Eluruumi miinimumtemperatuur?

[Urmas]

Tekkis väike probleem ühistuga. Asi nimelt selles, et korter küll minu omanduses, aga ei kasuta seda ehk on kapremondi ootel ja hetkel puudub seal pidevalt elamiseks kõlbulik temperatuur ca+20 kraadi ja ühistu hakkas minult nõudma, et pean tagama ka mittekasutatavas korteris vähemalt +17 kraadi. Minu korter I korrusel ja eks vist ülevalt naabritel jalad külmetavad. Sorisin netis igasuguste märksõnadega, aga mitte ei leidnud, et kas on olemas mingi seadus, määrus või muu juriidiline dokument, mille alusel KÜ nõuab minult +17 kraadi. +5 kraadi tagamine on täiesti loomulik, et vältida korterit läbiva veetoru külmumist. Majas oli kunagi keskküte, kuid see ei toimi juba 15 aastat (enamus radikad välja visanud) ja korterite omanikud vaatavad ise, kes kuidas. Kes on ahju ehitanud, kes laseb elektriradikatega. Maja ise kolmekordne, tuhaplokkidest ja ca 30 korteriga. Vihjasid kirjas AÕS §72 lg5-le ja lubasid kohtu poole pöörduda kui ei täida nende nõudmisi. Kohus võib ju kohustada tagama nende poolt nõutud temperatuuri, aga kuidas ja millised on sanktsioonid, vot see jäi mulle mõistatuseks. Umbes 10 aasta tagusest ühistu koosolekust on mul millegipärast meeles number +5 kraadi, mis on vaja tagada kui korterit ei kasutata.
Äkki kellelgi on mingeid vihjeid, kus kohast saaksin ise täpsemalt edasi uurida? Tänud ette!

[maik]

Ida-virumaal võib kohata situatsiooni kus suure maja peale kõigest mõni üksik korter on asustatud aga kõik nad kuuluvad kellegile.
AÕS §72 on surnud paragrahv ja situatsioon ise on nonsens.
Ühistul praktiliselt puudub võimalus sinu eluruumide temp.mõõtmiseks.
Kuna nn.ühistud on nagunii anarhia sugemetega tarud siis ülemine naaber
1.paneb sussid jalga
2.finantseerib sinu eluruumide küttet
3.soojustab põrandad(demontaaz-soojustus-montaaz)
4.on sunnitud uskuma sind, et sinu krt. on +25

[Urmas]

Aitäh, Maik, lohutamast, aga sinu mainitud punkte 1-3 olen ka eelnevalt neile soovitanud. Panen siinse foorumi külastajatele lugemiseks välja tsitaadi nimetatud kirjast kommentaaride saamiseks selles ähvarduse (mis see rasvaselt trükitu muu saab olla) teostamiseks:

"....Palume koheselt tagada Teie kasutuses olevatele korteritele nõuetekohane temperatuur, vähemalt 17 kraadi.
Kui Te seda nõuet ei täida, siis kaasomanikud pöörduvad oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse.Nimetatud nõude täitmist hakkab kontrollima juhatus, teatades kontrollreidist ette 1 – 3 tundi..."

Aga kui ma olen väliskomandeeringus või puhkusel Egiptuses või palun neilt ametlikke volitusi (ma muidugi ei oska aimatagi, kellelt nad selle võiksid saada) kontrollreidiks või keeldun pättide kartuses neile ust avamast või mul on võti kadunud või tahaks veenduda, et nende poolt kasutatav termomeeter on nõuetekohaselt taadeldud (soovin näha sertifikaati) või ....jne.jne. , mis siis saab. Igasugused erakorralised juhtumid jätame praegu arutelust kõrvale.
No ei leidnud ühtegi ühistu poolt mainitud numbrit ega juriidilist dokumenti, mis oleks nende nõude aluseks. Kaugkütte ja lokaalkatlamaja puhul oli kohustuslik miinimum +18, aga minu kirjeldatu kohta (puudub tsentraalne küte) ei midagist.

