Ehitusfoorum

Tere

Plaan panna terrassipostideks hallid 110 mm läbimõõduga ja 1000 mm pikkusega kanalitorud ja betooni täis valada (armatuurvarras ka sisse igaks juhuks). Mõte selles, et panna liitmiku osa (laiem osa) alla poole, et oleks raskem külmal kergitada ning toru ise ka libedam, ei haaku küljelt pinnasega nii hästi, kui keermetega vent toru. Kas kellelgi on kogemusi?

Toimib. Kui kandevõime jääb väikeseks, siis tasub korralik killupadi alla tampida kinni. Kõige kindlam on keermelatt veel sisse ajada betoneerides ning selle peale saab igasuguseid asju kinnitada hilisemaks täppisreguleerimiseks.

Lihtsalt juhin tähelepanu:

- Võtame pinnase lubatavaks surveks ~ 300 kN/m2 (täitsa norm pinnas)
- Võtame D110 toru pindala
- Leiame kandevõime milleks saame ~2,8 kN e ~ 280 kg
- Mõtleme korraks ja leiame, et eramute põrandate arvutuslik kasuskoormus (so terrassil võiks ju sama võtta) vastavalt standardile on 300 kg/m2
- Nüüd mõtleme veel korraks ja leiame, et terrass ise kaalub ka midagi - oletame, et 50 kg/m2
- Ja teeme järelduse, et kogukoormus oleks 300 + 50x1,2 = 360 kg/m2
- Edasi järeldame, et m2 kohta peaks meil olema 360 / 280 ~ 1,3 toru

Ühtlasi küsiks - mida halba võiks juhtuda kui terass ehitada liiva / killustikalusele asetatud plokile?
Et külm kergitab natuke? Ja siis?

kuna ka endal sai just postidele terrass tehtud ning minu oma on maja ääres kohe ja terrassile viib uks. Esimene mõte mida see külmakerge teha võib on see, et uks ei hakka lahti käima, muud hirmu hetkel ei oska tunda

praanik kirjutas: ↑26 Aug 2020, 22:55 kuna ka endal sai just postidele terrass tehtud ning minu oma on maja ääres kohe ja terrassile viib uks. Esimene mõte mida see külmakerge teha võib on see, et uks ei hakka lahti käima, muud hirmu hetkel ei oska tunda

Kui suureks Sa seda külmakerget hindad?
- Ukse avanemistasapind on pisut kõrgem seesmisest põrandapinnast
- Terrassi ehitatav tasapind jälle madalam (no ise teeks 30mm)
No mina ei näe probleemi

Aga ega ma vaidlema hakka
Enda hinnangul pole terrassile vundamentide (postide, vaiade, kruvide jms) ehitamine vajalik / ratsionaalne

Olen näinud sellist probleemi, kus paari aastaga uks lahti ei käinud terrassile. Võib ka sellest olla, et maja vajus, terrass mitte. Külmakergete kohta olen näinud venelaste videosid ja seal oli küll talvega 5-10cm kergitanud mulda sügava posti ümber.

Tsiteerin:

Ühtlasi küsiks - mida halba võiks juhtuda kui terass ehitada liiva / killustikalusele asetatud plokile?

Tsiteerin:

Külmakergete kohta olen näinud venelaste videosid ja seal oli küll talvega 5-10cm kergitanud mulda sügava posti ümber.

Näed vahet?

Ühtlasi lisan mõtteaineks:

Mina kasutasin samal eesmärgil tollest kandilisest vihmavee allaviigutorust mõõtu lõikamisest jäänud jääke.
Miskid 50, 60 cm pikkused jupid. Need üksjagu peenemad aga 14 aastat kenasti vastu pidanud.

auk maasse, augu põhja lapik kivi, selle peale toru, segu täis, tükk rauda sisse, aga paikaloodimiseks nipp, et kinnitasin U-kujulised prussihargid juba prussi külge ja siis torkasin otsapidi torudesse, prussi otstest ajutiselt toetades paika loodides, nii et kivistusid kõik koos õigesse asendisse...

Tere,
Kasutan teemat ära. Asun kevadel ~30rm suurust terrassi ehitama. Kõrgus maapinnast~70cm. Pinnas: muld, kruus, savi.
Plaan järgmine:
1. Pinnasepuuriga 300mm augud (~1m sügavuseni)
2. Venttoru (160mm) auku
3. Kruus ümber venttoru
4. Betoon torru
5. 50x150 immutatud pruss
6. 50x100 immutatud pruss risti (400mm sammuga)
7. Terrassilaud peale

Küsimus nüüd selles kuidas 50x150 pruss siduda betoonpostiga? Naelutusnurga, betoonihargi, tallaga betoonihargi, keermelati või terrassikanduriga?
Ma olen üsna kindel, et neid venditorusid 100% täpselt loodi/mõõtu/kõrgusesse saada üsna keeruline, st. et mingi rihtimisvõimalus peaks jääma?
Ülal pakutud nipp (U-hark prussi külge ja siis betooni) tundub üks hea lahendus olevat. Ehk kellelgi veel mõtteid..

T.

