Kulude jaotamisest kortermajas e. kommunismi lõpp

[Roland66]

Riigikohtu lahendis on ära toodud kaasomanike kulude jaotamise tõlgendamine Riigikohtu poolt e. kõik muud kulude jaotamise alused peale võrdeliselt korteriomanikele kuuluvate kaasomandiosade suurustega on tühised. Seega ei ole õigust jaotada kulusid nö korteris elavate inimeste arvu järgi, individuaalse küttekulude arvestamise meetod on tühine jne. Teisisõnu kommunismi lõpp kortermajades.

KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et KOS § 13 lg 1 teises lauses sätestatud kokkulepe, millega kaldutakse kõrvale KOS § 13 lg 1 esimeses lauses sätestatud kulutuste jaotamise põhimõttest, tähendab, et kulude jaotamisega teistsugusel viisil kui võrdeliselt korteriomanikele kuuluvate kaasomandiosade suurustega peavad nõus olema kõik korteriomanikud. Kui kõik korteriomanikud pole nõus seaduses sätestatust erineval viisil kulusid kandma, puudub korteriomanike kokkulepe KOS § 13 lg 1 teise lause mõttes. Õige on ringkonnakohtu järeldus, et korteriomanike kokkulepet ei asenda häälteenamusega vastu võetud üldkoosoleku otsused. Kui puudub korteriomanike kokkulepe selle kohta, et kulutuste eest tasumine toimub võrdselt kõigi korteriomanike poolt, tuleb kulutuste jagamisel lähtuda seaduses sätestatud (KOS § 13 lg 1 esimene lause) põhimõttest ehk korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

12. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et hageja saaks oma õigusi kaitsta üksnes sel teel, et ta vaidlustab eelviidatud korteriomanike üldkoosoleku otsused või taotleb korteriomanike üldkoosolekult teistsuguse otsuse vastuvõtmist. Nagu otsuse p-s 11 märgitud, ei ole üldkoosoleku otsused korteriomanike kokkulepped, mistõttu ei ole hagejal vaja korteriomanike üldkoosoleku otsuseid vaidlustada. Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks käsitada korteriomanike kokkuleppena üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt.

[essa]

Saaks ehk viite- kus saaks tervikteksti lugeda.

Aitäh !

[Kaarelj]

Saaks ehk viite- kus saaks tervikteksti lugeda.

Aitäh !

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-146-10

[Külaline]

Kurb, väga kurb kohtulahend . Sisuliselt juhtis hageja tähelepanu, et koteriomanike ühisus ja KVH firma (esindajana)
"käituvad" õigusvastaselt; seoses juriidilise nüansi mittetundmisega ( esindaja hagemine) sai aga enda kanda kõik kohtukulud (mis ületavad ilmselt vaidlusalust nõuet). Veelkord- kurb....
Seos "kommunismiga" jääb aga segaseks? Paratamatult tuleneb lahendist ka asjaolu, et õigus ühisomandi kasutamisele (ka sellest tulenevatele hüvedele) on võrdeline ??? Praktikas- nonsenss. Konsensus on sellistes küsimustes ülioluline aga
KÕIGI kaasomanike "tervele mõistusele" rõhuv (loe- praktikas välistatud).

Imelik.

[Roland66]

Kommunism KÜ-s on see, kui tarbitakse teenuseid vastavalt vajadusele, makstakse vastavlt võimalusele. NT mutikesed elavad kolmetoalises korteris, prügi eest tahavad maksta inimese eest, mitte ruutude järgi. Milleks peavad teised korteriomanikud kinkima mutikesele iga kuu mingi summa raha, et too saaks 10 aasta pärast pärandada oma korteri lapselapsele?

[Külaline]

Lugupeetava mõttekäik on mulle selge. "Tervele mõistusele" viidates pidasin silmas, et lahendist tuleneb- võrdelisus
ka ühisomandi kasutamisel (mõnel korteril on "kahepeale" keldriboks ning auto parkimiskoht,ühisvalgustust kasutatakse võrdeliselt vähem jne. )? St. kui kokkulepet e. konsensust ei saavutata, võime jõuda absurdini üksteist hagedes.
Imelik.

