Krundi kaugus tuletõrjehüdrandist.

[Külaline]

Ja mida VK tase minimaalselt 7 projekteerija räägib?
Veevärgi haldaja teab väga hästi, et max pikkus tupiktorul, kuhu veel võib hüdrandi istutada, on 200m (ja siis ka veel tõenda analüütiliselt, palju rõhku alles jääb nõutud vooluhulga puhul). AGA veevärgi haldaja teab ka väga hästi, et vesi läheb selles pikas tupikus hapuks ja siis on kogu küla võrgus solk.
Lahendus: piisava mahuga mahuti.
Valige ise:
http://www.vesmaco.ee/products/tuletorjeveemahutid
http://www.fertil.ee/tuletorjevee-mahutid/

[Kalvis]

See ongi üks detailplaneeringu mõte, et vald sellega lahendabki sinu krundi tuletõrje veevarustuse kohustuse ära. Ega ma ilmaasjata ei soovitanud sul valda minna ja selle rakursiga detailplaneeringut vaadata.
Me võime siin oletada mida tahes (toimivaid või lolle lahendusi) kuid ikkagi sinu vald teab kõige paremini kuidas sinu küsimus valla arvates lahendatud on.
Vihjeks - levinud lahenduski on veetrassiga, kui toru on 110 mm siis see on piisav tuletõrje hüdrandi toiteks. Ja siin oli viide, et see trass on läheduses. Lahendus ongi valla poolt seda trassi pikendada nõutavale kaugusele. Ühtlasi saad oma tarbevee ka kätte.

[Külaline]

Kalvis,
ärge palun jagage väärinfot. Ei pruugi 110 mm olla piisav.
Seda teemat jälginuna ... kui teema algatanud inimene oleks nõus pisut avaldama, kus piirkonnas jne ... juba puhtalt hasardist lahendaks asja ära kasvõi sinnamaani, et annaks juhised. VK tase 7 ja 8.

[pikk88]

Seda teemat jälginuna ... kui teema algatanud inimene oleks nõus pisut avaldama, kus piirkonnas jne ... juba puhtalt hasardist lahendaks asja ära kasvõi sinnamaani, et annaks juhised. VK tase 7 ja 8.

Selgita natuke lähemalt mida tähendab VK tase 7 ja 8? Piirkonnaks on endine Ülenurme vald, tänapäevane Kambja vald.

[Külaline]

Projekteerija pädevus on kutsetunnistus. Tase 7 ei saa päris kõike projekteerida (st saab, aga pole allkirjaõigust) ehk tase 8 on ilma igasugu piiranguteta (näiteks korruste arv). Minu puhul 7 tähendab kinnistusisene ja 8 välisvõrke.

[pikk88]

See ongi üks detailplaneeringu mõte, et vald sellega lahendabki sinu krundi tuletõrje veevarustuse kohustuse ära. Ega ma ilmaasjata ei soovitanud sul valda minna ja selle rakursiga detailplaneeringut vaadata.
Me võime siin oletada mida tahes (toimivaid või lolle lahendusi) kuid ikkagi sinu vald teab kõige paremini kuidas sinu küsimus valla arvates lahendatud on.
Vihjeks - levinud lahenduski on veetrassiga, kui toru on 110 mm siis see on piisav tuletõrje hüdrandi toiteks. Ja siin oli viide, et see trass on läheduses. Lahendus ongi valla poolt seda trassi pikendada nõutavale kaugusele. Ühtlasi saad oma tarbevee ka kätte.

Kui viimati vallas sellest eelmisel aastal juttu oli siis öeldi mulle, et minu kinnistu piirkonnas detailplaneeringut tehtud ei ole.

[Kalvis]

Kalvis,
ärge palun jagage väärinfot. Ei pruugi 110 mm olla piisav.
Seda teemat jälginuna ... kui teema algatanud inimene oleks nõus pisut avaldama, kus piirkonnas jne ... juba puhtalt hasardist lahendaks asja ära kasvõi sinnamaani, et annaks juhised. VK tase 7 ja 8.

Väärinfo jagamisest on asi väga kaugel, asi oligi selles, et 110 mm oli päästeameti nõue millega veetrass tuletõrje hüdrandile sobis ja oli piisav. Võin sulle kinnitada, et terve mitme tuhandelise aleviku veetrassi läbimõõt on 110 mm ja tuletõrje hüdrandid selle trassi otsas. Ja ma ei valeta, ise sai ehitatud seda trassi koos kooskõlastustega päästeametis.

