Ehitusfoorum

val kirjutas:

Ardi kirjutas:Sest keegi pole arusaadavalt põhjendanud,miks ei tohi tõkestada maa seest tulevat niiskust.....

Ma pakuks, et probleemiks ei ole maa seest tulev niiskus vaid toast välja liikuv niiskus. Siseruumi soe ja "vett täis" õhk liigub läbi põranda. Külma kilega kokku puutudes on kile pinnal kondenseerumise oht. Akna pinnal näeme seda kogu aeg.

See on hea tähelepanek.Kuid veeaur,kui õhust kergem peaks nagu ülespoole liikuma ja hoiduma.

Tegelikult on nii, et soojus liigub külmema poole.Vaata, langevate lõõridega ahjul ka soojus otsib alati selle kõige külmema koha üles ja läheb sealt. Maa on tihtilugu külmem kui õhk ja sinna tekib ka niiskus.

1. "Veeauru konvektsioon on määratud õhu osarõhu erinevustega, materjali õhu juhtivusega ja õhu veeauru sisaldusega kahel pool piiret. .... Puitkarkasspiire on aga kihiline ja temas esineb vuuke ning pragusid, mistõttu tuleb siin alati arvestada niiskuse konvektsiooniga läbi konstruktsiooni ja selle sees. Kui siseruumides valitseb ülerõhk, tungib niiskem siseõhk läbi piirdematerjali ja pragude väljapoole – tihti on see üks peamisi piirete liigniiskumise põhjusi."
2. "Veeauru difusiooni korral pürgivad veemolekulid tasakaalustama erineval pool piiret oleva õhu aurusisalduse või auru osarõhkude erinevust. Difusiooni teel ei liigu niiskus külmema keskkonna poole, vaid kõrgemast veeaurusisaldusest madalamasse – Eesti kliimas valdavalt siseruumidest väljapoole."

Täpsemalt vt siia: http://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/puui ... iretes.pdf

Tänud kõigile eelpool kõnelejatele. Eriti kile asjus. Küsiks mõned küsimused oma projekti kohta.

http://www.isover.ee/ee/Soojustamine/Uu ... &Rakenne=1

Lähtun sellest lingist. Minu meelest läheb veidi keerukaks ülemine pool, aga kindlasti on väga soe - ligi 40-50cm villa.

Projektist: Võtsin just lauad üles. Avanes väga positiivne pilt, talad on kuivad ja korralikud. Talade all muld. Kuskil seinas peaksid olema vist õhutusavad, hetkel seespoolt enam ei näinud, aga tean, et väljaspool on restidega augud.

Edasine plaan on muld välja võtta ja asendada kergkruusaga. Siis t-talad tõrvapapi peale sinna kergkruusale. Kivivill soojustuseks. Talade peale lauad tagasi.

Kivivilla ja põrandalaudade vahele peaks jätma 2-3cm?

Kas kivivilla alla, kergkruusa vahele peaks ka jätma 2-3 cm? St. kivivill toetub t-tala t-osa peale.

Kas kergkruusa asemele sobib liiv või kruus?

Isoveri lehel on pikalt ja laialt jahutud ALT TUULDUVAST PÕRANDAST. Sinu projekt ei tuuldu aga kuskilt otsast.

Kui sa nii või naa soovid tuulutusava täis toppida siis miks mitte põrand valada?

Valatud põrandal on palju eeliseid alt tuulduva põranda ees. Esiteks kaob ära igasugune oht, et hiired/rotid või isegi suuremad elukad põranda all madistama ei hakka. Teiseks jääb alt tuulduv põrand ikka alati veidi vetruvaks, betooni peal ikka palju parem tantsupidusid korraldada! Kolmandaks võid kindel olla, et valatud põrandat sa enam oma eluaja jooksul vahetama ei pea.

Valatud põranda jaoks siis täida põranda all olev tühimik näiteks liivaga (kõige odavam kapilaartõusu takistav materjal), liiv vibraga väga korralikult kinni trampida, võib lasta tal ka veidi seista, märjaks kasta ja uuesti vibraga üle. Kui nüüd liiv nii hea on, et sinna enam astudes jälgegi ei jää võid otse sinna peale panna 100-200mm eps100 mis ongi mõeldud kohe pinnasele ehitamiseks. Peno peale kile, kile peale armatuur, armatuuri külge põrandaküte (kui on soov) ning siis jääbki ainult valamine. Betooni peale võid juba teha ükskõik mida süda soovib - parketid, laminaadid, lauad, plaadid jne.

