Üld veemõõtja ?

ehituslubadega jms seonduv
Tiiu 12
külaline

Üld veemõõtja ?

Lugemata postitus Postitas Tiiu 12 »

On 6 korteriga ridaelamu ja igaühel oma kinnistu, millest tulenevalt ei saa ka moodustada ühistut.
Nüüd küsimus, et veetrassi renoveerimisega muutus ka maja siseneva veetoru asukoht.Nüüd tahetakse panna üldveemõõtja minu keldrisse.
Meil on niigi igal korteril oma veemõõtja.Milline seadus sätestab seda, et kas peab veel olema üldveemõõtja maja peale.Palju peab inimesi majas olema või sedasi ...
Meid tavaliselt pole kuude viisi kodus ja näitu ei saa nii kui nii keegi teatada.
Majal on igale korterile eraldi mõõdetud kinnistu 700 ruutu.
kül
külaline

Re: Üld veemõõtja ?

Lugemata postitus Postitas kül »

Kui liitumisleping on sohvoosil ühine, siis seda nõuab vee müüja. Ühine veemõõtja on ka majanduslikult kasulikum, lõppmõõtjate näitude suma on taavliselt suurem kui algmõõtja näit.
Tiiu 12
külaline

Re: Üld veemõõtja ?

Lugemata postitus Postitas Tiiu 12 »

kül kirjutas:Kui liitumisleping on sohvoosil ühine, siis seda nõuab vee müüja. Ühine veemõõtja on ka majanduslikult kasulikum, lõppmõõtjate näitude suma on taavliselt suurem kui algmõõtja näit.
Igal korterilt nõutakse nüüd eraldi liitumis lepingut.Kunagi vene aja lõpul vist 24 aastat tagasi ei tuntuntud sellist asja kui liitumisleping.
Kolisid sisse ja kõik.Nüüd tahetakse selle liitumise eest veel raha ka, kuigi vesi oli ennem olemas ja targemad ütlesid, et seadus näeb ette, et tuleb taastada täpselt eelnev olukord.See tähendab seda, et vesi tuleb vedada sinna punkti, kus ennem majja sisse tuli.(ennem tuli maja keskelt, nüüd maja otsast)
Keda nüüd uskuda.Trassi renoveerijad ütlesid , et kohalik teenuse pakkuja tahab lihtsalt majarahvale kotti pähe tõmmata.
Roland66
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 114
Liitunud: 10 Veebr 2010, 21:04
On tänatud: 2 korda

Re: Üld veemõõtja ?

Lugemata postitus Postitas Roland66 »

Mis teil lepingus kohalike vee-ettevõtjaga kirjas on? Kui trassi renoveerib vee-ettevõtja, siis on see tema asi ja mingit uut lepingut sõlmida ei ole vaja nagu ka liitumislepingut ja tasuda liitumistasu. Liitumistasu on mõeldud uutele liitujatele. Igas KOV-s on olemas vee ja kanalisatsiooni eeskiri ning veel Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13349255.

Lisan ühe artikli, kus Ida-Virumaal on paljudele kott pähe tõmmatud ja ei saa abi KOV-st ega mujalt.

http://pr.pohjarannik.ee/?p=2468
Vee-ettevõte Järve Biopuhastus nõuab Kukrusel Lehe 12a asuva maja elanikelt lekkiva maa-aluse toru parandamist. Vastasel juhul keeratakse neil vesi kinni.

“Meie majas on 12 korterit, elatakse neist vaid viies ning need on pensionärid ja väikese sissetulekuga pered. Remont maksab peaaegu 1000 eurot – kust me selle raha võtma peaksime,” küsib maja elanik Liilia Sõtšova. “Ja miks peab leket likvideerima meie kulul? Milleks on siis Järve Biopuhastus? Kas selleks, et meid ähvardada? Biopuhastuse töötajad ütlesid meile, et kui me vastu hakkame, keeratakse meil vesi kinni.”

Pahameel tekkis kaks aastat tagasi

Sellised probleemid hakkasid tekkima juba kahe aasta eest, kui Järve Biopuhastus hakkas korteriühistutelt ja korteriomanike ühisustelt nõudma uute lepingute sõlmimist ning võrkude ekspluatatsiooni eest vastutuse piiritlemise aktide vastuvõtmist. Seda nõuet põhjendati sellega, et endised lepingud, mille kohaselt pidi ettevõte teenindama kõiki vee- ja kanalisatsioonitorusid linnas, on sõlmitud enne maa erastamist majaomanikele.