[rokikas]

kas on olemas mingi seadus, määrus või muu juriidiline dokument, mille alusel KÜ nõuab minult +17 kraadi.

No ei leidnud ühtegi ühistu poolt mainitud numbrit ega juriidilist dokumenti, mis oleks nende nõude aluseks.

Minu korter I korrusel ja eks vist ülevalt naabritel jalad külmetavad.

Aitäh, Maik, lohutamast, aga sinu mainitud punkte 1-3 olen ka eelnevalt neile soovitanud.

Mis kurat inimeste peas toimub. Ideeliselt ollakse aus, töökas, tark ja õiglane aga täpselt siia maani kui oma rahakott mängu tuleb. Siis lastakse kõik kaasinimesed külmalt üle peaasi et omal hea on . Kas nii raske on mõista et kortermajas kehtivad kooselu reeglid ja tahes tahtmata peab ka naabritega arvestama. Kas sa ise oleksid rahul kui soojustamata põranda ja seina taga oleks +5 ning naabrimees annaks sulle selliseid soovitusi nagu sa ise oled andnud.
Kui rahakott ei luba korterit pidada siis tuleks müügile mõelda.

Kui teaks selle ühistu kontakte siis ma annaksin neile mõned viited kuidas seda asja edasi ajada. Olles ühistu juhatuses sai ka tera võideldud selliste tegelastega kes ei mõistnud et me kõik elame siin majas ja peame teineteisega arvestama.

[Urmas]

... Mis kurat inimeste peas toimub. Ideeliselt ollakse aus, töökas, tark ja õiglane aga täpselt siia maani kui oma rahakott mängu tuleb.... Olles ühistu juhatuses sai ka tera võideldud selliste tegelastega kes ei mõistnud et me kõik elame siin majas ja peame teineteisega arvestama....

Oh, Rokikas, kui sa teaks vaid tegelikkust. Kas sinu arvates on normaalne, et maksan kogu aeg ettenähtud hooldustasusid (üle 10 aasta), aga siis kui soovin oma korterisse (eraldi sissekäik) minna ja küsin miks on lumi koristamata, siis on vastus, et aga sa ei ela ju siin. Mille kuradi pärast ma kojamehele maksan sellisel juhul? Mul poolemeetrine hang ukse taga, aga proovi ainult hooldustasu maksmata jätta, kohe viivised kaelas. See ühistu juhatus on kahep.....line ehk, siis kui ühistul on vaja mind, siis olen korterite omanik, aga kui neilt nõuda midagi, mis on nende kohustus, siis öeldeakse, et mida ma õiendan, ma ei ela ju seal. Majas on kortereid, mille omanikku pole vist 12 aastat üles leitud, kõik koosolekul ainult noogutavad, et midagi on vaja teha. Eelmine talv- panid kuulutuse trepikotta, et katuselt lume lükkamine. No ei teadnud sellest ja pidin trahvi maksma a´200 eeku korteri pealt, aga samas nädal hiljem tüütas telefoni teel ühistu tegelinski mitmeid kordi, et osutaks talle takso teenust (põhjuse jätan enda teada, aga mitte ühistu huvides). Siis teadis küll, mis mu telefoninumber on ja seda nii hommikul kell kaheksa ja ka pool kümme õhtul. Kui küsisin, et kes otsustas küsida katusel mittekäinute korteriomanike käest nn. trahvi, siis vastati, et meie?? Kes meie??? Need, kes katusel käisid ja juhatus. Kas sa ka niimoodi käitud oma ühistus? Ei hakka kõike siia ette laduma. Meie ühistu kohta kehtib vägagi kasutaja "Maik" ütlemine, et ühistud on nagunii anarhia sugemetega tarud, aga kindlast ei ole kõik sellised. Olen väga kaugel sellest, et enda ühistu käitumise järgi panna kõiki ühte patta.

