Ehitusfoorum

Lammutasin ühest toast mädanenud põranda välja.Nüüd oleks plaanis uus teha.
Kas oleks mõeldav selline variant.Muld siluda ja tihendada vibraga,peale paar kihti kilet.Kile peale lahtiselt 10x10 laagid ja vahel 10cm peno.Peale siis põrandalaud.Laagid plaanis põletada,samuti põletada ka põrandalauad altpoolt ja soontest.Põrandalaudadeks kask.
Kas selline teostus oleks toimiv ja mis oleks tema puudused?

Kild, peenem kild, liiv, tihenda hoolega. Siis vaata edasi sõltuvalt sellest millist põrandat soovid teha. Alt tuulutatav või mitte. Kile kasutamine nii ja naa. Talad loodi, edasi laagid,lauad. Kui ruumi all vähe , siis muld välja. Ega need vanad lauad suurest mulla kuivusest ära ei mädanenud;-)

Miks ma ei võiks muldpõrandat tihendada ja loodida,siis kile,kilele laagid ja laagide vahele peno ja peale põrandalauad?
Muidu on meeletu töö ja palju kulu,muld välja.Osta 2 sorti kildu ja liiva,see kohale vedada ja lõpuks ka tuppa.Aeg ja raha mõlemat on vähe.

Ardi kirjutas:Miks ma ei võiks muldpõrandat tihendada ja loodida,siis kile,kilele laagid ja laagide vahele peno ja peale põrandalauad?
Muidu on meeletu töö ja palju kulu,muld välja.Osta 2 sorti kildu ja liiva,see kohale vedada ja lõpuks ka tuppa.Aeg ja raha mõlemat on vähe.

Aega ja raha on vähe... nii toimides võid ükspäev avastada, et omal oli mõistust ka vähevõitu

Seda...kild,peenem kild,liiv,tihenda hoolega...juttu ei maksa ka uskuda

Mis ise arvad, miks vana põrand oli mädanenud?

taastaja

Mädanenud,sest laagid ja põrandalauad olid vastu mulda.
Nüüd isoleeriks ju kilega maa seest tuleva niiskuse eest.Lisaks põletaks laagid ja põrandalauad altpoolt,juhuks kui närilised saavad niiskusetõkkest jagu.Lisaks kilele on põrandalaudade all ka peno.Võin ka igaks,juhuks ka laagide ja põrandalaudade vahele kileriba panna.

Pakun, et selliselt ehitatud uus põrand mädaneb kiiremini ära, kui vana mädanes. Puiduga on lihtsalt riskantne teha selliseid konstruktsioone...

taastaja

Põhjenda.
On alternatiiv,jätta peno ära,panna laage 2 korda tihedamalt ja tekitada tuulutus vaheseina sisse.Ventilatsiooni vundamendist välja ei saa,sest laagid hakkavad jooksma välisseinaga paralleelselt põhjusel,et põrandalauad on 3m ja tuba on piklik mõõtudega 2,5x4,5m.Muidu paneks 3 rida laage 2,5m+peno,mille põrand samuti kannaks.Alternatiivi korral paneks 6 rida laage,laagid kandmas tihendatud mullal,mis kaetud mitmekordse kilega.

Mismoodi see laudade põletamine välja näeb ja mis mõju peaks avaldama?

Gaasipõletiga,et koi ja mädanik sisse ei läheks.Põrandalauad ülevalt õlitab.

Kust selline rahvatarkus ka pärit on?

Olen tähele pannud,et söestunud puu ei mädane.Ja olen ka müügil näinud termotöödeldud puitu.Sellest järeldan,et ka pindmiselt termotöödeldud puidu pinnalt ei saa koid ja seened toitu.
Võib-olla mu järeldus on ekslik,eks ka sedagi väidet võiks keegi ümber lükata(või kinnitada).

10x10 võibolla veidi vähe , pane risti alla süvaimmutatud terrassi lauad ,et oleks veidigi ruumi õhu liikumiseks 40 sammust piisab ?
oluliselt kallimaks ei lähe aga põrandale julgen anda tubli 10 aastat lisa eluiga ,samas saad nende laudadega loodida põranda paika .
edu meisterdamisel !

Süvaimmutatud materjali mul pole.Seega sinu soovitus õhu liikumine,ehk siis tihedate laagide ja ilma penota variant.
Loodida plaanin tihendamise käigus.