[essa]

Võrdelisus kaasomandi kasutamise osas on vägagi vajalik- loodetavasti selliseid otsuseid tuleb veel. Alati ei taha mutike maksta parkla rajamise kulude eest ja justkui ei peakski- kuna tema seda ei kasuta. Aga tema pärijad võib-olla kasutavad tulevikus. Samuti 1k elanik kasutab trepikoda väem kui 5k elanik- maksma peab ikka, enamasti seda keegi probleemiks ei pea. Kahjuks paljud korteriomanikud ja ühistud ei teadvusta, et kõik välispiirded on ühisomandis- et seinte soojastamine, katuseparandus jne on kõigi huvides jne. Tihti tehaksegi koosolekul mingi initsiatiivgrupi poolt otsus mingite kulude jagamiseks ebaõiglasel viisil.

[madis64]

KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

Huvitav, kas kortermaja korteri küttekulud liigituvad "kaasomandi majandamise kulutusteks"?

Või lähevad selle määratluse alla ainult trepikoja radiaatoriribid?

[Külaline]

Paistab et terminid võrdelisus ja võrdsus (nende erinevus) vajavad siiski selgitamist. Neil on sisult täiesti erinev tähendus.
Kulude (ka selle tulemi) jagamine võrdeliselt
(proportsionaalselt)- tähendab jagamist vastavalt mõttelise omandiosa suurusele omandist. Ehk vastavalt kaasomandile.
Kulude (ka selle tulemi) jagamine võrdselt- tähendab jagamist
ühesuurusteks osadeks. Ehk vastavalt ühisomandile, sest tegelikkuses ei eristata omandiosa suurust (ka mõttelist).
Minu jutu point on selles, et teatud juhtudel läheb "kaasomandi" kasutamine keeruliseks.

Imelik.

[Roland66]

KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

Huvitav, kas kortermaja korteri küttekulud liigituvad "kaasomandi majandamise kulutusteks"?

Või lähevad selle määratluse alla ainult trepikoja radiaatoriribid?

Küttekulud lähevad kaasomandi majandamise kulutusteks. Välispiirded, katus, mille kaudu soojakadu toimub on kaasomandis. Näituseks on igal majal olemas otsasein, mille kaudu toimub soojakadu, mille kulude kandmisest peavad osa võtam kõik korterid. või siis viimase korruste korterid, nende soojakulu on oluliselt suurem, kuna nendest korteritest eraldub suurem hulk soojust, mille arvel on sinu korteris oluliselt väiksem soojakulu. Täpseid arvutusi ja mõõtmisi ei ole võimalik kunagi teha ja ilmselt ei olegi mõtet. Soe liigub sinna, kus on külmeme ja füüsika vastu ei saa meist keegi. Korter on sinu kasutada olev reaalosa, seinad, torud jne on kõik kaasomandis. Kui soovid individuaalselt mõõta soojust, pead endale põllule maja ostma ja ei ole muret, et keegi sinu soojust tarbib. Jõudu!

[madis64]

KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

Huvitav, kas kortermaja korteri küttekulud liigituvad "kaasomandi majandamise kulutusteks"?

Või lähevad selle määratluse alla ainult trepikoja radiaatoriribid?

Küttekulud lähevad kaasomandi majandamise kulutusteks.

See tähendab siis praktikas seda, et radiaatoritele paigaldatud sooujusarvestitega süsteemid võib "korstnasse kirjutada" kui vähemalt üks korteriomanik keeldub selle süsteemi alusel maksmast?

Ning kuna selline risk on alati olemas - tänased omanikud võivad küll arvestitega ühel meelel olla, kuid mingi korteri järgmine omanik ei pruugi sellega sugugi nõus olla - siis ei ole mõtet sellisedi (mitte odavaid) süsteeme üldse enam paigaldada?

[Külaline]

Korteriomandiseadus
2. peatükk VALITSEMINE
§ 8. Korteriomanike ühisus
(2) Käesolevast seadusest kõrvalekalduvad kokkulepped kehtivad korteriomaniku õigusjärglase kohta vaid juhul, kui need on kantud kinnistusraamatusse.