[maik]

Rokikas no stress!
Olles kunagi ühistu juhatuses tead sa väga hästi, et senikaua kui vee-torud on terved ei saa midagi ette-võtta.
Rõhuda inimeste südametunnistusele sellises situatsioonis on variselik ja meenutab mulle liidu aegu kui kõik oli kõigi oma.
Minu arust käib pall ainult ühte väravasse ja hoopis ühistult tuleks küsida mida ta on teinud maja sooja-kadude vähendamiseks jne.
Nende rahadega mis ühistu kavatseb kohtus magama panna saaks ülemise krt.probleem lahenduse soojustuse näol.

Mitte, et see teema mulle väga hinge läheks aga lihtsalt ei meeldi mulle need igasugused ühistud,seltsingud,ja muud liidud mis automaatselt kohustavad sind millegiks, teevad omi kirjutamata reegleid ja oskavad perfekselt sinult raha välja pigistada ja usu mind kõik inimesed pumba juures ei suuda jääda ausaks.
Usu mind ew. on tuhandeid kütmata kortereid ja mitte üks vägi ei saa sundida nende omanike hoidma oma eluruumides +17 kui nad seda ise ei taha.
Keegi kunagi ütles, et "naabreid ei saa omale valida"
kui on külm siis müü-vaheta-üüri või tee mis tahad aga ära torma teise naabri peale kaebama.

[Urmas]

Maik, sul on õigus, et kõik ei suuda pumba juures ausaks jääda, kusjuures eelmise esimehega oligi see jama, et pidas kuuekohalist ühistu summat enda omaks, aga nüüdseks vist on kõik heastanud.

[Urmas]

...Kas nii raske on mõista et kortermajas kehtivad kooselu reeglid ja tahes tahtmata peab ka naabritega arvestama. Kas sa ise oleksid rahul kui soojustamata põranda ja seina taga oleks +5 ning naabrimees annaks sulle selliseid soovitusi nagu sa ise oled andnud.....