Põletamisest on kindlasti kasu, sest vanasti põletati aiapostide otsad ära, mis maa sisse läksid.
Aga see kile on küll kole seal põranda all. Niiskus peab saama ikka vabalt ära tuulduda, siis ei teki kunagi seent ega hallitust, ei kile alla ega peale.Kui aga seen peaks kile alla tekkima, siis surub ta sealt edasi seinadesse.Valesti ehitatud, tuuldumatu põrand võib aga lausa tilkuda veest külmal talvel.
Minu 60a. vana(tuulduv) põrand oleks veel kaua käinud aga tuulutusavad olid mulda täis vajund ja niiskus tekitas palju kahju.Uus põrand aga tuli samasugune.Laakida alused on kaetud lauaga ja tuulekindlaks tehtud.Laagivahed on aga täidetud 30 cm saepuru+lubja seguga.Tuul vuhiseb nüüd vabalt põranda all ja püsib kuiv, põrand aga soe.

Ardi kirjutas:Olen tähele pannud,et söestunud puu ei mädane.Ja olen ka müügil näinud termotöödeldud puitu.Sellest järeldan,et ka pindmiselt termotöödeldud puidu pinnalt ei saa koid ja seened toitu.
Võib-olla mu järeldus on ekslik,eks ka sedagi väidet võiks keegi ümber lükata(või kinnitada).

Enamus seenelistest kes seal kasvada tahavad toituvad niiskusest ja seda on neil puidu seest mõnus manustada. Säärane termotöötlus” võib olemasolevad kahjurid puidu sees tappa, aga pikaajaline toime kaheldav.

Max
Puutööd

Kust tuleb haigkane kile mte, kas mõni tuttav ehitaja soovitanud? Esitek ilma tuulutuseta poel see põrand mõeldav. Teiseks ilma soojustuseta pole mõtet põrandat teha.pane siis juba risti laage maha fibost laagid. nende peale asetad siis oma laagid koos soojutsusega. Fibode vaheline ala jääb tuulutatavaks. Ja see kile unusta ära.. Lisaks loe natuke kirjandust ja tee selgeks , mis sammuga peaksid laagid yldse olema. Muidugi ei tea su materialide paksuseid a 3 rida laage kogu põranda kohta? Tõesti ei taha sitasti öelda aga Kokal pole ikka keevitama mõtet hakata.( võtan oma sõnad tagasi kui näitad fatidena mingit kirjandust vms jutu tõestuseks)

Kile mõte on sellest,et tõrjuda maa seest tulevat niiskust,nii nagu vundamendi ja seina vahele pannakse.
3 rida laage oleks juhuks kui panen peno,millele kannavad ka põrandalauad.
Kui penot ei pane,siis tuleb laage 6 rida.Laagid tulevad 100x100 materjalist.Põrandalaud on veel tegemata,aga tõenäoliselt lasen teha 38mm toorikust.
Fibo jääb ära,sest fibot pole ja rahaliselt on ka kitsas,samuti nagu jääb ära killustik ja liiv.Eesmärk saada hea põrand võimalikult odavalt.
Seega on valikud.
1.Tihendatud pinnasele kile,laagid 100x100 3tk 2,5m peale,vahele 100,ne peno,peale põrandalaud.
2.Tihendatud pinnasele kile,laagid 100x100 6tk 2,5m peale,peale põrandalaud ja tuulutus vaheseina vahele.
3.Eelmine variant,aga kileribad vaid laagide ja muldpõranda vahele.
Kas keegi põhjendaks,miks ei tohi panna hüdroisolatsiooni kile näol põranda alla?
Kukub välja nagu siin teemas viewtopic.php?f=12&t=11992
kus profid katusetegijad väidavad,et profiilplekile katusekruve laineharjast ei panda.

Kui neist kolmest valida, siis kolmas variant. Kile asemel mingit tõrvapappi ei leia?

Ardi kirjutas:Kile mõte on sellest,et tõrjuda maa seest tulevat niiskust,nii nagu vundamendi ja seina vahele pannakse. ...

Tere!
Joosepil viisid rotid kapsaraua ära, asi neil see kile sealt laagide alt ära viia pole! Muld, vaat see tuleks eemaldada.
Kile, see on köki-möki!

