Ehitusfoorum

Kas sellel "maja alla" mingi numbriline väärtus ka on?
Kui väikest pikaajalist koormust m2. kohta see kõige vingem EPS talub ilma et üle ~2% kokku vajuks?

Külaline kirjutas: ↑08 Mär 2017, 09:53 Internet on kõikide jaoks, igaüks leiab oma mõttele sealt kinnituse.

Täpselt nii ongi. Kõik leiavad infot selle kohta, mida endal vaja on. Madalenergia ehitab maju või müüb õhku, seetõttu tema poolt propageeritav info on täpselt nagu putini jutt.

Põhimõtteliselt Piirfeldil jällegi õigus - internetist võib oma mõtetele alati kinnitust leida. Esimene test näitas, et XPS imes endasse 5-10x vähem vett kui EPS. Samas kunagi olen näinud ka paberit, kus ka XPS on ennast täis imenud kui käsn ja R-väärtus kolinal alla tulnud.

http://www.omanikujarelevalve.com/vunda ... tulemused/ on ka kohalikud tegemist teinud testimisega.

Igastahes mina vahetasin usku ja läheb XPSi peale see plaatvundament - hinnavahe EPS100ga 30%, kuid materjal kannatab 3x rohkem koormust + on sõbralikum niiskuse suhtes. EPS200ga hinnaerinevus puudub.

mkubi kirjutas: ↑08 Mär 2017, 13:28

Külaline kirjutas: ↑08 Mär 2017, 09:53 Internet on kõikide jaoks, igaüks leiab oma mõttele sealt kinnituse.

Täpselt nii ongi. Kõik leiavad infot selle kohta, mida endal vaja on. Madalenergia ehitab maju või müüb õhku, seetõttu tema poolt propageeritav info on täpselt nagu putini jutt.

Mis minu infol viga oli?

Pole ehitanud ühtegi maja, veel vähem müünud.

MadalEnergia kirjutas: ↑08 Mär 2017, 13:35

mkubi kirjutas: ↑08 Mär 2017, 13:28

Külaline kirjutas: ↑08 Mär 2017, 09:53 Internet on kõikide jaoks, igaüks leiab oma mõttele sealt kinnituse.

Täpselt nii ongi. Kõik leiavad infot selle kohta, mida endal vaja on. Madalenergia ehitab maju või müüb õhku, seetõttu tema poolt propageeritav info on täpselt nagu putini jutt.

Mis minu infol viga oli?

Pole ehitanud ühtegi maja, veel vähem müünud.

Täitsa üllatav. Huvitav, milleks siis selline propageerimine ? Kas ei karda, et tegu võib olla karuteenega ?

Isiklikult usun, et tänased materjalid pole veel piisavad taoliste koormuste all kasutama. Fantaseerin, et olukord muutub, kui 3d printerid hakkavad maju ehitama. Või siis soojustust.

Ma ise seda propageerimiseks ei nimetaks, arutelu kõlaks korrektsemalt.

Aga jah, teine link pidi näitama, et koormused ei ole probleemiks. Ning kui mõelda, et ma vahetan EPSi XPSi vastu, mis pikaajaliselt lubab 3x suuremat koormust vastu võtta, siis nagu ei tahaks koormuste peale üldse pead vaevata - mingi rusikareegel järgi kaaluvat raudbetoon vahelaega maja 1000kg/m2... Jätaks niiskuse on selleks vaenlaseks või siis propageeritavaks.

Leidsin mingit sorti huvitava mooduse hõdroisolatsiooniks. Kas keegi jagab arvamusi:

http://www.viacon.ee/wp-content/uploads ... kangad.pdf

Külaline kirjutas: ↑08 Mär 2017, 13:18 Kas sellel "maja alla" mingi numbriline väärtus ka on?
Kui väikest pikaajalist koormust m2. kohta see kõige vingem EPS talub ilma et üle ~2% kokku vajuks?

Survepinge 2 % def. korral pikaajaline: EPS100 - 3000 kg/m2 ; EPS120 - 3500 kg/m2 ; EPS200 - 6000 kg/m2

Maja 8 aastat edukalt EPS100 plaatvundamendil seisnud. Ei ole probleeme niiskuse või deformatsiooniga kuskilt.
Ei näe põhjust miks ta peaks nüüd niiskust täis imema või ära vajuma?

Eks see igaasjaga nii, et kui areneb tehnika või tuleb uus materjal, siis leidub kari nõukaaegseid "insenere", kes selle soppa löövad oma iganenud või puudulike teadmistega. Mõneajapärast, aga kasutavad ise ka.
(Mäletan kuidas tehti diiselmootoreid maha nõukaaja inimeste poolt ja ei usutud, et nendega kunagi üldse normaalselt sõita saab)

Ükski asi ei ole igavene, aga mis lugupeetud insenerid siin teemas siis vundamendi eeldatavaks elueaks tahavad saada? 150, 200, 300 aastat - ilma, et midagi ei muutu?

