tehtud. Sama tulemuse saab teipidega + arvatavati on ajakulu väiksem.
Ehk on kellelgi veel mõnd head ja töötavat "ise tehtud" lahendust pakkuda ?

mul isiklikult on üsna savi, kui aur akna ja konstruktisooni vahelt minema pääseb. Las ta läheb, ei mina teda püüdma hakka!

Kondentsi teket ei karda Hiid ? ...eeldusel, et jutt tänapäevaselt soojustatud hoonest. Samas tekib kondentsi tänase tavlega harva kui üldse ja kuivab mõnekümne päevaga välja, st elab üle, aga paari aasta tagune kõva talv tähendab juba head keskkonda elu tekkeks su akende ümber, kui seest aurutõke puudu, aga akna ümbrus tänapäevaselt õhutihe. Siis tee juba nii nagu 100a tagasi, et akende ümbrus puhub läbi ja hoiab selle kuiva.

Külaline kirjutas:Tere. Aurutihedus on suhteline mõiste ja sõltub konstruktsioonist. Vastavate ühikutena väljendades on materjalidel ca järgmised aurutiheduse numbrid: butüülteip 20000, aeroc 6, fibo 1, mineraalne krohv 6, pahtel 80, dispersioonvärv 200. Lugupidamisega. alar Piirfeld

Kui poor/gaas- ja keramsiitbetoonploki seinte puhul on akende teipimine mõtetu kuidas siis on õige teha? Eesti projekteerijate jaoks on selline teadus liiga peenteadus. Hr Piirfeld jagage palun knowhow´d

Asstal 2018 vms peavad meil kõik uued või rekitavad majad olema madalenergiamajad...?


Mina näen lahendust ainult selles, et sakslased on akutehnoloogia kah taskukohaseks arendanud, elan rookatusega rehetares, kardinad heljuvad tuules, aga maja on primaarenergiapositiivne, sest majatagune hektar on päikesepaneele täis ja nendega kütan....

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:Tere. Aurutihedus on suhteline mõiste ja sõltub konstruktsioonist. Vastavate ühikutena väljendades on materjalidel ca järgmised aurutiheduse numbrid: butüülteip 20000, aeroc 6, fibo 1, mineraalne krohv 6, pahtel 80, dispersioonvärv 200. Lugupidamisega. alar Piirfeld

Kui poor/gaas- ja keramsiitbetoonploki seinte puhul on akende teipimine mõtetu...

Seinavärv on 200 korda aurutihedam kui paljas fibo. Tasub pahteldada ja värvida? Tasub. Butüülteip on värvist veel 100x parem ... no mis siis? Kas sellepärast peab kõik maja piirded sama numbri peale punnitama? Kui palju (või kas üldse) ehitatakse meil maju, mille välispiirdeid on tervikuna buüülteibiga võrdse tihedusega, mitte ühtki augukest ega lahtist volti mitte kusagil? Minu arvates on oluline, et aknaümbrused saaksid vähemalt sama tihedad kui muud piirded.