Ehitusfoorum

Tere,
Ehk oskavad siinse foorumi külastajad nõu anda ja häid tegijaid soovitada?
Ostsime hiljuti suvemaja maakohas (u tund Tallinnast), mille üle-eelmise omaniku poolt tehtud ümberehitustööd (katusekorruse väljaehitus ja uue küttekeha paigaldus) ei kajastu ehitusregistris. Panga poolt sai tingimuseks seatud maja praeguse seisukorra legaliseerimine.
Ehitusregister näitab maja kohta ainult enne ümberehitustöid olnud ruutmeetreid ning sisaldab märget ’kasutusel’. Maja algse ehituse kui ka hilisema ümberehituse aluseks olnud plaanid puuduvad (uurisin nende kohta ka juba valla ehitusnõunikult).
Mis on sellises seisukorras esimesed sammud, mis tuleks ette võtta? Geoalus? Mõõdistusprojekt? Palju sellised tööd maksavad? Oskate ehk soovitada ka kiireid ja usaldusväärseid tegijaid, kellel on olemas nõutud kvalifikatsioonid?
Ehk on keegi teist hiljuti sarnases situatsioonis olnud – kaua teil kõikide paberite joonde ajamisega aega läks?
Aitäh!

Riisikas kirjutas: ↑15 Apr 2019, 18:51 Ostsime hiljuti suvemaja maakohas (u tund Tallinnast)...
.... Geoalus? Mõõdistusprojekt? Palju sellised tööd maksavad? Oskate ehk soovitada ka kiireid ja usaldusväärseid tegijaid, kellel on olemas nõutud kvalifikatsioonid?

Haapsalu? Rakvere? Paide? Pärnu-Jaagupi?
Kas kohalik "ehitusminister" tõesti ei osanud vastatu kust otsast seda lugu harutama peaks hakkama?

Aasta läheb vast ära. Elektriaudit on ka vaja teha.

Kui maja on enne 2002 ehitatud siis ei näeks üldse vaeva. Mõttetu ajaraisk ja bürokraatia ja kasu pole sulle sellest midagi.
Elektriauditiga elumajale lihtne - vaja üks kord teha - kasutuselevõtu eelne audit. Seega vahet pole millal teed. Kui on juba tehtud, rohkem pole vaja.
Isegi kui ümber on ehitatud, omaniku isiklikul vastutusel - ikka pole vaja!

Kalvis kirjutas: ↑18 Apr 2019, 13:17Isegi kui ümber on ehitatud, omaniku isiklikul vastutusel - ikka pole vaja!

Kuidas seda nüüd mõista? Kui soovitakse majale kasutusluba saada, siis on ju ikka vaja?

Nii lihtne ongi - kui on audit tehtud enne kasutusluba siis sellest piisab. Rohkem auditit pole vaja teha. Auditi paberid (või viite elektroonilisele registrile kui see on seal kirjas) lisad kasutusloa taotlusele. Muuseas, isegi nõuka ajal oli see audit olemas. Iseasi kas kellegil on paber säilinud. Mäletan, et olin poisike kui nõuka ajal auditit tehti. Mõõdeti maandustakistus ja isolatsiooni takistus, pooleldi venekeelne blankett ja pandi kirja, tempel alla ja kaante vahele. Ca kuu ajast saadi luba pingestamiseks.
Juhul kui pabereid pole siis on keerulisem, sest kuskilt on vaja viide saada, et audit on tehtud. Samas, elektripaigaldistele see audit miski tapatöö pole, kui on nõukaaegne maja siis auditi tegija teab, et on nõuka aegsed normid. Ma olen auditeid teinud, tean mismoodi see käib. Kui satub mingi tähenärija või viripill siis leidke targem auditi tegija.

Kalvis see audit millest sa räägid on ju mõeldud kilbi pingestamiseks liitumisel? Ma mõned aastad tagasi omale tegin selle ja nõutud oli sellepärast, et muidu ei lülitanud EE liitumiskilbist peakaitset sisse. Siin käib ju jutt terve ehitise auditist? Ehitise kilp on ju üldjuhul juba ennem ümberehitust pingestatud.

Ei, piisab sellest esimesest auditist. Nimelt on eluruumide korral lubatud hiljem teha muudatusi omaniku enda vastutusel. Piisav on esmase kasutuselevõtu audit.
Keelatud pole mistahes elektritöö korral igaks juhuks audit tellida.

Jäin just mõni aeg tagasi selle üle mõtlema. Järgnev läheb nüüd küll teemast natuke kõrvale, kuid ehk antakse andeks
Mul sai see esimene audit tehtud 2013a detsembris. Tunnistusel kirjas, et tegu on ajutise ehitusaegse paigaldisega. Järgnev tehnilise kontrolli aeg oli 2015a detsembris. Peale auditi tegemist pingestati EE pool kilp ja rohkem pole mind keegi sealtpoolt tüütanud selle värgiga. Mäletan, et jäin juba omal ajal mõtlema, et kui nüüd ükskord maja valmis kas ma siis peaks laskma uue auditi teha, et muuta paigaldis alaliseks? Või on asi seaduslik ka siis kui tunnistusel kirjas, et asi ajutine?

vaata: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072015014

§ 11. Korralise auditi erandjuhud ja välistused

(1) Eluruumi, sealhulgas suvila, ja elamu teenindamiseks vajaliku ehitise elektriseadme puhul ei ole elektripaigaldise korraline audit kohustuslik. See välistus ei kehti majandustegevuseks kasutatava hoone ja enama kui kahe korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses oleva elektripaigaldise puhul.