[kunn24]

Sellisele kooskõlastusele võib lisanduda nõue, et hüdrandist tarbimise korral tõsta vee-ettevõtja poolt trassi rõhku, millele samas ta võib hakata vastu vaidlema, et siis lõhkevad inimestel boilerid.

[Külaline]

Kalvis, aga teemegi nii, et Teie ehitage trasse, teised ehitavad torustikke, kolmandad projekteerivad. Ja need kolmandad kindlasti teavad, et mitmetuhande elanikuga asulas ei ole hargvõrk, vaid siiski ringvõrk ja ringvõrgustatud DN110 HDPE on hoopis midagi muud, kui hargvõrgu üksik 110. NB! Kas mitte 110 ei ole minimaalne toru läbimõõt, millele üldse tohib tuleohutuse mõttes hüdranti paigaldada? Läbipesuks võib paigaldada suvalisele läbimõõdule hüdrandi.

kunn24,
uues tänavatorustikus tohib olla surve kuni 6bar ja seda väga lihtsal põhjusel. Kinnistu veevärgi projekteerimisel soovitan kasutada ülerõhuklappe, olenemata asjaolust, et norm nõuab 10bar arvutusrõhku.

[kunn24]

Ülerõhuklappe ehk reduktoreid reealselt ei kasuta keegi (ei ole mina näinud PT-s nende nõudmist), vb vaid seal, kus trass läheb mäest alla (iga 10 m kohta lisandub 1 bar). Maja sisendi rõhk reeglina on 2-4 bar vahel.

[Külaline]

kunn24, ehk kui teie pole midagi näinud teinud jne siis see ongi püha tõde kõikidele eestimaalastele?
Suure saladuskatte all võin vihjata, et "maja sisendi rõhk" ei ole teie viidatud number, vaid arvutatakse põhimõttel: majaühenduses peab olema rõhk 2bar + iga maja teine korrus 4m veesammast juurde. Sellest tõsiasjast arvutage tagasi rõhukaod kuni rõhutõsteni. Oh häda, kui ringvõrk on ... arvutate lolliks ...

[kunn24]

Kuidas sa rõhku arvutad, kui veevärk selle annab? Võid ainult arvutada rõhukadu ja +/- tõusust- langusest. Üldiselt jutt kisub plõksimiseks, nii, et aitab küll.

[Külaline]

kunn24,
et kohalik veevärk on jumal taevas? Ennegi veevärkide hirmsasti tarkade tegelaste väiteid murtud kuni kohtus tunnistajani välja.
Kuulake kogemustega spetsialisti soovitust, jõuate kiiremini ja odavamini eesmärgini. kindlustus jääb ka rahule.

[pikk88]

Teemat ajendas päevakorda tõstma kasutaja Meriliis samalaadne mure. Ise pole vahepeal eriti targemaks saanud, sest advokaadil pole olnud aega sellega tegeleda. Suhtlesin vahepeal ühe projekteerijaga, kes soovitas projekti sisse kirjutada klausli, et krundile paigaldatakse tuletõrjevee hoidmiseks mahuti. Sellega saab kätte ehitusloa. Tegelikult aga oodata kuna vald oma trassi pikendab ja tulevikus kui läheb kasutusloa taotlemiseks, see osa projektist ümber kirjutada. See oleks tõenäoliselt üks teoreetilistest võimalustest, kuid ma ise sellest väga vaimustuses pole.
Täpselt samuti nagu teises teemas mainis kasutaja Urmas, pole ju see paarsada meetrit mingi näitaja. Teine päästeametnik ütles mulle ju otse välja, et on elust teada juhuseid, kui hüdrant ei tööta. Ja katkisest hüdrandist pole kasu ka siis, kui see mul otse välisukse kõrval asub.
Siin paar artiklit ühest juhtumist Tartu linnas "natuke" aega tagasi
https://www.postimees.ee/1958439/suurpo ... mese-kodud
https://tartu.postimees.ee/1961571/tule ... 1536836341
Antud juhul oli siis hüdrant seestpoolt liiva täis ja ummistunud. Tookord paigaldati päästeameti poolt tänavale ajutine kummist bassein mida paakautod täitsid kaugemalt toodud veega ja sealt basseinist võeti kustutamiseks vett. Selle kõrval tundub olevat lapsemäng, et peab mõnisada meetrit rohkem voolikuid laiali kerima...