Korteriühistuseadus
§ 51. Korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste üleminek
Korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.

Päris nii see ei ole- "mees annab sõna, mees võtab sõna" (tuleb ainult omand ringi vormistada)
Suurem probleem on see, et kasutatatakse paratamatult ka (võrdselt?)kaasomandi reaalosa (kuigi makstakse võrdeliselt mõtteliste osade eest)? St. sellisel juhul tuleks need kas kinnistada korteriomandi reaalosa külge (piiritleda), muuta ühisomandiks (sisuliselt tuleneb sellest kulude ja õiguste/kohustuste võrdne jaotumine) või sõlmida kokkulepe.
Automaatne võrdelisus tähendaks antud juhul (teemaalagataja sõnastuses)
"kommunismi"- "kõigilt vastavalt tema võimalustele (osadele), kõigile vastavalt vajadustele".
Imelik.

[Roland66]

Selleks on vaja kokkulepet kõikide korteriomanike vahel e. nõus peavad olema kõik korteriomanikud. Paljud on arvamusel, et kui tegemist on korteriühistuga, siis tulenevalt KÜS-ga on võimalus muuta põhikirja ja tee mida tahad. Nii lihtne see ikkagi ei ole. Lisan oma sõnade kinnituseks Õiguskantsleri sesukohta seoses KÜ ja põhikirjaga.

http://www.oiguskantsler.ee/public/reso ... 5_lg_5.pdf

Õiguskantsleri seisukoht seoses KÜS ja KÜ põhikirjaga: Eespool märkisin, et juhul, kui korteriomanikud on võtnud vastu otsuse korteriühistu asutamise kohta, siis teostab vastavalt KOS § 8 lõikele 1 kaasomandi valitsemist korteriühistu alates õigusvõime tekkimisest (registrisse kandmisest) ja valitsemine toimub siis korteriühistuseaduses sätestatud alustel ja korras. Seega annavad korteriomanikud korteriühistu moodustamisega viimasele pädevuse esindada korteriomanike ühist huvi.
8 Õigusvõime tekkimisest alates lahendab korteriühistu küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse (KOS § 15 lõiked 3 ja 6) ning neid ei otsustata enam korteriomandiseaduse 2. peatükis sätestatud korras.
9 Samas olen seisukohal, et ka korteriühistu olemasolu saab KOS §-s 16 nimetatud olulisemaid ümberkorraldusi teha üksnes korteriomanike kokkuleppel, kuna korteriühistuseadus ei sätesta viidatud sätte osas eriregulatsiooni.

Kui eelmine korteromanik on andnud nõusoleku, siis ei ole enam teha midagi, korter müüakse koos õiguste ja kohustustega uuele omanikule, kuid sellest tuleb ostjaid teavitada korterile seatud kitsendustest. Küsimus ei ole ühel meelel olemises, vaid kokkuleppe sõlmimises kõikide korteriomanike vahel.
Jah, nö individuaalküttekulude süsteemi kulud võib kirjutada korstnasse ilma kõikide kaasomanike nõusolekut omamata. süsteem toimib senini, kui keegi ei ole oma õiguste kaitseks pöördunud kohtusse. Sellest muidugi nood kavalad businessimehed ei räägi.

[Roland66]

Lisan ühe targa ja õpetatud mehe artikli.
Kütte eest makstava raha vähendamise kattevarjus on kavalad ärimehed leidnud uue mooduse kergeusklikelt inimestelt raha väljapetmiseks. Idee on iseenesest ju ahvatlev - elada veidi jahedamas toas ja maksta kütte eest ka vastavalt vähem !
Et seda saavutada, on vaja tulevikus suurt rahalist kokkuhoidu tõotavale firmale mitmed tuhanded kroonid kohe praegu välja laduda ja lasta paigaldada radiaatorite ette torudele reguleerventiilid (kui neid seal veel ei ole) ja radiaatoritele endile panna külge individuaalsed küttekulu mõõturid (allokaatorid). Kütte eest maksmine toimubki siis juba mõõturi näitude alusel.

