Betoonpõrand on 10 cm vajunud!

[õnnetu ostja]

Tere!
Ostsin maja. Peale ostu alles avastasin, et saunaruumides on põrand ära vajunud. Ühes nurgas lausa 10 cm. paljud ehitusmehed ütlevad, et pole oma silmaga sellist vajumist näinud. Plaat lausa kõigub. Seega on alt täiesti tühi. Eile sai termopildid tehtud ja küttetorud ära märgistatud(need õnneks veel välja veninud ja katki läinud ei ole). Seejärel tegid tuttavad mehed torude vahelt augu, et näha, mis põrandaall toimub. Nende hinnangul ongi vähemalt 15 cm tühja.. Nüüd on 2 varianti - kas lõhkuda kõik maha ja teha uus või.. natike kreisim variant, mille kohta ootangi TEIE mõtteid: Teha põrandasse veel auke juurde, kinnitada laepaneelide külge trossidega ja põrand paika tõsta. Seejärel lasta 20 ämbrit Makroflexi põranda alla ja aukudele kohe punnid ette toppida. See oli ehitaja idee. Seda ehitajat ma üldiselt usaldan. Mees on oma kätega palju suuri ja VÄGa tähtsaid hooneid ehitanuid. 30 aastat. Avaldage arvamust.

[betoonisepad]

Kunagi on siit foorumist analoogne teema läbi käinud. Kasuta otsingut, kui ma ei eksi siis seal mingi lahendus asjale leiti.

[toomas]

Tere.

Lammuta välja. Kunagi ei tea mis torud (vesi, kanal) seal all veel on võinud kannatada saada. Küttetorud saad ära jätkata.

Toomas
51 62 b338

[Andresto]

Tere! Sama jutt - lammuta välja. Andres

[hulgus]

poolik lahendus on siin
http://www.mikrovai.ee/index2.php
Lammuta...

[arvutihdd]

Esiteks kuidas saab maja osta ja seejärel avastada, et saunaruumis põrand kõigub =_0 ?
Millega on põranda alune "tihendatud", täidetud, pae tuhk ?

Kui aluse täide on ebapiisava tihendamise tõttu vajunud ja praeguseks on stabiilne, siis saad abi järgnevate etappidega.
Nõnda on remonditud paras hunnik "buumimaju". Samas kui vunda paetuhaga täidetud ja veega vundast jalga laseb, siis tunnen kaasa.

1.Lase lahti oma ehitja kes 30 aastat põrandaid toestab !
2. Veendu kyttetoru korrasolekus
3.Freesi põrandasse augud
4.Telli londiga betoon kohale ja lase põranda alune täis ning hiljem põrand pealt loodi.

Muide kas ehitaja kadunud või garantii või firma läbi juba ?

[Hea nõu]

Isikliku kogemuse põhjal soovitan http://www.uretek.ee nad loodivad uuesti mistahes vajunud põrandad või ehitised.

Minu köögipõrand sai paikka ning kogu suhtumine ja teenindus oli väga positiivne

[pold]

Mainin ära, et praeguse ehitaja ideel seda vahu peale kandma panna pole üldiselt ka viga, juhul kui all on pinnase vajumine lõppenud, keegi suudab paberil näidata, et vahu kandevõimest piisab ja see tõesti kokkuvõttes oluliselt soodsam peaks tulema.

Alus betooni täis lasta on vahuga täitmisele sarnane idee, aga pigem kehv mõte põrandakütte pärast. St et iga kord kütmist alustades (kui vahepeal on põrand ära jahtunud) tuleb terve betoonmassiiv üles kütta, see võib võtta mitu päeva aega.

Esimesena tuleks siiski välja selgitada vajumise põhjus. Mina peaks kõige tõenäolisemaks vajumise põhjuseks hoopis läbijooksu (vesi uhub pinnase ära), vb pole seal üldse kanalisatsioonitoru? Või lekib mõni veetoru?

[Külaline]

Mainin ära ...

mainin ära et üleelmine kommentaar oli kellegi armetu marketingkatse 6 aastat vana teema alla

[pold]

Mainin ära ...

mainin ära et üleelmine kommentaar oli kellegi armetu marketingkatse 6 aastat vana teema alla

Aitäh
Kuupäevade jälgimist ma vist enam ära ei õpi.

[Uretek]

Tere,

Nägin ka alles nüüd, et oli jutuks ka Ureteki poolt pakutud lahendus.

Ureteki tehnoloogial pole mingit seost vahuga, tegu on geopolümeer vaikudega, mis reageerides paisuvad. Ureteki vaikudel puudub järelkahanemine ning põranda uuesti loodimine on kontrollitav +/-1mm. Oma tehnoloogiaga, me ei täida ainult tühimikke, vaid ka stabiliseerimeasluspinnased andes neile kandevõime. Olles saavutanud soovitud kandevõime, saame hakata põrandat uuesti loodima algsesse asendisse.
Kütte torustiku pärast pole vaja muretseda, see on lihtsalt tuvastatav ning edaspidi soeneb ja toimib samuti edasi, ilma muutusteta.

Uretek on Soomes loodud tehnoloogia juba 30 aastat tagasi ning tänaseks tegutsetakse enam kui 50-s riigis, seega kogemust meil jätkub ka ekstreemsetes tingimustes.