[Urmas]

Suhtlesin vahepeal ühe projekteerijaga, kes soovitas projekti sisse kirjutada klausli, et krundile paigaldatakse tuletõrjevee hoidmiseks mahuti. Sellega saab kätte ehitusloa.

Pikk88, sa võid ju selle paagi ka oma õuele paigaldada, aga ikkagi ... ma tuleks hea meelega filmima päästeametniku vastust ja näoilmet kui sa palud tal selgitada, et kuidas saadakse paagist vesi kätte veebruaris-märtsis kui paagis olev vesi on omandanud tahke oleku. Mis siis saab? Päästjad sõidavad depoosse tagasi? Väga suur protsent tulekahjusid toimub just talvisel ajal ülekütmistest või mõnel muul põhjusel, a`la põletatakse küünlaid vms. Miks esitatakse idioodi järjekindlusega nõudmisi mingi linnukese pärast kui asi reaalselt vähemalt pool aastat ei toimi? Täiesti arusaamatu?
Nagu teises sarnases teemas oli lugeda, siis tiigike ei toimi isegi aastaringselt, aga linnuke kirjas. Tehtud!

[Külaline]

Suhtlesin vahepeal ühe projekteerijaga, kes soovitas projekti sisse kirjutada klausli, et krundile paigaldatakse tuletõrjevee hoidmiseks mahuti. Sellega saab kätte ehitusloa.

Pikk88, sa võid ju selle paagi ka oma õuele paigaldada, aga ikkagi ... ma tuleks hea meelega filmima päästeametniku vastust ja näoilmet kui sa palud tal selgitada, et kuidas saadakse paagist vesi kätte veebruaris-märtsis kui paagis olev vesi on omandanud tahke oleku. Mis siis saab? Päästjad sõidavad depoosse tagasi? Väga suur protsent tulekahjusid toimub just talvisel ajal ülekütmistest või mõnel muul põhjusel, a`la põletatakse küünlaid vms. Miks esitatakse idioodi järjekindlusega nõudmisi mingi linnukese pärast kui asi reaalselt vähemalt pool aastat ei toimi? Täiesti arusaamatu?
Nagu teises sarnases teemas oli lugeda, siis tiigike ei toimi isegi aastaringselt, aga linnuke kirjas. Tehtud!

Pead päästeametnike päris lollideks
Mahuti kästakse maa sisse kaevata. elementaarne.

[pikk88]

Nagu ma aru olen saanud siis mahuti tuleb paigaldada maa sisse, külmumispiirist sügavamale...

[Urmas]

Pead päästeametnike päris lollideks

Selle teema nõudmiste valguses kohe kindlasti.

Mahuti kästakse maa sisse kaevata. elementaarne.

Olgu, võib olla käsivad mahuti maa sisse kaevata, aga kuule, šerlok, mis saab siis kui ma nõustun tiigi kaevamisega, mis suvel kuivab nii ära, et pardidki ei saa lestasid niiskeks ja see sügisvihmadega tiigi põhja midagi kogunev ning see piskuki on tahkes olekus? Selle näite valguses Päästeameti nõudmiste mõte?
Teisest teemast

Naaber kaevas kasutusloa saamiseks paar aastat tagasi augu, vesi tuli sisse ja kasutusluba anti välja.
Nüüd on auk juba aasta tolmkuiv olnud, kuid asi on juriidiliselt korras.

posting.php?mode=quote&f=15&p=367495

Mis kuradi potjomkinlusega me tegeleme XXI sajandil. Ei ole enam Nõukogude Liitu, vaid idee järgi Eesti Vabariik, kes määratleb ennast Lääne-Euroopasse.

Kas külaline oskab viidata teemaks olevale seadusepügalale, mis kohustab eramaja territooriumile ehitama tiiki või paigaldama mahutit tuletõrje jaoks? Ja paluks ikka konkreetset viidet, kus on ära näidatud numbrid, millest alates peab hakkama veevõtukoha nõudeid täitma.

