2. korruse põrandaküte kipsivaluga või kipsplaadiga?

[Külaline]

Tere

teise korruse põrandalaud vajas välja vahetamist ja selle töö käigus tuli mõte viia ülemise korruse küte radiaatorist põrandasse. Küttesüsteem iseenesest seda võimaldab, küsimus on aluspõranda konstruktsioonis.

Lugesin ja puurisin siin ning netis sarnaseid teemasid ja jõudsin järeldusele, et kõige mõistlikum ja odavam kodukootud lahendus oleks kips. Igasugused küttematid jm lahendused tunduvad rahakotile suht karmid. Pinda on mul ca 80m2.

Vahealae talad on mul 200x75, 60cm sammuga. seal peal on 22x100 roov aluspinna loodimiseks 20cm sammuga ja sellel omakorda tapiga osb, vist 22mm. Pikim sille on ca 5m, isegi mina oma 100kg raskusega toa keskel hüpates ei suuda tunnetada et vahelaes mingi läbipaine oleks.

Põrand ei tohi tõusta rohkem kui 55mm millest 14mm jääb parketile siis täiteks jääb 40mm.

Variant 1:

Mõtlesin nii, et veaks 20mm alupexi toru 200mm sammuga, vahed täidaks gek plaadi kipsiribadega ning toru peale ja vahele valaks põrandakipsi? Ideaalis jääks torudele nii ~20mm katet ja kogu valumass ise oleks 40mm paks mis peaks kipsi puhul olema piisav.

Osb ja laudroov tundub üpris jäik olema, läbipainet ei paista. OSB peale lapiks veel ehituskile et kipsi mitte päris osb külge valada. Torud kinnitaks torukinnitusega kruviga osbsse, vahelepandavad kipsirbad samuti kruvidega et valamise ajal pinnale ei tõuseks.

Variant 2:

lapin OSB-le maha 3 ristiasetusega omavahel liimitud plaadikihti põranda gek kipsplaati, freesin torudele sooned, panen toru sisse, valan soone täis. Soonte frees maru tolmune töö, samas kulub täidet hiljem vähem ja põrand oluliselt lihtsam saada ideaalselt loodi.

Kas ja kumba varianti eelistada kui üldse?

[fgh]

Esiteks tuleks antud ülesannet lahendama hakata küttesüsteemist ehk millega köetakse ja kas põranda salvestusvõime on üldse vajalik ja palju seda vaja on ?

Kui mega salvestusvõimet põrandale vaja pole, siis parim lahendus Teile on uponori hajutusplaat.
Krutite osb üles, teete vajalikud muudatused roovi sammu või tihedusse ja paigaldate hajutusplaadid, toru paigaldate plaadile ja kruvite osb otsa tagasi ning põranda kõrgus on sama mis enne.

Kui on mingit salvestus vaja ja konstruktsioon kestab , siis paigaldate selle kaabli osb peale ja lasete kipsivalu teha otse plaadile. Sealjuures peab ilmselt plaadi enne töötlema millegiga või katma kipsi vms. Igasugu ribad ainult lõhuvad monoliitsust ja teevad kallimaks kogu asja.

Kipsi ribade korral kasutage 15mm või 16 mm toru ja paigaldate kipsiribade vahele toru ning kleebite üle kogu selle pudru terve kipsplaadiga. Ehk all on kips terve, vahel toru, segu ja ribad ning peal terve plaat mis kleebitakse elastse plaadiliimiga ning kruvitakse läbivalt aluspõrandasse ! Ilmselt võiks alumisest kihist kipsist loobuda kui see osb monoliitseks saada koos kipsiga, ise ei riskiks seda teed minna, liiga erinevad materjalid.

Igasugu 3x plaadi freesimine on absurd, siis võiks kohe ribasid kleepima hakata 3x kihina. Odavaim tee ilmselt alumiinium hajutid .

[Külaline]

Kuna eesmärk on ise ja võimalikult odavalt siis Uponori tiluliluga tehes läheks see projekt maksma oluliselt rohkem, eriti kui peab roovituseni välja minema ja aluspõrandat ülesse hakkama kiskuma. Oluliselt lihtsam oleks kasutada siis juba penoplaadil baseeruvaid lahendusi mille saab otse põrandale laotada ja hindki tuleb sama mis Uponoril.
Lisaks on mul kogu ülejäänud maja 20mm torul ja kontuurid enamvähem ühesuguse pikkusega - et läbivool oleks võimalikult ühtlane, siis pooldan samasugust lähenemist ka ülakorrusel.