Erastamise järel on majale, nimetatud juhul korteriühistule kuuluva maa all olevad kommunikatsioonid viimase omanduses, järelikult lasub temal ka vastutus nende teenindamise eest – remont, vahetus jms. See vastutus laieneb kuni üldtorustikuga liitumise kohani. Sel teemal on olnud palju vaidlusi ning läbirääkimisi korteriühistute ja Järve Biopuhastuse vahel. Lõppude lõpuks on igal konkreetsel juhul leitud kompromisslahendus ning praeguseks on suurem osa majadest sõlminud uued lepingud ja võrguteeninduse vastutuse piiritlemise aktid.

“Linnas kehtiva põhimääruse järgi peab Järve Biopuhastus teenindama kõiki magistraaltorusid. Teiste, ainult ühe maja veevarustuseks ja kanalisatsiooniks ettenähtud ning selle territooriumil liitumispunktini kulgevate torude eest vastutab asjaõigusseaduse kohaselt nende omanik,” märkis aselinnapea Riina Ivanova. “On kohti, kus magistraaltorud kulgevad majale kuuluva territooriumi piires. Minu sügava veendumuse järgi peaks Järve Biopuhastus teenindama neidki. Iseasi on siis, kui see puudutab torusid, mis on ettenähtud vaid ühe maja veega varustamiseks ja kanaliseerimiseks.”

Aktile kirjutati alla

2009. aasta septembris allkirjastas maja esindaja Larissa Ljapina Järve Biopuhastusega lepingu ja vastutuse piiritlemise akti. Selle dokumendi kohaselt vastutavad liitumispunktist Lehe 12a juurde viiva 20meetrise toru seisukorra eest majaomanikud.

“Meie teeme elanikele ettekirjutuse lekke kõrvaldamiseks ja anname selleks viis päeva, vastasel juhul oleme sunnitud suurte kadude vältimiseks vee kinni keerama,” ütles Järve Biopuhastuse võrguteenistuse juht Aleksandr Koivistoinen. “Teist väljapääsu pole. Me ei saa võõrast omandit tasuta remontida. Kuid kui elanikud tellivad meilt selle töö, siis võime anda neile võimaluse tasuda järk-järgult, mitme kuu jooksul. Meil on see tavaks, sest mõistame, et inimestel on raske vajalikku summat kohe leida.”

Ei teadnud, millele alla kirjutas

Larissa Ljapina väitis, et 2009. aastal nõudis Järve Biopuhastus uue lepingu sõlmimist veekraani sulgemise ähvardusel ning ta kirjutas lepingule ja vastutuse piiritlemise aktile alla, kahtlustamata, et võtab sellega vastutuse 20meetrise toru teenindamise eest. “Seal oli kõik eesti keeles ja mul oli raske sellest aru saada,” kurtis ta.

Aleksandr Koivistoinen märkis, et Järve Biopuhastus selgitab alati lepingu ja piiritlusakti mõtet. Paljud ühistud mõistavad vastutust, mis kõige allkirjastatuga kaasneb, ning uurivad enne allakirjutamist dokumenti hoolega, peavad nõu juristiga, vaidlevad millelegi vastu ja esitavad oma nõudmisi. “See on normaalne protsess ja me tuleme alati vastu ning otsime kompromisslahendusi,” ütles ta. “Aga kui leping on alla kirjutatud, siis tuleb mõlemal poolel seda täita.”
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
Teadmised kuuluvad rahvale!
Vox populi vox Dei!
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Üld veemõõtja ?

Lugemata postitus Postitas rokikas »

Tiiu 12 kirjutas:On 6 korteriga ridaelamu ja igaühel oma kinnistu, millest tulenevalt ei saa ka moodustada ühistut.........
...Majal on igale korterile eraldi mõõdetud kinnistu 700 ruutu.
Tiiu 12 kirjutas: Igal korterilt nõutakse nüüd eraldi liitumis lepingut.
Kui kõigil oma liitumisleping siis järelikult ka oma mõõtja. Milleks siis veel see üldmõõtja. Üldmõõtja vajalik vaid veefirmale ülevaate saamiseks. Pangu omale kuuluvale trassiosale.
kütja
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 632
Liitunud: 27 Sept 2011, 16:51
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 3 korda

Re: Üld veemõõtja ?

Lugemata postitus Postitas kütja »

Kui nõutakse kõigile eraldi liitumislepingut,kas siis tehakse ka kõigile eraldi liitumispunktid?
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10642
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Üld veemõõtja ?

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Äkki eksin, kuid 6 korteriga majas sai moodustada ühistu?
Kasutaja avatar
sashaobrok
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2781
Liitunud: 15 Apr 2008, 03:00
Asukoht: tartu
On tänanud: 36 korda
On tänatud: 43 korda

Re: Üld veemõõtja ?

Lugemata postitus Postitas sashaobrok »

Meil on veevärk kolme maja peale. Ühes majas on 6 korterit ja ühistu. Ühistu kirjutab arveid välja ka teistele kahele majale.
vanaema on sul veteran...
Vasta