Tere. Niikaua kui midagi kriminaalset pole , sis on liberaalses turumajanduses igühe oma vaba valik, kas ta ehitab nif-nif maja või naf-naf maja. Lugupidamisega. Alar Piirfeld - nõukaaegsete füüsikaseadustega kursis olev insener.

Mina oma füüsikateadmistega kelkida ei saa, aga oma talupojaliku loogika abil arvan, et kui terve maja plaatvundamendi all on ühtlane homogeenne kiht soojustusmaterjali (olgu see siis EPS või XPS) ja see vajub ühtlaselt kogu ulatuses, siis maja lihtsalt vajub tervikuna mõni millimeeter allapoole (juhul kui plaatvundament on õigesti dimensioneeritud ja aluspinnas ning killustikalus on ühtlase tihedusega) Ja mis sellest siis juhtub, kui maja tervikuna alla poole vajub. Mind see ei küll häiriks. Tegelikult arvan et mingisugune väike vajumine on loomulik ja pole vahet, kas tegu niff või naff majaga. Peaasi kui vajumine on ühtlane.

Tere. Mis häirib, mis mitte on täiesti subjektiivne. Ehituse ABC-d ja Bauhausi (Lasnamäel) ei häiri isegi 4-5 cm põrandakõikumised, rääkimata pragudest. Müügiprotsessi ei mõjuta see karvavõrdki. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Külaline kirjutas: ↑27 Juun 2017, 10:38 Tere. Mis häirib, mis mitte on täiesti subjektiivne. Ehituse ABC-d ja Bauhausi (Lasnamäel) ei häiri isegi 4-5 cm põrandakõikumised, rääkimata pragudest. Müügiprotsessi ei mõjuta see karvavõrdki. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Tere,
arvan, et erinevad konstruktsioonid sobivad erinevasse olukorda. Kui on head pinnase tingimused ei näe probleemi pinnasel põrandaga. Ei ole kursis Bauhausi põrandate vajumisega, kuid kuna seal ümberringi on näha maapinna lähedal lubjakivi, siis hakkas teema huvitama. Uurides seal tehtud geoloogiat selgus, et lubjakivi sees on kohati turbaaugud. Võiks esmapilgul arvata, et sealt ei ole seda turvast eemaldatud ja selle tõttu ka erinevad vajumid. Igasuguse ehituse ja lahenduse annab asjatundmatusega või kuritahtlikult "tuksi keerata".
Samas ei näe pindalalt suurte hoonete puhul normaalsete pinnasetingimuste juures alternatiivi pinnasel põrandale. Vaiadel või postvundamentidel lao- ja tootmishoone põrandad peavad olema ikka väga hästi põhjendatud, kolme põrsakese muinasjutust jääb ilmselgelt väheks.
Parimat

Tere. Tootmishoone jaoks võib see olla ajutine tootmissisend, mis peale lühikest ekspluatatsiooni ümber lükatakse. Eks sama ideoloogiat saab ka eramute juures kasutada - kiiresti ja odavalt maha lödistada ja peale lühikest ekspluatatsiooni eramu kokku lükata. Seda viimasest aga ei taheta millegipärast teha.
Kui kodanik ei näe alternatiive ka suurtele põrandatele, siis käib ta küll kinniste silmadega ringi. Betooni osatakse maapinnast kõrgemale ka tõsta.
See ongi sama valiku küsimus , mille ees seisid põrsakesed. Valiku peab põhjendama tellija iseendale, mitte insener. Insener võib nõu anda, aga majandusotsuseid teeb tellija. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere. Euroopas valatakse pinnasel põrandaid miljoneid ruutmeetreid aastas. Julgen arvata, et tõstetuid põrandaid oluliselt vähem. Loomulikult on see kõik majanduslik otsus. Mind häirib lihtsalt see resoluutne väide, et kõik pinnasel põrandad on "paha paha" ja seintele, postidele, vaiadele (mis kõik samamoodi pinnasele toetuvad) on hea ning neid ei anna "untsu" keerata. Kõik oleneb ikkagi konkreetsetest vajadustest ja tingimustest.
Parimat