Ahjaa, unustasin mainida ka, et kui vundament ei ole väljast soovitatud siis tasub panna ka 50mm peno püstiselt vundamendi vastu.

Külaline kirjutas:Peno peale kile, kile peale armatuur, armatuuri külge põrandaküte (kui on soov) ning siis jääbki ainult valamine.

Kui kiudbetooni kasutada, võib armatuuri ka ära jätta. Sellega peaks arvestama juba projekti tehes ning sobiva kiu valima.

Kiud siinjuures ei ole hundinuiavill

Indrek Rebane kirjutas:

Külaline kirjutas:Peno peale kile, kile peale armatuur, armatuuri külge põrandaküte (kui on soov) ning siis jääbki ainult valamine.

Kui kiudbetooni kasutada, võib armatuuri ka ära jätta. Sellega peaks arvestama juba projekti tehes ning sobiva kiu valima.

Kiud siinjuures ei ole hundinuiavill

Ei oska kommenteerida, pole kuidbetooni kasutanud ega selle kohta uurinud aga kui põrandakütte soov (mingi devi kaabel vms) siis tuleb armatuur nii või naa panna

Kiudbetooni ei saa kopteriga siluda. Pärast jända tasandusseguga kui otse peale tahad midagi peenemat panna.

sashaobrok kirjutas:Kiudbetooni ei saa kopteriga siluda. Pärast jända tasandusseguga kui otse peale tahad midagi peenemat panna.

Kle see on nyyd kyll päris loll jutt. Kui pole betoonitöödega kokku puutunud, siis ei tasuks sõna võtta või mis ? Kopteriga saad väga kenasti ära siluda nii nailonkiu kui ka metallkiuga betooni.

Oi oi, see oli nüüd küll puhta valesti mul meeles jah. Hoopis vibraga tihendamine oli neil eribetoonidel teemaks. http://www.kiudbetoon.ee/kiudbetoon.htm

Tere!

Olen lugenud kõiksugu arvamusi põrandate ning nende tuulutuste kohta, kuid mulle on siiani ebaselge see minimaalne kõrgus, mis peaks tuulutuseks jääma põranda alla, et see ka toimiks. Hetkel taastan vana talumaja põrandaid, kus põrandatalad on asetatud otse liiva peale ning põrandalauad ka vastu maapinda. Vundamendis on mõned tuulutusavad olemas ja uue põranda tahaks ehitada tuulutusega, kuid selleks on ruumi ehk 50-100mm. On see piisav?

Loe Arvo Veski raamatuid, ühes neist oli üsna pikk ajaloolise perspektiiviga monoloog liivale ehitatud põrandast.
Saad nagu aimu, miks üks või teine asi on vanasti nii või naa tehtud.

Külaline kirjutas:Kui sa nii või naa soovid tuulutusava täis toppida siis miks mitte põrand valada?

Valatud põrandal on palju eeliseid alt tuulduva põranda ees. Esiteks kaob ära igasugune oht, et hiired/rotid või isegi suuremad elukad põranda all madistama ei hakka. Teiseks jääb alt tuulduv põrand ikka alati veidi vetruvaks, betooni peal ikka palju parem tantsupidusid korraldada! Kolmandaks võid kindel olla, et valatud põrandat sa enam oma eluaja jooksul vahetama ei pea.

Valatud põranda jaoks siis täida põranda all olev tühimik näiteks liivaga (kõige odavam kapilaartõusu takistav materjal), liiv vibraga väga korralikult kinni trampida, võib lasta tal ka veidi seista, märjaks kasta ja uuesti vibraga üle. Kui nüüd liiv nii hea on, et sinna enam astudes jälgegi ei jää võid otse sinna peale panna 100-200mm eps100 mis ongi mõeldud kohe pinnasele ehitamiseks. Peno peale kile, kile peale armatuur, armatuuri külge põrandaküte (kui on soov) ning siis jääbki ainult valamine. Betooni peale võid juba teha ükskõik mida süda soovib - parketid, laminaadid, lauad, plaadid jne.

Ahjaa, unustasin mainida ka, et kui vundament ei ole väljast soovitatud siis tasub panna ka 50mm peno püstiselt vundamendi vastu.