Kellel soov saada lisa infot, siis võite kirjutada info@uretek.ee või vaadata kodulehte www.uretek.ee

Kuna kogu tehnoloogia lahtiseletamine venitaks postituse väga pikaks.

Tänades,

Uretek

[asddsa]

Tere,

Nägin ka alles nüüd, et oli jutuks ka Ureteki poolt pakutud lahendus.

Ureteki tehnoloogial pole mingit seost vahuga, tegu on geopolümeer vaikudega, mis reageerides paisuvad. Ureteki vaikudel puudub järelkahanemine ning põranda uuesti loodimine on kontrollitav +/-1mm. Oma tehnoloogiaga, me ei täida ainult tühimikke, vaid ka stabiliseerimeasluspinnased andes neile kandevõime. Olles saavutanud soovitud kandevõime, saame hakata põrandat uuesti loodima algsesse asendisse.
Kütte torustiku pärast pole vaja muretseda, see on lihtsalt tuvastatav ning edaspidi soeneb ja toimib samuti edasi, ilma muutusteta.

Uretek on Soomes loodud tehnoloogia juba 30 aastat tagasi ning tänaseks tegutsetakse enam kui 50-s riigis, seega kogemust meil jätkub ka ekstreemsetes tingimustes.

Kellel soov saada lisa infot, siis võite kirjutada info@uretek.ee või vaadata kodulehte http://www.uretek.ee

Kuna kogu tehnoloogia lahtiseletamine venitaks postituse väga pikaks.

Tänades,

Uretek

Tere.

Aastaid tagasi oli põrand vajunud 50 mm ja kõik torud viimseini kui üks olid pooleks.

[külalinene]

Ei hakanud uut teemat tegema, kuid kas selline mõte oleks hea, kui paigaldada maja nurkadesse kruvivaiad ( kus on raskem tihendada ja on oht et hakkab vajuma ?

Maja keskel läbivad maja kandeseinade vundamendid, ehk teoreetiliselt nendest kohtadest põrand tulevikus ei saa vajuda. Nurkades on ainult tihendatud tagasitäide, nagu ka mujal majas - ehk teoreetiliselt võib seal mingi vajumine toimuda..

Paneks ennem nurkadesse jne pikemate seinade äärde mõned kruvid sama kõrgusega, kui maja läbivad vundamendiosad. Vaiadele keevitaks raudplaadid näiteks 300x300mm.

tihendatud alusele on plaanis geotekstiil,30cm kergkruusa,200mm eps100,põrandabetoon armatuurvõrgul ( nurgad teeks topeltvõrgul 10mm võrguga ), betooni sees on vesipõrandaküte.

Põrandaplaat jääb välisseinast 50mm epsiga erandatuks.

Tegu on vana majaga.

[Külaline]

Tere.Korralikult kiht kihilt kinni vibratud liiv ei hakka ka vajuma.Kasuta võimalusel kuni 400kg vibrat.Kergkruus jäta üldse panemata.Kulutamata raha eest pane parem lisa 50mm peno.EPS-i mark peaks sellise paksuse juures olema vähemalt ühel kihil tugevusega 200.Isegi EPS 100 vajub sellise paksuse puhul liialt.Edu ehitamisel.

[külalinene]

Mida rohkem internetiavarustes ringi vaadata, on nende ujuvpõrandatega- soome keeles maanvarainen lattia, vajumisprobleeme.

Tundub küll, et ennetada siis ainuke variant sellisel juhul oleks vaiad sisse kruttida seina ääred 1,5m-2m vahedega, nurgad ja põranda keskele ka proportsionaalselt..

On kellelgi kogemust seoses nende vaiadega ?

Hea inseneri kontakti võite ka jagada, kes viitsiks süveneda raha eest.

EI tahaks hiljem mingit mikrovaia ja põranda tõstmist hakata foorumi kaudu otsima

[toomas]

Tere.

Ei hakanud uut teemat tegema, kuid kas selline mõte oleks hea, kui paigaldada maja nurkadesse kruvivaiad ( kus on raskem tihendada ja on oht et hakkab vajuma ?

Paju tagasitäidet tuleb? Kui korralikult tihendada ei lähe see kuskile.

Maja keskel läbivad maja kandeseinade vundamendid, ehk teoreetiliselt nendest kohtadest põrand tulevikus ei saa vajuda. Nurkades on ainult tihendatud tagasitäide, nagu ka mujal majas - ehk teoreetiliselt võib seal mingi vajumine toimuda..

Kandeseinte vundamendile ära põrandat vala. Jäta liikumisruumi. Eriti siis kui on põrandaküte.

Paneks ennem nurkadesse jne pikemate seinade äärde mõned kruvid sama kõrgusega, kui maja läbivad vundamendiosad. Vaiadele keevitaks raudplaadid näiteks 300x300mm.

Kui on korralikult tihendatud, ei juhtu midagi.

tihendatud alusele on plaanis geotekstiil,30cm kergkruusa,200mm eps100,põrandabetoon armatuurvõrgul ( nurgad teeks topeltvõrgul 10mm võrguga ), betooni sees on vesipõrandaküte.

Jäta kergkruus ära. Pane parem välisperimeetrisse 50 mm EPS´juurde. Lisaks vertikaalne EPS.
See on minu arvamus. Las mõni insener laseb mind pilbasteks.

Heameelega ootaks Hr. Piirfeldi arvamust.

Põrandaplaat jääb välisseinast 50mm epsiga erandatuks.

Tegu on vana majaga.