Puitlaagidel põranda ematala ja kandevõime

[Andrus 445]

Tervitused,

nagu ikka keskmisel eestlasel, nii ka minul, sai maja ehituseks tellitud ainult eelprojekt ja nüüd põranda ehitus jõuab varsti kätte aga väike kahtlus on põranda kandvõimes.

Põrand siis planeeritud selliselt: parkett, kipsivalu 40 mm + kütte torud, 22 mm osb, 50x100 immutatud laagid risti 50x200 immutatud laakidega, nende vahel vill, tuuletõke.

Sille 7,7 m. Plaan siis selline, et kandma jäävad 50x200 prussid aga keskelt peaks nad millegile toetuma, et sille prussidel oleks 3,85 m mitte 7,7. Plaan panna üks ematala, mis ühe otsaga jääb toetuma maja vundamendile ja teise otsaga kamina vundamendile. Ematala sille oleks ühel pool kamina vundamenti 5,5 m ja teisel pool 3,5 m.

Suur küsimus on kas 50x200 prussid kannavad põranda raskust 3,85 silde juures ja millest peaks olema tehtud ematala? Metall? Kaks 5x200 prussi kokku ja betoon post toetuma pikema silde juures?

Ehitajal on asjast oma arusaam, mis põhineb kõhutundel ja kogemusel aga mulle jääb selleks väheseks, otsin hetkel firmat või inimest, kes selle arvutuste teel lahendaks. Mis targad foorumlased arvavad?

[Külaline]

Tervitused,

nagu ikka keskmisel eestlasel, nii ka minul, sai maja ehituseks tellitud ainult eelprojekt ja nüüd põranda ehitus jõuab varsti kätte aga väike kahtlus on põranda kandvõimes.

Põrand siis planeeritud selliselt: parkett, kipsivalu 40 mm + kütte torud, 22 mm osb, 50x100 immutatud laagid risti 50x200 immutatud laakidega, nende vahel vill, tuuletõke.

Sille 7,7 m. Plaan siis selline, et kandma jäävad 50x200 prussid aga keskelt peaks nad millegile toetuma, et sille prussidel oleks 3,85 m mitte 7,7. Plaan panna üks ematala, mis ühe otsaga jääb toetuma maja vundamendile ja teise otsaga kamina vundamendile. Ematala sille oleks ühel pool kamina vundamenti 5,5 m ja teisel pool 3,5 m.

Suur küsimus on kas 50x200 prussid kannavad põranda raskust 3,85 silde juures ja millest peaks olema tehtud ematala? Metall? Kaks 5x200 prussi kokku ja betoon post toetuma pikema silde juures?

Ehitajal on asjast oma arusaam, mis põhineb kõhutundel ja kogemusel aga mulle jääb selleks väheseks, otsin hetkel firmat või inimest, kes selle arvutuste teel lahendaks. Mis targad foorumlased arvavad?

Lao postid alla

[Andrus 445]

tuulduv põrand, talvel külmaga mängima ei hakka?

[ei m]

Ei usu, et see hea konstruktsioon on aga kui sa siinset otsingut kasutad siis leiad lingi tabelile, kus saad määrata prussi mõõdud vajaliku silde jaoks . Eriti hirmutav on lugeda, et keegi tahab oma elamisse ilmselt siis siseruumi jäävad detailid panna mingisugusest immutatud materjalist. PRRR!

[Andrus 445]

immutatud materjal on lihtsalt üks variant, jääb paksu valukihi alla sellepärast tundus mõistlik esmapilgul.

[Külaline]

immutatud materjal on lihtsalt üks variant, jääb paksu valukihi alla sellepärast tundus mõistlik esmapilgul.

palju tuuldumisvahet jääb?

[Andrus 445]

Esialgu plaanis 25-30 cm.

[Külaline]

Esialgu plaanis 25-30 cm.

no aga pane sinna 25 -30cm liiva, tihenda, peale 20cm peno, kile, torud klambritega peno külge ja kipsivalu.

[Andrus 445]

Sellisel juhul juba paneks betooni aga alt tuulduv põrand tundub mõistlikum. Mis sellest EPS-ist või kallist XPS-ist 10 aasta pärast niisketes oludes saab see on põhiline küsimus.

[Külaline]

Sellisel juhul juba paneks betooni aga alt tuulduv põrand tundub mõistlikum. Mis sellest EPS-ist või kallist XPS-ist 10 aasta pärast niisketes oludes saab see on põhiline küsimus.

ennem mädaneb põrandatala ja maja sul ümbert ära, kui XPS - iga seal midagi juhtub ja ka eps ja xpsi puhul on kipsivalu hea lahendus

7,7m sille unusta ära, sest sul on põranda all selliseks konstruktsiooniks liiga vähe ruumi . tuulduva jaoks lao postid vahele ja kasuata ainult 50x250 immutamata puitu ühte pidi ja ajab asja ära . Tuulduva põranda jaoks loetakse 35cm tuulutusvahet min kõrguseks ja enne seda mõõtu peaks mahtuma ka liivapadi 20cm

[Andrus 445]

7,7 silde unustasin juba ammu ära aga postid siis liiva peale? Talvel on põranda alla korralik miinus kuna vundamendile augud ju sees ja soojustada pole ka mõtet, külmaga poste kergitama ei hakka ja põrandata paigast ei lükka?

[Külaline]

7,7 silde unustasin juba ammu ära aga postid siis liiva peale? Talvel on põranda alla korralik miinus kuna vundamendile augud ju sees ja soojustada pole ka mõtet, külmaga poste kergitama ei hakka ja põrandata paigast ei lükka?

liiva täis, xps/eps, kile, torud, kipsivalu .... ja sul ei ole niipalju tegevusi , küsimusi jne

postid peaks ikka natuke sügavamale laduma , et külm neid ära ei tõstaks , sisuliselt vajad ju vahele kandvat vundamenti mis kogu su põranda koormust peaks kandma/jagama (vaheseinad, mööbel, elutegevus jne jne) .