Aga miks mitte selline lahendus.Kile,kile peale laagide aluskivid,aluskivide vahe betoneerida õhukese kihi betooniga(näriliste vastu),siis laagid,vahele vill või peno ja siis lauad?
Ehk siis sinu variandist vähem betooni ja mitte üldse armatuuri,kuna betooni peale ei jää midagi kandma,kõik muu enam-vähem sama.

tänapäeval tuleks pinnasele toetuv mitteköetav põrand projekteerida soojajuhtivusega ~0.25W/(m2K) (20cm epsi). altpoolt õhustataval 0.22(20-25cm epsi) ning maapinnale 5cm epsi, et niiskus eemal hoida. köetaval põrandal 20-30cm epsi...
hüdroisolatsioon käib soojustuse peale, mitte alla... kas kilet loetakse üldse hüdroisolatsiooniks?
kui vesi sisse ronib, siis tuleks drenaaz kaevata.. labida saab naabrilt laenata?

Tahaks ka nõu küsida, situatsioon peaaegu sama, talumaja, madal maakivist vundamen, viskasin mulla umbes 30 cm sügavuselt valja, Tahan täita kuni taladeni killustikuga. Talad olid enne mulla peal veidi kannatada saanud, aga nad on umbes 30 cm läbimõõduga ja annab viletsamad kohad kirvega välja tahuda. Vana põrand oli 5 cm laudadest ja talade vahe oli umbes 1 meeter. Ise lisaks vanade talade vahele ühe rea uusi, olenevalt siis uuest põrandast( kõik soovitused kaalun läbi). Siis vana õliga üle. Aga mis edasi? Tuulutust ei ole. Kas liiva võib ka panna nii 15 cm ulatuses siis jääb liiva ja põranda vahele ka 15 cm. Mul on korteris igas nurgas põrandas restiga kaetud 7*7cm ava , sellise saaks teha ka maamajja aga on sellisest tuulutusest ka kasu.

"....ning maapinnale 5cm epsi, et niiskus eemal hoida"
Nii mõeldaksegi?

Külaline kirjutas:"....ning maapinnale 5cm epsi, et niiskus eemal hoida"
Nii mõeldaksegi?

näha on et sinu anonüümne auk mõtleb paremini.. aru küll ei saa kust sellised värdjad välja ilmuvad

kah ehitaja kirjutas:Tahaks ka nõu küsida, situatsioon peaaegu sama, talumaja, madal maakivist vundamen, viskasin mulla umbes 30 cm sügavuselt valja, Tahan täita kuni taladeni killustikuga. Talad olid enne mulla peal veidi kannatada saanud, aga nad on umbes 30 cm läbimõõduga ja annab viletsamad kohad kirvega välja tahuda. Vana põrand oli 5 cm laudadest ja talade vahe oli umbes 1 meeter. Ise lisaks vanade talade vahele ühe rea uusi, olenevalt siis uuest põrandast( kõik soovitused kaalun läbi). Siis vana õliga üle. Aga mis edasi? Tuulutust ei ole. Kas liiva võib ka panna nii 15 cm ulatuses siis jääb liiva ja põranda vahele ka 15 cm. Mul on korteris igas nurgas põrandas restiga kaetud 7*7cm ava , sellise saaks teha ka maamajja aga on sellisest tuulutusest ka kasu.

viimases maakodu numbris pandi 2 kihti epsi niiet vahed ei kattuks, siis valati betoon peale, sellele laagid ja laagide vahele kergkruus, laagide alla hüdroisolatsioon. tänapäeval betoonile tehaksegi, aind et epsi ja betooni vahele hürdois. ka vaja...
mingeid avasid pole küll mõtet teha kui sooja vaja hoida. killustiku asemel kergkruusa kurguni täis ja liiva pole vaja(kuigi sellest osast ei saanud üldse aru kuhu ja mis). kergkruus+eps ehk parem isegi

Noo Ardi said oma põranda nende aastate jooksul tehtud ka?

Sai valatud betoonpõrand ja põrandakütte, vee ja kanalisatsioonitorud sisse valatud, vundament sai väljast soojustatud 5cm penoga. Muld sai välja visatud, liiv sisse, kinni tambitud vibraga, 10cm peno, kile, armatuur, ahju-korstna-pliidi piirkonda topelt armatuur.

Kui siin erinevatest läbilõigetest juttu siis kas põranda augu täitmisel võiks ka:
- soojustus
- killustik
- kruus
- olemasolev maapind

või peaks ikkagi kruusa ja killustiku asemel tooma liiva? Mingid kombineerimised? Lihtsalt uuriks kuna killustik ning kruus on kohapeal mingis koguses olemas. Liiva kohapeal ei ole.

Samuti teine küsimus. Kui on juba vanast ajast kergkruus pandud olemasoleva maapinna peale, siis see kinni trampida ning sealt puhtalt soojustusega edasi?

Tulevikus tuleks siis betoonpõrand peale.