Seejuures kangekaelselt ei taheta arvestada sellega, et individuaalne soojuskulu mõõtur mõõdab ainult seda soojushulka, mida saadakse otse küttesüsteemist ja jätab arvestamata soojuse, mis kandub üle kõrvalkorteritest. See ülekanne on aga otsustava tähtsusega.
Sellest on mitmel korral kirjutatud "Keskkonnatehnikas", näiteks Urmas Saksakulmu ja Tõnu Kasikovi artiklites (vastavalt 1/2000 ja 3/2001), kuid ikka väidetakse, et küll see allokaator ikka aitab soojust kokku hoida.

Et mitte olla üldsõnaline, tuleb korteritevaheline soojusülekanne panna arvude keelde konkreetse näite varal.

1) Vaatleme 9.korruselise tüüpelamu 5.korrusel asuvat 3-toalist korterit köetava pinnaga 66 m2. Elamus hoitakse sisetemperatuuri +21oC, kütte eest tasutakse vastavalt täisautomatiseeritud soojussõlmes asuva soojusmõõturi näidule. Kaugkütte tariif 1MW =366 kr.

Lahutatakse kulu soojaveevarustusele ( on olemas soojavee kulumõõtja) ja ülejäänud osa jagatakse kõigi korterite vahel vastavalt iga korteri köetavale pinnale. Nii on küttearve kroonides otsesõltuvuses korteri kütteks kulutatud soojusehulgaga.

Detsembris, jaanuaris ja veebruaris on 3-toalise 66 m2 korteri küttearve olnud 640 kr kuus.

2) Langetades eelpoolnimetatud korteris sisetemperatuuri kas +18o või
+16o-ni ( temperatuur võib ka ise langeda elamu küttesüsteemi korrastamatuse tõttu ), oleks temperatuurivahe nii ülal kui ka allasuvate korteritega võrreldes vastavalt 3o või 5o. Vahelaed on soojustamata, soojusjuhtivuse koefitsient U= 2,0 W/m2 x oC. Järelikult voolab ühe kuu jooksul nii ülalt kui ka alt madalama sisetemperatuuriga korterisse soojust:

a) +18o puhul Q18=3 x 2 x 2 x 66 x 24 x 30 = 570240 Wh = 0,57 MWh ehk
0,57 x 366 = 208 krooni eest
b) +16o puhul Q16=5 x 2 x 2 x 66 x 24 x 30 = 950400 Wh = 0,95 MWh ehk
0,95 x 366 = 348 krooni eest

3) Arvestades välistemperatuuriks kütteperioodi keskmise temperatuuri tk=0oC ja teades, et küttearve peaks sõltuma otseselt sisetemperatuurist, peaks madalama sisetemperatuuriga korteri kuine küttearve olema väiksem kui ülal ja allolevatel korteritel, ja nimelt:

a) +18o puhul 640x18/21 = 548 krooni
b) +16o puhul 640x16/21 = 488 krooni

4) Sellist küttearve vähendamist ka mõnel juhul rakendatakse ja siis ei ole kriteeriumiks mitte küttekehadest saadav soojus, vaid nimelt ruumi tegelik sisetemperatuur.
5) Kui aga paigaldada elamus kõigile radiaatoritele individuaalsed soojuskulu mõõturid, saab korteris temperatuuri alandada, piirates soojuse võtmist küttesüsteemist ja maksta kütte eest ainult allokaatori näidu alusel. Et allokaator aga naaberkorteritest tulevat soojushulka ei registreeri, siis on allokaatori järgi vajalik tasuda:

a) +18o puhul 548 - 208 = 346 kr ehk 65% tegelikust kulust
b) +16o puhul 488 - 348 = 140 kr ehk 29% tegelikust kulust!

Edasi arutletes näeme, et kui korteris kütte täiesti välja lülitada (allokaatori näit null ), hoiavad naaberkorterid vaadeldava korteri sisetemperatuuri +14o…+15o vahemikus! Natuke jahe, aga maksta kütte eest ka ei ole vaja.