[Külaline]

See uponori tilulilu on täielik saast!
Igal kümnel juhul teeks II-korruse kütte kipsiribadega, tulemus oleks kaks korda effektiivsem ja mitu korda odavam.
Järgiproovitud variant ja valusa koolirahaga.

[ermik]

Mul just plaan põrand nende plaatidega teha. Ma mõtlen ainult kas selline põrand tahab ka suuremat tempi kütteveele saada, kui betooni sees. Kipsiga möllamine tuleb minu arvutuste põhjal kallim. Pealegi on wavini plaadid pea poole odavamad, kui uponori omad

[fgh]

No kasutage, siis konkureerivat toodet.

Kui hajutusplaat ja mõned roovid vs kolm korda kips, tasandussegu on odavam, siis tahaks Teie müügimees olla kes teile kaupa müüb.

[Külaline]

Ei ole hajutusplaat mingi müstiline võluasi et selle peale nii silda minna. Põr.kütte tõõtab kõikse ratsionaalsemalt kui tal on salvestavat massi ja sellega kaasnevat inertsi.
Massi puudumisel peab temp. tõstma, siis ei ole enam õkonoomne.
Peaks nagu lihtne põhikooli füüsika olema, aga ei. Suured mehed lähevad mingite plekkijubinate peale märjaks ja võrdlevad võrreldamatut.

[Külaline]

Mul just plaan põrand nende plaatidega teha. Ma mõtlen ainult kas selline põrand tahab ka suuremat tempi kütteveele saada, kui betooni sees. Kipsiga möllamine tuleb minu arvutuste põhjal kallim. Pealegi on wavini plaadid pea poole odavamad, kui uponori omad

Kaalusin ka vastakaid arvamusi selle plaadi kohta ja jõudsin järeldusele, et need kes kaebavad sellise põrandakütte mittetoimimise kohta, ei oska lihtsalt seda tööd planeerida ja teha.
Tegin omale just Wavini plaadiga 60m2, esimesel korrusel. Mulle meeldib selle reaktsioonikiirus. Pärast kütteringi avamist, 15 min pärast, saab paljajalu soojale põrandale astuda. Kui päike hakkab sisse paistma või palju rahvast majas siis saab kiirelt tembi madalamale lasta.
Kõrgemat tempi pole normaalse toatemperatuuri hoidmiseks vaja. Aga kui tahad vahelduseks tõesti sooja põrandat siis saad kiiresti selle ka 40C peale tõsta.
Kasuta alupleks torusid sest plasttorude soojuspaisumise tegur on tunduvalt suurem ja see paneb põranda soojenedes naksuma. Aluplex torude soojusülekanne plaatidele on ka parem kui plasttorudel.
Parkett läheb ilma alusvaibata plaatide peale.
Kasutasin 20mm torusid. Süsteemis on 1000L akupaak. Kütab õhk/vesi soojapump.
Soojapump töötab kas öise elekrtiga või kui päike paistab siis PV paneelidest tuleva elektriga.
ping

[fgh]

See inertsi jutt kuulub eelmisesse sajandisse. Tänapäeva süsteemid on vaja just kiiresti reageerivaks muuta ning liigne salvestus on enamasti vägagi negatiivne nii rahakotile kui elutingimustele.

[ermik]

See uponori tilulilu on täielik saast!
Igal kümnel juhul teeks II-korruse kütte kipsiribadega, tulemus oleks kaks korda effektiivsem ja mitu korda odavam.
Järgiproovitud variant ja valusa koolirahaga.

Mis sa siis valesti tegid? Ei osanud neid plekke paigale asetada või ei osanud toru maha kerida

[ermik]

Klientidele olen teinud mõlemat varjanti, hiljem küsides on mõlemad rahul. Töö poolest on kindlasti lihtsam soojusjaotusplaatidega tegemine, kui möllata erinevate kipsi kihtide ja segudega. Ma ikka seda meelt, et pleki junnidega tuleb odavam ka. Aga krt sa nüüd tead, millega oma kodu põrand teha

[Külaline]

Kui paigaldad need nn.SJP. siis pealevoolu temp. peab olema *2 sellest temp.mida laseks inertsiga kips põrandasse.
Lihtne põhikooli matemaatika ütleb mida...