[Prill]

Arvatavalt sellist seadust-normi, mis KOHUSTAB tuletõrjeveetiigi või mahuti paigaldama just "eramaja territooriumile" ei eksisteeri. Päästeameti nõuded reguleerivad ainult tuletõrjeveevõtu koha kaugust võimalikust tuleallikast. Kui vahemaa rahuldab võid rahumeeli tiigi-mahuti-hüdrandi teha ka naabri krundile või tänavamaale, loomulikult on selle tarvis vaja maaomaniku nõusolekut. Kui naaber oma iluaeda ikkagi tiiki ei taha ja kov tänavamaale ei näe ka võimalust, ei jäägi palju üle, kui oma eramaja krundile teha.
Tiigi-mahuti külmumisohu pärast ei tasu karta, sest nii tuletõrjeveevõtu tiik, kui ka mahuti rajatakse nagu iga muugi ehitis-rajatis projekti järgi, kus projekteerija lahendab selle ära.
Olen näinud tuletõrjeveevõtu tiiki, kus tiigi kõrval oli veevõtukaev, milles toruühendus tiigiga, ja see konstrui läks ümbertegemisele, sest tiiki ulatuv toru oli liiga kõrgel ja veevõtu toru ähvardas jäätumise oht - tiik pumbati tühjaks, toru ehitati sügavamale.
Niisamuti olen näinud suuri tuletõrjeveevõtu mahuteid, mis kaevatakse maasse, seal ankurdatakse ja lisaks mahuti peamine pinnasekiht soojustatakse 100mm "soklipenoga".
Küll jõuab riik kunagi sinna ka, kus hakkab kontrollima, kas su tiigis ja mahutis nõuetekohane veekogus igal ajahetkel olemas on. Kui tänavahüdrandis surve puudub, siis süüdistame küll veeettevõtet, aga kui sinu tiik on tühi ja naabrimaja maha põleb ning sina olid lähima veevõtukoha omanik-vastutaja, võid kuritahtlikus hooletuses süüdistuse saada, lisaks naabrilt kahjunõude
Tegelikult ma seda ei tea, kui sina teed omale tiigi-mahuti, kas tulevane naaber võib viidata sinu tiigile-mahutile, et tuletõrjevesi on juba sobival kaugusel olemas
Nii, et kui kuskile arendusse krundi ostuplaan, tasub selle tuletõrjevee nõude pilguga ka vaadata, kas on piisavalt lähedal hüdrant, või naabril tiik

[Urmas]

Mis on üleüldse nende tiikide mõte? Esmase kustutusvee saamine? Kas majaomanikel on Päästeameti tehnikale sarnased mootorpumbad kuuri all stardivalmis? Kas päästeautod tulevad tulekahjule tühja autoga ja hakkavad kõigepealt tiigist autosse vett pumpama? Kui kolmele viimasele küsimusele on vastused "jah", siis ma ei saa aru ministrite kiidulaulust suurepärasest päästevõimekusest, kuigi väga palju senised depood suleti või veeretati vabatahtlike kaela.

[pikk88]

Kui veevõtukoht on tiigis siis peab sinna olema rajatud juurdepääs ja aastaringselt kasutatav veevõtukoht(toru) mis ei külmu. Mootorpumbad peaks nagu olema päästeametil endal olemas. Kas siis auto pealt kasutatavad või bensiinipealt töötavad väiksemad, mis teisaldatakse vastavasse kohta. Ilmselgelt ei tule päästeamet kustutama tühja masinaga vaid kindlustab selle nõudega oma tagalat. Kuigi ajab tigedaks, et mina kui kinnistuomanik pean selle eest ainuisikuliselt vastutama. Lisaks nõutud vahemaa, 150 meetrit on ju olematu pikkus. Huvitav oleks teada, kui kaugele tänapäeval tehnika võimaldab üldse vett pumbata? Ma oletan, et 500m ei tohiks mingi eriline probleem olla ja sellisel juhul on see 150 meetrit naljanumber. Kui lähtuda veel sellest loogikast, et päästeametil on olemas paakautod, mida täitmas käia siis ei tohiks olla probleemiks ka viie kilomeetrine vahemaa.
Kusjuures ise oma lolli peaga oletasingi, et suurusjärk lähima tiigi vahel on sinna suurusjärku. Endal asub külatiik umbes 800m kaugusel ja esialgu kirjutasingi selle sobivaks veevõtukohast. Hüdrandi olemasolu tuli välja alles asja arenedes...