6) Samal ajal aga tõuseb allokaatorite kasutamisel tunduvalt naaberkorterite ehk nn. doonorkorterite küttearve, kus kumbki korter peab alandatud sisetemperatuuriga korterile peale maksma vastavalt temperatuuri alandamisele:

a) +18oC puhul 208/2 = 104 krooni, kokku küttearve 640 + 104 = 744 krooni ehk 116% tegelikust tarbimisest.
b) +16oC puhul 348/2 = 174 krooni, kokku küttearve 640 + 174 = 814 kr ehk 127% tegelikust tarbimisest.

7) Mitte milgil määral ei saa siin olukorda muuta ei paranduskoefitsientide ega muutuva ja muutumatu osa kasutamine. Ei ole ju mõtet teha muutumatu osa 100%-liseks!

Kas siis üldse ei olegi võimalik suure maja ühes korteris sisetemperatuuri alandada ? On küll võimalik, aga maksta tuleb ikka nii, nagu kõik teisedki.

Kui fantaseerida, et paigaldame korteri igasse tuppa termograafi ja hiljem püüame tulemusi analüüsida või hoopis installeerime elektroonse aastaringse sisetemperatuuri registreerimissüsteemi, siis võib julgelt õelda, et kulud ületavad sadu
(või tuhandeid kordi tulusid).

Asi on ju selles, et küttesüsteemi puhul on tegemist ühe, kõiki kortereid haarava tervikuga, mille ühe osa ala- või ülefunktsioneerimist saab tuvastada ainult võrdluses teiste osadega. Nii tuleks sisetemperatuuri jälgimissüsteem paigaldada iga korteri igase tuppa! Selleni me veel jõudnud ei ole ja ega niipea jõuagi.

9) Kui keegi aga siiski tahab oma korteri elamu küttesüsteemist välja lülitada (milleks küll mitte keegi luba anda ei saa), siis peaks ta isoleerima oma korteri laed ja põrandad min. 200 mm paksuselt kivivillaga, et takistada soojusülekannet naaberkorteritest. Mis jääb järele? 1,9-2,0 m kõrgune koobas.

11) Ainuke võimalus raha kokku hoida on küttesüsteem korralikult välja reguleerida, vältida ülekütmist, soojustada elamu piirdeid jne. Võiks ka mõtelda kaugküttest loobumist ja ehitada igasse majja oma, gaasil (praegu ainus reaalne alternatiivkütus) töötav katlamaja. Peale tasuvusaja ( 5a ) möödumist võib siis kütte eest ehk vähem maksma hakata (kui gaasi hind vahepeal tõusnud ei ole).

10) Individuaalsed soojuskulu mõõturid või jaoturid või allokaatorid on kõige ehtsam kergeusklike petmine ja nende kasutamine tuleb seadusandlikult keelata. Väited, et neid kasutatakse edukalt Saksamaal ja ei tea kus veel mujal, võib ju tõsi olla, kuid osavad ärimehed on ju ka eskimotele külmkappe müünud ja Saharasse liiva eksportinud.

http://www.ehituskaar.ee/?op=art&id=23

[rokikas]

Hea artikkel.
Kahjuks link ei toimi hetkel.

[Kalvis]

Ühistu on olemuselt kolhoos ja püüda kolhoosi teha osaliselt individuaalseks on umbes sama kui sitast saia. Saab, kuid ebaõiglus on suurem kui kommunismiga.

[madis64]

Ühistu on olemuselt kolhoos ja püüda kolhoosi teha osaliselt individuaalseks on umbes sama kui sitast saia.

Aga tehakse ju (ja kulutatakse selleks ka seda vähest raha, mis kokku kogutakse) - ning tunduvad "täiesti mõistlikud inimesed" seejuures olevat.