[Külaline]

Mida ta siis ütleb?

[ermik]

Kui paigaldad need nn.SJP. siis pealevoolu temp. peab olema *2 sellest temp.mida laseks inertsiga kips põrandasse.
Lihtne põhikooli matemaatika ütleb mida...

Et siis kui praegu näitab mul pealevoolu betoonpõrandasse 32 kraadi, siis ülemisele korrusele, kus oleks plekkidega tehtud põrand oleks vaja 64 kraadi? Segast peksad?

[Külaline]

Ei peksa, sinu valik ja sinu raha, põleta terviseks.

[Külaline]

Radikasse läheb al.50-60 kraadi. Mis ühisosa või erinevus on radikal, sjp, ja inertsiga põrandaküttel?

[Külaline]

Kui paigaldad need nn.SJP. siis pealevoolu temp. peab olema *2 sellest temp.mida laseks inertsiga kips põrandasse.
Lihtne põhikooli matemaatika ütleb mida...

Siis ei teeks paha kooliraha tagasi küsida.
Ära töökaaslaste kuuldes sellist juttu räägi, mõni võib kohtlaseks pidama hakata.
ping

[Külaline]

Pigem on kohtlane see subjekt kes omab kinnisideed müstilisest "plekkitükkiküttest".
Sisuliselt sama nagu radikas seinas.
Arvan, et plekkijumala kummardajal puudub kogemus hinnata kehva ja hea inertsiga põr.kütte erinevust, kõik märgid näitavad, et need kõige suuremad targad vaidlejad elutsevad suvalises magalarajoonis vanemate korteris.
PS. ei oma töökaaslasi, olen tööandja ilma kaaslasteta.

[Külaline]

Pigem on kohtlane see subjekt kes omab kinnisideed müstilisest "plekkitükkiküttest".
Sisuliselt sama nagu radikas seinas.
Arvan, et plekkijumala kummardajal puudub kogemus hinnata kehva ja hea inertsiga põr.kütte erinevust, kõik märgid näitavad, et need kõige suuremad targad vaidlejad elutsevad suvalises magalarajoonis vanemate korteris.
PS. ei oma töökaaslasi, olen tööandja ilma kaaslasteta.

Eelmine maja (kolmas, valminud 2012 on inertsiga põrandaküttega, väljastatud A energiaklassi märgis, reaalsete andmete alusel) ja uus (neljas) maja on "plekitükiküttega".
Mingi kogemus on endaarvates olemas.
ping

[Külaline]

Unusta ära see Uponor ja muud välismaa värviliste pakenditega kraamid.
Ära kasuta tavalist kipsplaati, võta GL15 põrandakipsi plaat. Kaks kihti, risti või sammuga paigaldades on ok, peaaasi et plaadiservad ei kattuks. Kokku saad 31mm põranda tõusu. Tavaline soonefrees, 20-se toru puhul lase 25mm laiune kanal, võid osb-ni läbi lasta - on lihtsam torukanal puhtaks saada. Tolmuimeja freesile taha ja ei tolma ta nii hullult midagi. Plaadid võid liimida või lasta puidukruviga otse osb-sse. toruklambrit ei pea panema, painad ilusti sisse ja valad järkjärgult Knaufi põrnadakipsiga tasa. Võid kasutada ka tavalist isetasanduvat põrandatasandajat - kuidas lihtsam tundub. Mina kile alla ei paneks, laseb hingata. Tuttav pani kipsplaatide alla parketile mõeldud vahumati - 4mm paksuse kuna tal mingite tubade all oli külmad ruumid - ei oska kommenteerida selle head või halba külge sest nii õhuke kiht suurt väga midagi ei isoleeri nii kui nii.