Mina loen siit välja, et kuurile, kasvuhoonele jm elamu teenindamiseks vajalikule ehitisele ei ole korraline audit kohustuslik.

Just. Auditeid on 2 liiki - Kasutuselevõtu audit ja korraline audit. Seega 11 paragrahvis toodud objektidele tehakse 1 kord eluea jooksul kasutuselevõtu eelne audit ja rohkem neid ei tehta. See kasutuselevõtu eelneva auditi esitadki kasutusloa taotlusele.

Kalvis kirjutas: ↑20 Apr 2019, 09:5511 paragrahvis toodud objektidele tehakse 1 kord eluea jooksul kasutuselevõtu eelne audit ja rohkem neid ei tehta

Nojah, aga meil ei ole jutt kuurist ega kasvuhoonest vaid suvemajast, see ei ole ju § 11 alla kuuluv objekt.

Suvemajad on eluruumid.

Seadus nõuab ainult kasutusele võtu eelenevat auditit. Seadus ei keela teha auditit vaid ühe osa kohta, olgu selleks liitumispunkt.
On olemas ajutine audit küll, kuid sel juhul kirjutatakse auditi protokolli selle lõppemise kuupäev. Kui seda ei kirjutata ongi kasutuselevõtu eelnev audit. Ehk kuidas tellid nii ka saad. ainus erand on tsirkuseplatsid - seal kehtib audit samamoodi ainult selles kohas kuni auditis näidatud kuupäevani (N:karusell töötab 1 päev kuskil parklas siis kehtibk ainult 1 päeva).

Elektrilevi ei huvita muud kui et paberile oleks kirjeldatud audit ja see on pingestamise aluseks. Ise olen teinud kliendile tasuta ajutise elektrikilbi skeemi koos seletuskirjaga ajutise elektril nõuetega. Nõuded täidetud, kõigil hea ja rohkem pole probleeme olnud. 2 A4 lehte elektriprojektina pole üle jõu käinud. Selle saab klient tasuta kauba peale ja pole eriline bürokraatia. Peamine raskem moment on kuhu kilp paigautada ja mis seal kilbis olema peab. Siin on olnud eriarvamusi aga niipalju on võimalik alati jooniseid kohendada. Enamus juhtudel on kliendil mingi putka, haagiselamu või muu asi kuhu ta oma kilbi paigutada saab. On olnud ka käeväristajaid - võtavad ehituse ajak 3x6 A ja siis kui maja valmis ostavad uued amprid juurde koos uue auditi, elektriprojekti ja jumal teab millega.
Seni pole probleeme olnud, kuigi Elektrilevil meeldib iga punkti ja komaga tähte närida.

Varem oli põhjuseks et kuna amprite juurdeostmine oli 100% uue elektripaigaldise ehitamine siis nõuti paberit (auditit). (see kinnitus on ka TJA, kui aga oli remont siis auditi kohustus puudus) Nüüd aga on seaduse sõnastus muutunud, et kui on tehtud 1 kasutuselevõtu eelne kontroll siis ümberehitada (ka uusi osi) võib ehitada ilma. Omanik vastutab, kui tahab vastutusest priiks saada, tellib auditi.
Tõsi - tavainimene tohib vahetada vaid lambipirni, mistõttu elektritöid ta teha otse ei või aga auditi kohustus puudub. Püüa aga seda elektrilevile rääkida. Nad lihtsalt ei pingesta ja ongi kõik.

Seesama seadus mille ma enne kirjutasin.
1. Lühidalt - audit on nõutud.
2. Eluruumide omanikud on vabastatud korralisest auditist (see välistuse paragrahv), st. üks audit peab varem olema tehtud.

Seadme ohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019153#para9lg4p1
(vt. esimest 10 punkti)
ja määrus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072015014
Seejuures on kõige huvitavam paragrahv 9, lõige 3:
(3) Kolmanda liigi madalpingelise ajutise elektripaigaldise puhul ei pea kasutusele võtmisele eelnevat auditit tegema, kui elektripaigaldise ehitaja kinnitab kirjalikult mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ja dokumentatsiooni alusel elektripaigaldise nõuetele vastavust ja kasutamise ohutust.

Kalvis kirjutas: ↑23 Apr 2019, 12:25 Seejuures on kõige huvitavam paragrahv 9, lõige 3:
(3) Kolmanda liigi madalpingelise ajutise elektripaigaldise puhul ei pea kasutusele võtmisele eelnevat auditit tegema, kui elektripaigaldise ehitaja kinnitab kirjalikult mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ja dokumentatsiooni alusel elektripaigaldise nõuetele vastavust ja kasutamise ohutust.

Aga see ju põhimõtteliselt ongi audit? Enne allkirja alla viskamist pead ju ise olema veendunud, et kõik vastab nõuetele. Kuidas sa ikka veendud, kui ainult mõõtmiste teel. Ainult visuaalsest poolest jääb natuke väheseks.

pikk88 kirjutas: ↑24 Apr 2019, 09:19Aga see ju põhimõtteliselt ongi audit

See ei ole audit, vaid ehitaja deklaratsioon, näeb välja umbes selline: