Ehitusfoorum

Palun soovitage juristi või muidu teadjat inimest, kes oleks pädev nõu andma ehitusloa saamiseks.
Tegemist on maatükiga, mis asub veekogu ääres ja millele kehtib looduskaitseseadus (üle 0,1 ha kõlvikulisest jaotusest metsamaa). Sellega seoses laieneb ehituskeeluvöönd 200-le meetrile kaldast.
Olekski sellega nõus, kuid aastaid tagasi räsis kaldapiirkondi suur tuul ja suurem osa puid murdusid. Tegemist on väga väikese maatükiga ja need allesjäänud paarkümmend puud ei ole ometi ju mets? Muu pind on kaetud pilliroo ja võserikuga.
Tore, kui leidub keegi, kes tasu eest oleks nõus konsulteerima sel teemal.

Metsa ei ole aga kindlasti on see veel metsamaana kirjas. Kui langil tehakse ntx metsa lageraiet, siis pärast seda pole ka metsa, aga metsamaaks see ka reeglina jääb. Istutatakse uus mets asemele või jäätakse üksikud seemnepuud püsti ja toimub looduslik uuendus.

taastaja

Kas ehituskeeluvöönd on teil seal paika pandud valla üldplaneeringuga? Mis veekoguga tegu on? Kas siin esitatud jutt tugineb mingitele ametlikele paberitele või oletustele?

Tegemist Peipsi järvega. Sellise vastuse andis valla poolne päring keskkonnaametilt. Valla üldplaneeringu järgi mingeid piiranguid ei ole. Nali veel selles, et meie lähedale on kaevatud omavoliline kanal, mis toob kaldapiiri kaardi järgi meie krundile lähemale. Muidu ei ulatuks krunt üldse 200 m keeluala sisse.
Veel nüanss, et kunagi on sellel krundil olnud ka elumaja. Veel olemas ka teadjaid inimesi, kes seda nõus tunnistama. Hetkel krundil maatulundusmaa otstarve. Ehk mõtekas taotleda elamumaa otstarvet?

Looduskaitseseadus:
§ 38. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd
1) mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit;

(4) Ehituskeeld ei laiene:
5) olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;

§ 40. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine
(2) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada üldplaneeringuga.
(3) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul.

Ja mida te kavatsete sellele maale siis ehitada? Murdunud puud võib ära korjata.

Jah, oleme ise ka kõike seda lugenud. Vanast ehitisest siiski alles vaid mõned üksikud vundamendikivid. Valla spetsialisti sõnul keskkonnaamet ei aktsepteeri enam vana ehitise jäänuseid ehitisena.
Plaanis ehitada väiksemat sorti elumaja.

Sõnajalgadele aksepteerisid. Seal isegi kohalolijad nägid, et sõnajalad olla toonud autoga sammaldega kive ja laotanud vana joonise järgi laiali, et tekiks mulje, justkui oli vana maja sel kohapeal (ajalooliselt oli olnud aga nii vähe oli säilinud).
Eks pädevam jurist abiks aga kui plaanid on säilinud siis on kõik võimalik. Aga kui jooniseid pole säilinud siis on ajalugu.

Äkki siiski pole too kraav ebaseaduslikult rajatud? Äkki mingi maaparanduskraav ... uurige Põllumajandusametist. Kui kraavil juriidilist staatust pole siis usinalt üritage riigile selgeks teha, et see kraav on isetegevus ja tuleb taastada esialgne kolukord. Aga maatulundusmaale elumaja püstitamine ... mnjaaa.

Igasuguste kanali ehitusprojektide KOV kinnitamise mõte ongi, et ei oleks omavoliline ehitis (kanal) Seega mine KOV ja uuri valla kaarte ja ehituslubasi selle kanali osas. Kui seal seda ei eksisteeri siis sinu jaoks ei ole seda olemas.

No ongi tunne, et lihtsalt ei taheta luba anda! Naeravad ainult sellise jutu peale, et kanal pole seaduslik. Teavad seda ise ka. "Aga kaardi peal ju on olemas"- on nende vastus. Kanali suue on tegelikkuses juba mõned aastad kinni jooksnud liivaga ja alles on jäänud tiigi moodi moodustis, millel pole ühendustki järvega Kaartidel siiski ühendus järvega näha.
Selle pärast otsingi tarka inimest, keda kuulda ka võetaks ja kellel vastavad teadmised neile ette käia. Keskonnaameti vastuses ka kenasti see kanal põhjuseks toodud.
Esimest korda, kui valda helistasin ja uurisin, kas mõtet see maatükk üldse osta...oli vastus väga kena...kohe vaadati üle ja teatati, et ehituskeeldu pole. Sai siis ära ostetud ja maanteeametilt lubagi juba ära küsitud. Samuti geoalus tellitud. No ja siis selline üllatus.

Telefonikõne peale aetaksegi sellist juttu. Õnneks peab nüüdseks juba põhjendama ehitusloa väljastamise keeldumise põhjusi. Hetkel sellise uduse kirjelduse põhjusel ei väljastaks ka mina ise ehitusluba.

Kas on väga suur saladus selle kraavi täpne asukoht?

Saaks selgema pildi ja täpsema vastuse.

Jah, telefoni teel aetakse kõige hullemat iba. Isegi koha peale minnes aetakse kägu, kuid vähemalt saad teada alused, millest see kanal tekkis (neid pead ise pinnima, palun paber see ja too, näidake kaarti, kuidas tekkis ja mis olid alused jne.). Pole paha kohe ehitusloa taotlus kaasa võtta ja sekretäri juures sisse anda (koos registreeringuga muidugi).

Ehitusloa taotlusega ei ole enne midagi teha, kui projekteerimistingimuste taotlusele on "jah" vastus saadud. ja sellele saime me ju eitava vastuse. Kenasti paberil koos viidetega seadustele. Lihtsalt seal ei viitsi keegi meiega tegeleda ja kasutatakse ära, et me ise asjast midagi ei jaga.
Kas maatulundusmaad ümber elamumaaks ei saa vormistada, kui seal varem on elamu peal olnud? Ja tunnistajad olemas!

Külaline kirjutas:Telefonikõne peale aetaksegi sellist juttu. Õnneks peab nüüdseks juba põhjendama ehitusloa väljastamise keeldumise põhjusi. Hetkel sellise uduse kirjelduse põhjusel ei väljastaks ka mina ise ehitusluba.

Kas on väga suur saladus selle kraavi täpne asukoht?

Saaks selgema pildi ja täpsema vastuse.

Ei ole kraav, vaid naabrimehe kaevatud sopike. Kõik teavad ja ta ise ka ei väida vastupidist, et mingit luba pole ta selleks küsinud.
Täpsemast asukohast räägiks siiski privaadis

maa sihtotstarbe muutmine, näiteks
http://juura.ee/gw.php/board/topic/view/id/8429
oled tutvunud?

Selle algatatud küsimuse lõppvaatuseks sai see, et kunagiste maaandmete sisestamisel süsteemi oli tekkinud inimlik viga.....tegelikkuses oli metsamaa asemel hoopis rohumaa. Vallas otsiti vanad dokumendid välja ja asi sai korda Meie ehituspiirang vähenes ja leidsime lahendused!