Korteri kohal olevale pööningule toa rajamine.

[mart0]

Sooviksin rajada enda korteri kohale pööningule tuba. Tegu on kortermajaga kus vanem osa on 1 kordne ja uuem osa 2 kordne. Kokku 14 korterit, majal on korteriühistu. Tuba sooviksin rajada ainult enda korteri peale (korter asub vanemas osas). Pööning ei kuulu korteri omandi hulka vaid on ühiskasutuses. Millest alustada ja milliseid projekte ja kooskõlastusi vaja oleks? Hoone kandvaid konstruktsioone ei muuda, katuseaknaid ei paigalda (korter asub maja otsas ja pööningul otsas aknad olemas). Tegemist kivimajaga ja maja ise ei asu linnas vaid jääb valla territooriumile, ei tea kas see midagi muudab.
Äkki kellegil olemas kogemus ja oskaks nõu anda, et vältida mõtetut paberimajandust ja ka raha kulutamist.
Palju selline ettevõtmine koos projektide, notari tasude ja kõige muuga maksma võiks minna?

[Kalvis]

Sama asja on siin korduvalt varem räägitud - kui tahad pööningu osa oma korteriomandisse juurde saada, pead saama kõigi kaasomanike notariaalse nõusolekuga.
Ükskõik mis moodi sa asju ei ajaks, on vajalik ühistu või selle liikmete nõusolekut. Isegi siis kui ehitusluba pole vaja, nõusolek on A ja O
Edasine sõltub kas muudetakse kandvaid seinu või välisilmet. Sel juhul vajalik ehitusprojekt ja KOV ehitusluba (jällegi, ühistu liikmed peavad nõus olema) kui kandvaid seinu ega välisilmet ei muudeta (sinu juhtum loodetavasti) siis võib ehitama hakata. Niipalju tuleb arvestada, et reeglina on pööningu kandvad elemendid arvestatud sinna mitte korteri ehitamisega, seega ei tohi ka ilma projektita ehitades ületada lubatud koormuseid.

[rein113]

Eelnev jutt õige. Projekt on aga vajalik juba seetõttu, et hoones lisandub netopinda (sinu korterile ja võib-olla sama soojaga ka kellelegi veel), muutuvad ilmselt ka vaated.

Tee üldjoontes kindlaks, millise osa sa saaksid naabritega läbi rääkides enda korteriga liita, milline osa jääb pööninguks või teiste korterite pinnaks, seejärel lase teha arhitektuurne eelprojekt (koos pööningu mõõdistamisega selguvad sealt ka täpsed lisanduvate pindade suurused, soojustatud katusealuse väljaehitamisel on arvestuslik pind see, mis on kõrgusega min 1,6m), projektile on vaja kõigi majaomanike kirjalikku nõusolekut, taotle selle alusel hoone ümberehituse ehitusluba (projekteerija ülesanne!), ja kui kõik sujub, siis on korteriomandite ümbervormistamiseks vaja kõik koos (võib teha volitused!) minna notari juurde.

(Arvesta ka sellega, et hoone korteriomandite proportsioonide muutumisega muutuvad ka kogu kinnistu ja hoone haldamisega seotud õiguste-kohustuste proportsioonid.)

Lihtne.

[mart0]

Kas piisab ka ainult korteri ühistu nõusolekust või on ikka vaja iga omaniku eraldi nõusolekut. Mida siis ette võtta kui keegi keeldub nõusolekut andmast?

[Kalvis]

Tavaliselt siis ei saagi...

[mart0]

aga kas piisab ka ainult ühistu nõusolekust?

[rein113]

Minu teada ei piisa. Ühistu on hoone ühiseks haldamiseks loodud juriidiline kehand (mina seda välja ei mõelnud ), aga ta ei saa teha korteriomanike omandit puudutavaid otsuseid omanike eest. Proovi korteriomanike meelsust tasapisi uurida, ja kui mõni tahab jonnakalt vastu seista, siis argumenteeri rahulikult või lepi kokku kompensatsioon tasuks asjaga nõustumise eest. Pööning (kasutusotstarbeta, ja juriidilises mõttes mitteeksisteeriv pind) on mõtteliste osadena kõigi korteriomanike omand (nagu ka kinnistu, kuurid, piirded, lehtlad, puud, lilled jm), kui pole notariaalselt kõigiga selle täpne omandikuuluvus kokku lepitud.