[Urmas]

Kui veevõtukoht on tiigis siis peab sinna olema rajatud juurdepääs ja aastaringselt kasutatav veevõtukoht(toru) mis ei külmu.

Millegipärast arvan, et tänavu suvel olid enamus eramajade juures olevad "tagavara veevõtutiigid" jaanipäevaks kuivad ja vett oli ehk niipalju, et ainult sääsed said sinna muneda. Ja seda nimetatakse tagala kindlustamiseks?

[Prill]

Millegipärast arvan, et tänavu suvel olid enamus eramajade juures olevad "tagavara veevõtutiigid" jaanipäevaks kuivad ja vett oli ehk niipalju, et ainult sääsed said sinna muneda. Ja seda nimetatakse tagala kindlustamiseks?

Ei oskagi muud soovitada, kui mureliku kodanikuna peaksid korralagedusest informeerima piirkonna päästeinspektorit ja kohalikku omavalitsust. Kindlasti päästeametnik kontrollib olukorda ja teeb tiigi vastutajale ettekirjutuse piisav veetase taastada. Kohalikust omavalitsuset saad kohaliku veeettevõtte kontakti, kes omab arvatavalt paakautosid ja tehnikat ning täidab tiigivee taseme taastamise tellimuse hea meelega.
See ongi valik kas otsustad tiigi või mahuti kasuks, tiigist võib vesi ära aurata, tiik on igaühe ka kontrollametniku silma all, tiigipind võtab ära ruumi, lisaks võib piirdetarata tiik osutuda uppumisohuks lastele, koduloomadele.
Mahuti puhul neid puuduseid pole, ja isegi, kui põua ajal laenad ("võta aga pane tagasi") paagist oma kurgi kastmiseks, või julgemad ka muru kastmiseks vett, ei karju see möödakäijale ja sinuga sarnastele murelikele kodanikele silma

[Külaline]

naljad naljadeks https://www.puhastid.ee/klaasplastist-mahuti-eccua/ ega see mahuti paigaldus tasuta kätte ei tule , kui selline kohe sisse projekteerida siis suuremate kevetööde planeerimisega ühildades võib saada paigaldushinna mõistlikule tasemele, sinna saab samas juhtida kogu vihmavee ja saab kasutada kastmiseks jne (kui tulekajku plaanis ei ole)

10m3 kastmisvett maksab ~10€

[Urmas]

Ei oskagi muud soovitada, kui mureliku kodanikuna peaksid korralagedusest informeerima piirkonna päästeinspektorit ja kohalikku omavalitsust. Kindlasti päästeametnik kontrollib olukorda ja teeb tiigi vastutajale ettekirjutuse piisav veetase taastada.

Tahaks seda kilplaslikku nalja täitsa näha kuidas riik hakkab looduslikku veekogusse vett transportima.
Selgitan hüpoteetilist situatsiooni. Oletame, et riigi maal, vahetult minu maja aia taga on looduslik veekogu, mis kevadeti ajab üle ääre ja mida Päästeamet on nõus aktsepteerima tuletõrje veevõtukohana, aga jaanipäevaks on praktiliselt kuiv. Tiik on riigimaal ja riigi oma, juhin päästeinspektori tähelepanu veepuudusele ja päästeametnik teeb KOVäle korralduse taastada veetase. Tundub natuke jabur, aga võimalik mitte ainult Venemaal, vaid ka endisest Nõukogude Liidust lahku löönud ja iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis. Ainult vahega, et ametnike mõistus on jäänud Nõukogude Liitu ja pole taastunud või iseseisvalt arenenud. Tulekahjud ei pruugi tekkida ainult varakevadeti kui tiigivesi ajab üle ääre.
Tõin loodusliku veekogu mängu sellepärast, et ministri määruse §54 lg3järgi võib täiesti vabalt aktsepteerida.

(3) Kui kustutusvee allikana kasutatakse ühisveevärki, arvestatakse tuletõrje veevarustuse projekteerimisel veevõrgu hüdraulilist režiimi, veetarbimist ning vajaduse korral alternatiivsete veeallikate kasutamise võimalusi. Kui ehitisele ei ole tagatud vajalikku kustutusvee vooluhulka tuletõrjehüdrandist, tagatakse puuduolev veehulk loodusliku või tehisveekogu või tuletõrjeveereservuaari kustutusveega.

https://www.riigiteataja.ee/akt/104042017014