Tere. Tuleks eristada kahte asja: 1) pinnasel põrand Eesti moodi 2) pinnasel põrand vastavalt Euroopas kehtivatele normidel. Esimene neist on sisuliselt keldripõrand koos vastavate tehniliste parameetritega, kus keldripõranda niiskus, soojustus ja püsivuse kohta ei esitata erilisi nõudeid. Väga suur osa meie eramute esimesed korrused on sisuliselt keldripõrandad koos oma probleemidega. Euroopalikke lahendusi plaatvundamentide ja ujuvpõrandate ehituseks (kus on lahendatud kauakestvalt niiskus, soojustus ja püsivusprobleemid) võiks vaadata vastavatest õpikutest ja aabitsatest. Kahjuks ei osata või ei taheta neid allikaid üles otsida ja tehakse vastavalt ehitustavale odavalt, kiiresti, s-ti vastavalt meil kehtivale jaantatikluse ideoloogiale. Ehitusgarantii on 2 aastat, edasine jama on koos naha ja karvadega juba heauskse või koonerdava tellija oma.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Siin räägitakse, et kõik lahendused on jamad, aga ei oskata paremat lahendust välja pakkuda. Uurisin siis huvi pärast ka välismaist tava. Kokkuvõtvalt soovitatakse:

Slab on grade foundation
4. 50+mm betoon
3. 5mm polüetüleen (polyethylene ehk mügarkile) niiskustõke, teibitud ühendustega või paigaldatud 200mm ülekattega
2. 50+mm XPS või EPS (meie kliimas jääb väheks)
1. 100+mm kruus (ilma liivata)

Alternatiivina pakutakse ka niiskustõkke panemist hoopis XPS/EPS alla, kuna nii püsib R-väärtus stabiilsem ja hoiab putukad, kellele meeldib niiske EPS, eemal.

Edu!

Tere. Sugugi mitte. Nii nagu tellid nii ka saad (või ni nagu maksad nii ka saad). Niikaua kui midagi kriminaalset pole, võib vabas maailmas vundamendiks panna mida iganes. Aga välismaise tava uurimisel tänapäevane nutipõlvkond ei taha enam tunda välismaiseid õpikuid ja käsiraamatuid. Loodetakse saada maksimaalselt 2 kliki kauguselt alati vastust. Sealt saab oma mõttele alati ja kõigele positiivse vastuse (ka negatiivse kui viitsitaks edasi uurida).
Aga jah, ei viitsi lääne õpikuid foorumisse ümber kirjutama hakata, seda enam, et ka nafnaf-lahendeid on siinses foorumis välja pakutud. Aga eks otsustaja teeb valiku. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Lugesin kogu arutelu läbi.

Ei ole insener, aga seisan ise antud teema lävel.

Valikuid hetkel on kaks - kas valada plaatvundament 100mm ja selle sisse panna kohe ka küte - nii projekteeriti,
või kasutada 2 valu tehnikat, et kui karp juba kinni, siis 100mm plaadi peale 50mm eps ja 70 või 80mm köetavat valu - viimase kohta ütles kütteinsener, et see on ainuõige lahendus, sest muidu kütad L bloki sees olevat 300x300 betoonimassi sisuliselt tühja ja lisaks tekivad probleemid maast laeni akende juures.

Ega ei otsigi tõde vaid pigem ehk on kellegil kogemusi.

Aitäh

Tere.

lisaks tekivad probleemid maast laeni akende juures

Sinna akende ette tehakse omaette kontuur. Seda nimetatakse kardinaks.
Lihtsalt öeldes; akna laius +1 m,(0,5 üle mõlemale poole ava),kontuuri sügavus ruumi sisse 1 m.16 mm toru pealeminva toru samm on 0,15 m. Paned küttetorustiku spiraali.
Lihtsalt kütab kogu aeg vastavalt välistemparatuuri andmetele.
Mingit eraldi juhtimist selle kardina jaoks vaja pole.

Toomas.

udumon kirjutas: ↑21 Aug 2019, 19:51 ... - kas valada plaatvundament 100mm ja selle sisse panna kohe ka küte - nii projekteeriti

Maksid projekti eest aga kahtled tulemuses. Ei usalda projekteerijat? Tema näeb suurt pilti ja ka vastutab oma töö eest, foorumi targad näevad sinu 3 lauset...

Püüa kütteinseneri juttu analüüsida. Kas see köetav betoonimass on piisavalt soojustatud või mitte? Soojustusperimeetri sisse jääv betoon töötab soojussalvestina. Kas sul on seda vaja või pigem mitte... Sa tahad lahendada üht lõiku suurest tordist. Soojuse salvestamine, küttelahendus, konstruktsioon, ruumiprogramm, aknad ja ilmakaared, see kõik peaks omavahel kokku kõlama. Justkui liiga oluline teema, et püüda seda foorumi kaudu lahendada.