Krundi valikust ehituse alguseni

[keegi]

Sooviks ehitada linna lähedale maale suvemaja. Tegeleme veel krundi valimisega. Sellega seoses aga mõned küsimused.
Esiteks, millele pöörata tähelepanu detailplaneeringu puhul, kas on mõned konksud, mida võhik ei oska ehk arvestada, aga mis on olulised? (lisaks maja suurusele, katusekaldele jne)
Kui kommunikatsioone krundil ei ole ja elektriliitumine on ampritasu alusel, siis kas lisandub veel mingeid kulusid lisaks apritasu järgi arvutatud kulule?
Kui elamumaa asub keset metsa, detailplaneeringu järgi võib sinna rajada õueala 10%, siis kes otsustab, millised puud peab kasvama jätma jne. Kui majade paiknemine ei ole detailplaneeringus määratud, kas siis võin täielikult ise valida, kuhu maja ja abihoone ehitan?
Kas enne võib ehitada abihoone (60 ruutu) ja seal mõnda aega elada, ilma et maja projekti esitaks. Tahakski esialgu ehitada suvemajaks ja tulevikus alles suurema maja. Nii et maja projektiga ei hakkakski algul tegelema. Kas nii saab?

[Kalvis]

Detailplaneeringul kõige olulisem ehituskeelu ala krundil
Tasub ka KOV osas maad kuulata, et ega nad peedistajad pole - kitsendused katuse kalde ja kõrguse osas.
Elekter võib üsna kalliks minna sest oluliseim on kaugus lähimasse AJ või EE liini. Liini ehitustööd pole odavad, kuid veel raskem saab olema kui kiuslik naaber ei luba elektrit vedada. Side, vesi ja kanalisatsioon on nii mõnigi kord probleemne. Need on tavaliselt lahendatavad aga kui lähim põhjavesi on 100 m sügavusel siis saab vesi väga kallis olema.
Majade paiknemise piirangud ongi ehituskeeluvöönd ja KOV erisoovid. On ikka üsna tihti vallaarhitektil pahad päevad ja lendab lisakitsendusega peale.
Kui krunt käes siis ehitusjärjekord täna pole oluline. Kuni 60 m2 abihooneks saab kui detailiga kooskõlas siis saad kohe kooskõlastuse ja võib ehitama hakata. Tean mitmeid, keda selline suurus suvemajaks rahuldab ja ei plaanigi millegi muu ehitamist. Kuid KOV hoolitse et see 60 m2 hoone oleks kindlasti mingi majandushoone aka kuur või analoogset.

[keegi]

Aitäh!
Kas abihoone võib olla ka saun? Kuna saun on sageli ju eraldi, arvasin, et mul lubatakse ka kuni 60 ruutu saun teha. Elutuba eesruumi nime all, magamistuba majandusruumi nime all - ja reaalsed saunaruumid, mis lubabki asja saunaks nimetada.

[Kalvis]

Ma ei kirjutaks sõna saun. Asi selles, et ehitusseaduses on ju kirjas, et kui alla 60 m2 hoone on eluruum siis on kraad kangemad kooskõlastused (miks on vaja just KOV seda vältida). Kuskil KOV-is oli vaidlus ja mingist aianduskooperatiivide seadusest leiti, et eluruum on ka aiamaja, saun ja suvila. Samas abihoone ei ole. Seega kirjuta neisse ruumidesse kõikjale majandusruum. Korsten otse loomulikult on abihoone kütmiseks.

[keegi]

Aga siis täpset projekti nad läbi uurida ei soovi? Sest majandushoonele vaevalt saab ilusaid suuri aknaid, terrassikest ja muud sellist mõnusat teha. Midagi eriskummalist ega uhket ei soovi, ikka võimalikult lihtne majakene, kuid mitte päris kuuri või lauda moodi. Läheb see läbi?

[Kalvis]

Kuni 60 m2 võid kõik joonised ise teha!!!
Nad tahavad maja 4 külje välisvaated (uksed aknad ja seinad mõõtkavas, joonisel on max gabariitmõõtmed) siis maja sisu plaani (seinad, ukseavad gabariitmõõtmed), sinna ei kirjuta midagi ja siis mõlematpidi lõiget.
Veel üks alusplaani koopia (võtad kui vaja maakatastrist oma krundi plaani), sinna joonistad võimalikult korrektselt siis maja asukoha peale ja siis lähed valda ning kooskõlastad. Üldiselt läheb OK aga näiteks üks just selline Suvilal nõudis vallaametnik redeli joonistamist katusele, sest seal oli korsten. Ka peab viimasel ajal olema joonis nullpunktid.

[ccc33]

Osad omavalitsuses soovivad, et arhitekt paneks allkirja ka projektile peale. Päris nii ikka ei ole, et teed asja ise ära.

[Kalvis]

On ikka küll.