Sinu antud mõõtude järgi on sul vaja seda kandvat osa 9m ulatuses seega võid valada näiteks ~13 betoonposti venttorudesse (sama sügavat kui vundament) mis hakkavad neid talasid 60cm vms vahedega kandma.

[Andrus 445]

Ise mõtlen ka nii et need vahepostid peavad oleme külmakerke tsoonist väljas. Jube kalliks ja palju mässamist on selle tuulduva põrandaga, palju lihtsam oleks liiv ja xps. Kas ka ajas kestvam selles on küsimus?

[Külaline]

Ise mõtlen ka nii et need vahepostid peavad oleme külmakerke tsoonist väljas. Jube kalliks ja palju mässamist on selle tuulduva põrandaga, palju lihtsam oleks liiv ja xps. Kas ka ajas kestvam selles on küsimus?

kui vana sa oled? Kui oled üle 40 , siis sa ei saa sellele vastust, kui oled täna 20, siis võib sinu eluea jooksul tekkida vajadus amortiseerunud põrandakütte süsteemi vahetamiseks ja saad oma silmaga näha enda tehtud konstruktsioonide avamist. Puitkonstruktsioon võib muidugi halva õnne korral juba 5 aastaga laguneda, kuigi ka selle korralikult tegemise korral sa seda avamise vajadust ise enam ei näe.

[volle]

Niipalju kui mina olen siin foorumeid lugenud, siis on tekkinud 2 leeri. Ühed kes ütlevad, et peno pinnasel ja nn ujuv põrand on ok. Teised, kes väidavad, et kindlasti ei tohi pinnasele laotada ja põrandaplaat peaks toetuma vundamendile. Eks võta kinni kellel õigus on.
Laagidel põranda puhul minu jaoks üks suurem probleem on märgade ruumide lahendus ja kuidas tuua sisse vesi, et see ära ei külmuks ning ka närilite probleem, et kuidas neid elajaid eemal hoida, et villa sisse ei läheks.
Samas selliseid põrandaid ehitatakse skandinaavias päris palju. Sõber tegi näiteks vanadest vundamendi plokkidest 300x600x2400)perimeetri 2rida ja keskele ka ühe kandva rea. sille tuli umbes sama kui teemaalgatajal ehk 3,8m. Põranda alla jäi ikka umbes 80 cm ruumi.Laagid pani 75x200 ja 600 sammuga. peal siis põrandaplaat, mitte osb +valu koos küttega ja parkett. Hetkel on sees vast mingi 7 aastat elanud ja täitsa rahul, hea soe midagi ei vaju ega kägise. tema pani jah dushinurga, aga mulle meeldiks kui vesi põrandale voolaks ja trapist kanalisatsiooni läheks. aga kui kogemata kusagilt lekiks siis ei taha mõeldagi mis saab
Aga tavalistesse ruumidesse kui vaja loodis põrandat siis väga hea lahendus minu meelest, oluliselt lihtsam ja odavam ehitada ka kui toimivat betoonpõrandat, ainult eelmainitud sõlmed peab läbi mõtlema

[ei m]

Ise mõtlen ka nii et need vahepostid peavad oleme külmakerke tsoonist väljas. Jube kalliks ja palju mässamist on selle tuulduva põrandaga, palju lihtsam oleks liiv ja xps. Kas ka ajas kestvam selles on küsimus?

Ma mõtlesin, et sa kahe korruse vahelist põrandat ehitad!
Esimese korruse põranda pead nii või naa tegema nõnda, et seina soojustuse sisse jääks. Olgu see siis puit või betoon. Muidu jääb seina ja põranda liitekoht külmasillaks, hallitama, niiskeks. Ma olen 15 a maa sees olnud EPS välja kaevanud ja püsis ühes tükis nagu ostuhetkel. Ainult niiske oli, ilmselt XPS oleks vähem niiske olnud.

[volle]

Kui saladus pole siis milline on kipsivalu m2 hind selle 40mm paksuse juures. Kodulehelt ei leidnud andmeid ja ega neid pakkujaid polegi peale 1 firma.

[Andrus 445]

Peaks olema 25 eur/m2

[volle]

Tänan. Kuna endalgi plaanis üks majake lähimas tulevikus püsti panna, siis hea teada. Kuna mu enda krundil kevadel pinnavesi kõrgel, siis mõtlesingi alt tuulduva peale. Ei tahaks penot päris niiskesse lappama hakata. Kuidas Andrus445 plaanisid vee majja tuua, kas soojustatud kastis? Kas märjad ruumid lahendaksid dushinurgaga? Need oleks minu jaoks kõige kriitilisemad kohad minu jaoks

[Andrus 445]

Penost kastist torude jaoks paremat mõtet pole tulnud. Märgade ruumide probleem on tõsine. Plaan oli valada kipsile peale õhuke betoonist plaat kuhu peaks tulema dušš, sinna peale rohkelt seda hüdrovõõpa. Kui trapi koht kvaliteetselt teha ja betoon plaadi ääred oleks natuke kõrgemad siis ei tohiks vesi mujale voolata. Klaasist seinu saab juba osta igas mõõdus ja nendega saab teha suurema dušši kasti. Jääb silmale ilusam sest on kõvasti madalam kui poe tuššinurgad. Aga üldine vannitoa põrand on keeruline. Kaalu sinnagi õhukest betoonplaati. Samas betoon pole kõige kergem...