Minul on keermelatid sisse valatud. Eelmine aasta võtsin lahti ja vahetasin alustalad(100x100) välja, kümne aastaga olid põhja poolses küljes mullaks muutunud. Kõik mutrid tulid vabalt lahti ja uued läksid lihtsalt paika.Harkidega materjalikulu suurem, eks ta maitseasi ole...eraldi ei rihi, valatud pind sai omalajal loodi.

Olen valanud postid mõne cm võrra kõrgemaks, laseriga märgid peale, suure rellakaga õigesse kõrgusesse. Peenemaks rihtimiseks bituumen papp vahele. Postide külge kinnitanud ei ole. Terass taevasse ei kerki. Siiani kõik korras.

Valasin endal postid ära ning hiljem kui paar mm siia-sinna rihtida oli vaja, siis kasutasin suuri nurgikuid. Betoonikülge läks vist betoonikruvidega paar tk ning puidu külge nurgikukruvidega. See andis mugavuse igat tala laseri järgi jooksvalt rihtida. Enne muidugi panin laseri korraks torude ülepinda ning 1-2 kõige kõrgemat posti lasin betooni lihvkettaga veidi maha. Samuti lasin kõik servad postidel kumeraks, et vesi saaks posti pealispinnalt alla voolata. Muidu see tobe lugu, et betoon kuivab kivinedes veidi kokku ning toru üleserv jääb vett hoidma.

Soovitan küsida Timbarpuidu käest, lasin endale maale terrassi teha...ca 1m maapinnast, samuti koos postidega. Lahendasid asja väga mõistlikult ja külmakerkeid ei ole siiani esinend...
https://timbarpuit.ee/teenused/terrassi-ehitus/

Mina kasutasin arrase reguleeritavad terrassi kandureid. Kiire ja mugav oli.

remo22 kirjutas: ↑02 Veebr 2022, 22:00 Mina kasutasin arrase reguleeritavad terrassi kandureid. Kiire ja mugav oli.

Neid plastmassist ning keeratavaid?
Panid need siis betoonpostide otsa?

Tomas91 kirjutas: ↑02 Veebr 2022, 22:42

remo22 kirjutas: ↑02 Veebr 2022, 22:00 Mina kasutasin arrase reguleeritavad terrassi kandureid. Kiire ja mugav oli.

Neid plastmassist ning keeratavaid?
Panid need siis betoonpostide otsa?

Jah. Postile kinni ja keermega kõrgus paika.

Tegin omale 400 mm maapinnast terrassi nii, et kaevasin pinnase ära ja täitsin nii palju , et 200 fibo plokk+150 pruss ja laud 28 saaks nulli. 10 aastat kestnud ja pole märgatavalt vajunud ega kerkinud. Plokkide ja prusside samm u. 600. Ennast ei häiri - õllepurk ümber ei kuku.
Järgmiser terrassi teen nii nagu peab - xxx'111 soovitusel kivist

Tomas91 kirjutas: ↑24 Jaan 2022, 23:01
Plaan järgmine:
1. Pinnasepuuriga 300mm augud (~1m sügavuseni)
2. Venttoru (160mm) auku
3. Kruus ümber venttoru

Küsimus veel, millist kruusa toru ümber kasutada?
Peamiselt pakutakse:
Looduslik kruus
Purustatud kruus
Sõelutud kruus

Kuna hinnavahe ning kogus väike, siis valiks parima.

Kui on kindel soov ehitada terrass vundamendile - OK saan aru
Aga milleks on vaja jännata betoneerimisega?
Kas lihtsam pole...

Räigelt üledimensioneeritud?
Eks siis saab ju suurema sammuga / vähem panna
Ja miks käsitsi peab keerama?

Ja kõik oleneb ikka jõuõlast...

sõltub pinnasest. See mootoriga kruvija viskab kergemad töömehed kahte lehte kui kivi ette satub. Ise olen käsitsi kahekesi kangidega 1800 pikad vaiad kruttinud liivasesse pinnasesse - ütleme nii, et üks füüsiliselt raskemaid töid. Üks vist jäigi lõpuni kruttimata - lõime käega ja lõikasime mingi 20 cm jupi maha.

Ei väida, et paigaldamine igas kohas kerge peaks olema
Aga kas selles samas kohas kaevamine ja betoneerimine jms juramine on lihtsam...

Täitsa võimalik, et ongi nii raske paigaldada kui väidetakse
Ise ei tea - pole paigaldanud
Tean, et on paigaldatud erinevate hoonete alla aga masinaga
Mõte / küsimus tekkis sellest, et siin räägitakse mingitest aukudest ja betoneerimisest jms - et kas selle kruviga poleks lihtsam
Ise terrassile üldse vundamenti ei teeks, ainult kasvupinnas / muld minema, asenduseks liiv või killustik ja kõik

Kas lihtsam ei ole väikse, mootoriga pinnasepuuriga augud ette teha? Meie kasvuhoonele lasin augud ette, toru sisse ja betooni täis. Sai isegi loodi esimese korraga. Lolli aruga tegin augud 200mm puuriga, aga vabalt võinuks olla 160mm. Kasvuhoone 3x6m ja iga 1,5m takka post ehk kokku 11 posti(ühes otsaseinas ukse kohas 2 posti). Enam täpselt ei mäleta, aga üle 2-3 tunni see aega kindlasti ei võtnud. Ega ma väga sügavale ei lasknud, sest paeklibu tuli vastu.