Ehitusfoorum

Tere,
1970ndate kortermaja, 1. korrus, all hiljuti soojustatud sokliga kuiv mitteköetav (vist!) kelder. Praegu on toas põrandal saepuruplaat, selle all nähtavasti mingi kaasaegse tuuletõkkeplaadi sarnane soojustusplaat (kuidas seda nimetatakse? lahtine vill vms ei ole). Põrand tundub loodis olevat, ei kriuksu ka nagu. Põranda pinnast paneelini on ca 6-7cm.

Tahaks sinna laudpõranda panna. Variandid:
(a) 19mm kuuselaud liimida otse saepuruplaadile, võib-olla alla nn laminaadi alusvaip.
(b) Vana põrand üles võtta, 5x10 laagid lapiti + laagide vahel vill (selle alla ka midagi?) + 28mm kuuselaud.

Küsimused:
1. Kas liimitud laudadega variant, st vana soojustuse allesjätmine, jääks oluliselt külmem kui uus soojustus (vill)? Pole aimu, mis seisus see nõuka-aegne soojustus on; põranda servalt katsudes tundus igati tihke.
2. Kui liimimine annab külmema põranda, siis kuidas saaks saepuruplaadile laudu liimides põrandat soojemaks? Mingi muu alusvaip vms sinna vahele?
3. Kas laudade kinnitamine saepuruplaadile kruvidega ja ilma liimita ei tule kõne alla? (Lugesin, et siis hakkab ilmselt kriuksuma, samas jääb siis võimalus põrandat ka üles võtta.)
4. Mis on laagidele pandud põranda olulisemad tehnilised eelised võrreldes liimitud põrandaga?

Liimida oleks lihtsam + odavam; samas tundub see "laisk" töö, kuna aastakümnete vanune teadmata seisus lahendus jääb sinna alla. Kuigi, nagu ütlesin, vana põrand tundub iseenesest kõva ja OK.

Tänud kõigi nõuannete eest!

Kruvi lauad läbi punni, kasutades põrandalaua kruvi, saepuru plaadi külge kinni ja ära liimiga mässa. Endal sai nii tehtud teisel korrusel ja väga hea jäi.

martz kirjutas: ↑28 Juun 2019, 10:47 1. Kas liimitud laudadega variant, st vana soojustuse allesjätmine, jääks oluliselt külmem kui uus soojustus (vill)? Pole aimu, mis seisus see nõuka-aegne soojustus on; põranda servalt katsudes tundus igati tihke.

Ei ole kõrgeltharitud insener ja kõik vastused on endise linnauntsaka ja praeguse alevipoja tarkused.
Vana on arvatavasti klaasvill ja selle soojusjuhtivuse omadused on minuteada kehvemad kui uuemate soojustusvillade omast.

martz kirjutas: ↑28 Juun 2019, 10:47 2. Kui liimimine annab külmema põranda, siis kuidas saaks saepuruplaadile laudu liimides põrandat soojemaks? Mingi muu alusvaip vms sinna vahele?

Miks peaks liim tekitama külmasilla? Kuidas peaks liim põrandalaudu kinni hoidma kui aluspõranda ja pealispõranda vahel on alusvaip?

martz kirjutas: ↑28 Juun 2019, 10:47 3. Kas laudade kinnitamine saepuruplaadile kruvidega ja ilma liimita ei tule kõne alla? (Lugesin, et siis hakkab ilmselt kriuksuma, samas jääb siis võimalus põrandat ka üles võtta.)

Kuna ise kaldun rohkem praktilisuse, mitte emotsioonide poole ja üldiselt ei poolda ersats värke ehk potjomkinlust. Väljast(naturaalpuidust põrand) oleks nagu ilus ja rohelise mõtteviisi pooldaja, aga seest on tegelikult täielik jama ehk aluspõrand on tegelikult üks suur liimikärakas, millesse on segatud veidi saepuru.

martz kirjutas: ↑28 Juun 2019, 10:47 4. Mis on laagidele pandud põranda olulisemad tehnilised eelised võrreldes liimitud põrandaga?

Eeliseks on ainult see, et saad teadmise, et oled teinud uue põranda kaasaegsete materjalidega. Kõik. Soojema põranda tegemiseks keldrit altpoolt nagunii sa soojustama ei hakka, kuigi see annaks soojemaks põrandaks parema efekti kui sinu ideed. Või kiika ostu-müügi foorumis juba aastaid reklaamitava põrandaküttekile poole, kuigi mul isiklikult sellesse erilist usku ei ole(minu jaoks sutsu probleemne ehk mul on liiga palju küsimusi, et asi toimiks 100%-lt).

Kuna valmispõranda pinnani 5-6cm, siis villa sinna ei mahu, et mingi effekt ka tekiks.
Liim ja parketi alusvaip ei käi kokku.
Läbi tasuks mõelda plaan ümbritsevate ruumidega, et põrandad samasse tasapind a jääks.

Kui kõik loodis ja ei kriuksu, siis ise vana põrandat ei lammutaks.

Aitäh kõigile! Vaatasin ka, et ei hakka vana põrandat üles võtma.

Sattusin ühtäkki ka vineerist do-it-yourself-parkettide otsa. Välja näevad igatahes väga ägedad, vaimustunute blogipostitusi tundub olevat üsna palju (sh teateid, et aasta või koguni 4 aastat hiljem oli põrand OK). Aga pean nüüd välja mõtlema, kas see on minu meelest "ainult seiklejatele" lahendus. Maakodus on üks vineerpõrand (Nõuka-aegne vineer; praegune tundub kindlasti parem) vastu pidanud 30 aastat, tõsi küll, peamiselt suvel ja nädalavahetustel kasutamist.

EDIT: Siin on päris huvitav ja mõistlik eestikeelne jutt vineerpõrandatest:
https://www.vineerimaailm.ee/millised-v ... mini-vastu

Ja väljamaaltki pilte ja muljeid:
https://bit.ly/2xlhJJy
https://www.remodelaholic.com/diy-plywo ... cons-tips/