Obstonovka zerjoznaja, situazija sloznaja!
Andres

Pm tulevad lauad lahtiselt peano peale? Kas kujutad, ette mida need lauad sul tegema hakkavad? Mis mõtte on seina ääres oleval nö. tuulutus vahel. Et kylm oleks? Sul on kõigile eshits seadustele vastu olev plaan põranda tarvis. kas tulid siia lootes, et keegi kiidab heaks? Sind ju ei huvita 10 teise inimese jutt. Mulda ei tohi olla, kilet ei tohi olla, tuulutus peab olema, ja laudu lahtiselt penole ei ole võimalik paigaldada......... Kui sa ei leia raha isegi 10-15 , sajase, fibo jaoks raha siis pole ju mõtet sellista jama korraldama hakata. Kogu nats raha juurde(ei pea olema fibo, võib ka muu brtoooni toode näiteks olla)

Ma tegin oma põrandalaakidele umbes meetri tagant püstakud alla. Kaevasin mulla välja, nii kaua kui kõvem kiht vastu tuli.Siis otsisin suured paekivi latakad kõige alla ja sinna peale ladusin vanadest tellistest postid, mille peale panin vedela bituumeniga tõrvapappi mitu kihti. Et kasutada max. laakide laiust soojustamisel, siis tegin paksust plekist vinklid,laakide alla äärde, mis kannavad põhjalaudu.Põhja tegin vanadest põrandalaudadest ja immutasin kõik, mitu korda vanaõliga.Vastu vundamenti ulatuva osa lihtsalt tõrvasin üle, vedela bituumeniga. Kogu põranda jaoks rahalisi kulutusi praktiliselt ei läinud.

Ardi! Ise tegeled väikestviisi puidutöötlusega, seepärast soovitan sul kasutada laagide alla kasetohtu.
garantii-1 sajand.

Vanu põrandalaudu pole.Immutus vanaõliga on mõeldav,probleem on põrandalaudade määrdumine pealtpoolt.
Põranda soojustamine pole energia kokkuhoiu kohalt mitte eriti suure tulususega muutuva temperatuuriga hoones.
Kuna küttes hoones õhk paisub ja jahtudes tõmbub kokku,kuna vaakumit tekkida ei saa,siis õhk jahtudes tuleb sisse väljast,akende vahelt,uste vahelt jne ja kui on põrandaalune tuulutus,siis siseneb külm õhk sealt.Põhiline energia kokkuhoid tuleb ikka lae ja seinte soojustusest(koos uste ja akendega).
Laakide alla kasetohtu,milleks see on hea?
Kasetohtu on halb rihtida.Samas võiksin laakide all kasutada lahtilõigatud plastkanistreid,mida mul on suur hunnik ülearuseid.
http://www.osta.ee/17180472
Seda siis juhul kui kasutan 6 rida laake ja ilma penota.
Kas keegi siis põhjendaks,miks ma ei või kasutada kilet tihendatud pinnase peal ja põrandalaakide all?
Miks ei tohi tõkestada niiskuse väljumist maast?

Samamoodi koguneb põranda alune niiskus ka kile peale. Mis arvad kaua see kile sul seal niiskuse sees vastu peab? Lisaks tekib kile ja puidu vahele niiskus, mis ei kao sealt kuhugi. Lisaks soojustatud põrand annab väga suure efekti toas, vb rohkem kui soojustatud sein. Ja tee selgeks mis tähendab alt tuulutatav põrand? (ei tähenda , et sul jalge all tuul puhub vaid põrand all on liikuv õhk, mis kuivatab seda osa. Seega ei teki mädanemise probleeme. ,

Soojuse liikumise põhimõte,soe õhk liigub alt üles,kui ülevalt soe õhk välja ei liigu,siis alt ka külma õhku juurde ei tule,kui õhk jahtub,siis tõmbub ta ka kokku ja alt tuleb külma õhku sisse.
Seega võib põrand olla täiesti soojustamata,kui ei toimuks õhu ringlemist.Äraspidine on sügavkülmik kirstuga,kaan võiks täitsa lahti olla ja soe õhk eriti sisse ei tule.
Põhimõtteliselt olen nõus,et ventilatsioon peaks olema,aga miks siiski ei või panna kilet terves ulatuses?Kile peab vastu aastakümneid,teda hävitab vaid uv kiirgus.Penot võib ju panna ka mitte terves ulatuses,aga jätta laakide kõrvalt tühjaks,tuulutuskanaliteks.