[Imelik]

See küttekulude indv. arvestuse asi jooksis kunagi ka siit foorumist läbi. Me püüdsime kellegagi seal umbes sama väita (kui artikli autor, loomulikult mitte sama põhjendatult), kuid kurtidele kõrvadele. Samas on sellele ka argumenteeritud vastuväide. Veekulu indv. arvesti kasutuselevõtuga (Eestis) kaasnes totaalne veekulu vähenemine. Siit järeldus, et individuaalne kuluarvestus on säästlikust tõstev ja õiglasem. Viga selles väites seisneb ainult selles, et vesi liigub normaaljuhul läbi tarbija arvestite, soojus aga mitte ainult toru mööda.
Kolhoosi kohta. Kokkulepet e. üksmeelt on raske saavutada isegi "direktoriga" (võlusõnaks kompromissivalmidus), ometi ei pea ju keegi oma teistpoolt ebamõistlikuks. Sama rahvastiku läbilõikes on vist välistatud?

[madis64]

Siit järeldus, et individuaalne kuluarvestus on säästlikust tõstev ja õiglasem. Viga selles väites seisneb ainult selles, et vesi liigub normaaljuhul läbi tarbija arvestite, soojus aga mitte ainult toru mööda.

Ehk teiste sõnadega ja lihtsamalt - individuaalne arvestus tagab säästu tekkimise nende kaupade/teenuste osas, mida ei ole võimalik teiste tagant varastada.

[Roland66]

Siit järeldus, et individuaalne kuluarvestus on säästlikust tõstev ja õiglasem. Viga selles väites seisneb ainult selles, et vesi liigub normaaljuhul läbi tarbija arvestite, soojus aga mitte ainult toru mööda.

Ehk teiste sõnadega ja lihtsamalt - individuaalne arvestus tagab säästu tekkimise nende kaupade/teenuste osas, mida ei ole võimalik teiste tagant varastada.

Õige. Kahjuks soojust individuaalselt mõõta ei ole võimalik.

[essa]

Õige. Kahjuks soojust individuaalselt mõõta ei ole võimalik.

Aga kahjuks "mõõdetakse" -olen ka ise sellise mõõtesüsteemi ohver.
Praegu olen hambad ristis ja pisar silmas arveid plekkinud. Maksmata ka ei saa jätta- siis olen võlgnik.
Küsimus oleks- kas võin need mõõdikud näiteks radika pealt maha võtta? Üldkoosolek küll otsustas selle süsteemi panna aga mina nõus ei olnud ja mõõtmise metoodikat minule arusaadavas keeles selgitatud ei ole jne.
Kui need maha võtta siis saaks minule arvestada ainult m2 alusel?
Kuna ei tea kuidas asja kohtusse anda ja vormistada- siis pigem eeldaks, et ühistu hakkaks minult midagi nõudma.
Siis vaataks millele see nõue tugineb. Vaevalt, et tal karistust õnnestub välja nuputada.
Kui kellelgi on selles suhtes häid ideid siis need on väga oodatud.

[Roland66]

Tulenevalt õiguskantsleri seisukohale ja Riigikohtu lahendile on sinu väljavaated sulle soodsa kohtuotsuse saamiseks minu hinnangul päris suured.

[Kalvis]

Kuna seda mõõdikute süsteemi toetab ministeerium siis arvan, et kohtus saaks võit olema väga raske. Ega siis vabariigi valitsus ei saa endale kaotust lubada. Ainus lohutus on tõesti antud kohtulahend, et on lootust selle baasil mingi "case" luua.

[puruuss]

Kohtusse minnes ei ole ju vastane ministeeruim vaid ühistu.
Seega peaks olema võimalusi?

[val]

Juhiks tähelepanu, et RK otsus räägib eelkõige ühisustest. KÜ e korteriühistu puhul jagatakse kulusid läbi põhikirja. KÜS § 4 lg 1 järgi peab põhikirja muutmise poolt olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Häälte üldarv = reeglina korterite arv. Seega otsustab KÜ puhul kulude jaotamist enamus. Asi loogiline, kuna KÜ puhul eeldatakse, et inimesed osalevad rohkem maja juhtimises, on teadlikumad jne. Seepärast antakse KÜ-l võimalus rohkem ise otsustada. Ühisuse puhul karmim, kuna muidu võib karta haldusfirmade poolt kurat teab mida.