Uponori mehed võiks rääkida ka hinnast. Kipsplaadiga tuleb hind ca 4-5eur per ruutmeeter (plaat + täitevalu). Toru vastavalt soovile kuid kasutaks ise pexi, toruhind siis lisaks. Kaalu tuleb ca 35kg ruutmeetri kohta, ehk 20m2 tuba ca 700kg.
Siccuse puhul hakkad töödega roovitusest pihta ja ajaliselt möllad rohkem kui kipsiga. Lisaks kütad vahelage kuna toruhajutid on avatud rohkem vahelae poole - ülevalt isoleerib ju põrandakate. Ainus eelis on, et põranda tasapind ei tõuse ja kaalub praktiliselt mitte midagi.

[mkubi]

Ma paneks selle parketi alusvaiba asemel neid viisnurga või siis skano ruudukujulisi rohelisi villast? või papist? alusmatte. Tegelikult see materjal meenutas tavalist tuuletõkkeplaati. Arvan, et küttetorude alla sobib igaljuhul paremini soojustusmaterjal pleki asemel. Summutab käimisheli ka veidi.

[Külaline]

Austatud kaasfoorumlased. Kas teile ei tundu, et kõik see jutt muutub mõtetuks kui Te ei kirjelda seda süsteemi ja lahendusi mille kohta Te mõtteid avaldate.
Ainult tootja nime mainimine ei anna suurt midagi sest tootjaid ja süsteeme on nii palju erinevaid.
Plus veel ise väljamõeldud säästuaretused.
Ise leidsin sellise süsteemi kõige parema olevat (päevaga saab põranda parketi alla ja hea reaktsiooni kiirus):
https://www.youtube.com/watch?v=hTJHHqtfR20
https://www.youtube.com/watch?v=xyd_Oo04Ev4
Täpselt samasuguste plaatidega videot ei leidnud aga need on kõige sarnasemad.
(Kui vaatate seal kõrval pakutavaid lahendusi siis näete, et neid on väga palju erinevaid.)
ping

[Külaline]

(Kui vaatate seal kõrval pakutavaid lahendusi siis näete, et neid on väga palju erinevaid.)
ping

nendel plaatidel on ainult üks viga ja see on selle süsteemi maksumus mis ajab m2 hinna mõttetult lakke .

ka kipsivalu jaoks 60m2 põranda ettevalmistus koos tavalise peno laotamise, toru väänamise, klammerdamisega ja kollektorite ühendamisega võttis aega 8 tundi . ei olnud sellise tööga kunagi varem ei olnud tegelenud , vaatasin ka youtubest videot ja andsin projekti järgi peale

see kipsiribadega variandi lõpptulemus ei erine oluliselt sellest soonitud penost mida teile kalli hinnaga müüakse ja "lihtsust reklaamitakse"

[Külaline]

Austatud kaasfoorumlased. Kas teile ei tundu, et kõik see jutt muutub mõtetuks kui Te ei kirjelda seda süsteemi ja lahendusi mille kohta Te mõtteid avaldate.
Ainult tootja nime mainimine ei anna suurt midagi sest tootjaid ja süsteeme on nii palju erinevaid.
Plus veel ise väljamõeldud säästuaretused.
Ise leidsin sellise süsteemi kõige parema olevat (päevaga saab põranda parketi alla ja hea reaktsiooni kiirus):
:

Mingi agar müügimees oled? Räägi siis ruudu hinnast ka, kas 35€ saab maha? Kipsist on need xps ja epsil baseeruvad lahendused kordades kallimad, kahjuks mitte kvaliteetsemad.

[Külaline]

Vabandan, et natuke teemasse sisse sõidan, aga ei hakkaks uut teemat tegema, sest endal umbes sama töö ees ootamas. Põrand on puitlaagidel75x200 vahega 600 ja sille 3m. Mõtlesin valada terve põranda kipsiga, ehk siis 4-5cm plaadi. Vaatasin kipsivalu.ee kodulehte ja seal küll ilus jutt. ei ole vaja mingit armeerimist ega midagi. pidi saama poole õhema kihi juures sama vägeva põranda kui betoonil ja saab valada ka puidust vahelagedele. Plussiks veel, et salvestab ka sooja.Küttetoru lappaks ise maha. Kahjuks pole seal ühtegi hinda, et mis selline asi maksma võib minna, sest jutt tõesti ilus, liigagi ilus, et tõsi olla?
Ehk oskab mõni inimene sellest kipsivalust rääkida, või on mõistlikum ikkagi eelpool mainitud kipsiribade juurde jääda.
Tänan.