Oi sa tegid mind "tigedaks"! Kus maalt läheb piir korteri omaniku kohustuste ja kortermajas kehtivate kooselu reeglite/kohustuste vahel? Kui minu korterites esimesel korrusel oli põrandatemperatuur +11 kraadi ja lae all +32, siis kes peab hoolitsema, et korteri põranda temperatuur oleks normaalne? Kirjutan ühistule avalduse, et tulge soojustage ära??? Vastus ühistult oleks- see on sinu korter ja ise vaata kuidas hakkama saad! Kelle poole peaks pöörduma nüüd mina, kas kohtu poole, et ühistu tagaks minu korteris normaalse põrandatemperatuuri? Kirjeldan oma kortereid - (2tk), a 31m2, ühetoalised, pisikese WC ja köögiga, kunagine ühiselamutüüpi maja ja asuvad maja otsas. Korteril on kaks välisseina, üks külma üldkoridori sein ja üks köögisein on naabriga ühine. Mis sa arvad, et ei ole jahutud välisseinte soojustamisest, on ja ligi 10 aastat. Kiskusin ühe korteri laiali- põranda alt läheb kunagine keskkütte trass, millesse sai mitmes kohas käe sisse pista taskulambiga ja vaadata, mis seal on. Polnud ime, et põrandal tuul vuhises. Kelle mure konkreetsel juhtumil see minu korteri põranda kordategemine ikkagi on- kas ühistu (põhikonstruktsioonid on siiski nende omad) või minu enda kui omaniku mure tervise ja rahakoti huvides (kütte arvelt)? Tegin ajutise põranda, panin augud kinni ja peno maha, ülejäänud võtab aega ja raha. Lammutasin pätsidega paigaldatud kipsplaadid seintest ja mis mulle sealt vastu vaatas? Õige vastus- suvepäike tuhaplokkide vuukide vahelt. Kelle mure? Väliskonstruktsioonid on ju ühistu omand! Ei tea kas rikkusin nüüd väliskonstruktsiooni ära, lastes vahtu sinna. Külmavee toru, mis tuleb vannitoas põranda seest välja ja läheb edasi ülevalt naabrite juurde on põranda juurest läbi roostetanud. Hästi ei julge vannitoa seina taha sellist jätta, ei tea millal lõplikult läbi roostatab ja siis lõhu jälle vannitoa sein ja põrand lahti. Mainisin ühistule sellest torust. Õige vastus ühistu jaoks - sinu korter, sinu mure! Minu jaoks vale vastus, sest see on ka ülevalt naabrite mure, et nad vett saaksid. Nendest hooldustasudest ja üldelektrist ma ei hakka enam kirjutama, maksan, kuigi ei ela seal, aga küsimus minu poolt ikkagi jääb- miks suhtub ühistu nendesse probleemidesse nii valikuliselt, et kui temal on vaja, siis nõuame kasvõi kohtu kaudu, et naabritel hea soe oleks, ühiselu reeglid,§§§§-d tuuakse mängu jne. bla-bla-bla, aga kui minul on ühistult vaja midagi, siis on see korteri omaniku mure. Ma üllatusin ka nende kirja peale ja küsisin, et kuidas jääb sissepääsu koristamisega välisukse juurest, et kas pean samuti kohtu poole pöörduma, et kohus käsiks koristada või nõuan tagasiulatuvalt saamata teenuste eest raha tagasi. Üldkoosolek on kokku leppinud, et maksme ühiselt territooriumi koristamise eest kellegile. Ei ole ainult minul kohustused, vaid ka ühistul. Õpeta mind näiteks, kuidas ühistu või kojamees paika panna, et ma ei peaks oma korteritesse sisse pääsemiseks iga kord labidat autosse panema! Siiani olen kõrvad lonti lasknud ja ise ära teinud, sest ühistu poolt jäädki ootama. Meil ühistus käib ikka paras isetegevus.
Ei pea pikka viha sinu peale, Rokikas ja võid mind ikka edasi kritiseerida! Tule meie ühstu esimeheks, äkki saab asjad liikuma ja korda!

[Kalvis]

Õpeta mind näiteks, kuidas ühistu või kojamees paika panna, et ma ei peaks oma korteritesse sisse pääsemiseks iga kord labidat autosse panema! Siiani olen kõrvad lonti lasknud ja ise ära teinud, sest ühistu poolt jäädki ootama. Meil ühistus käib ikka paras isetegevus.

Väga lihtne, kutsu kokku üldkoosolek ja valige uus juhatus, hoolitse et sina ise ja sinu toetajad oleks seal. Edasine asjade käik on imelihtne, kõik saab tehtud.

[Urmas]

Väga lihtne, kutsu kokku üldkoosolek ja valige uus juhatus, hoolitse et sina ise ja sinu toetajad oleks seal. Edasine asjade käik on imelihtne, kõik saab tehtud.

Vaata, Kalvis, selle ettepaneku juures on minu jaoks üks "aga"- aeg ja lihtsalt tiitel "ühistu esimees" mind ei huvita. Pole vist ühtegi ühistu esimeest, kes oleks "partei suunamiskirjaga" selleks vägisi pandud. Inimene peab ikka ise teadma, kas saab esimehena hakkama või ei ja vägisi kedagi esimeheks sundida ei saa.

[Roland66]

Vaataks, mida seadusandja on korteriphistu kohta kirjutanud. § 2. Korteriühistu mõiste (1) Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega võib KÜ nõuda sult korteri kütmist, min, temp peab sul olema korteris 18 kraadi, vastasel juhul võib naaber hakata sult nõudma küttekulude kompenseerimist, seda küll kohtu kaudu, kui tal on hea esindaja ja head ekspesrdid, kes on eelneva töö korralikult ära teinud, oled kaotaja. Lisaks küttekuludele pead tasuma veel kohtukulud, mis sinu loo puhul ei saa olema väiksed. Tänapäeval panevad eksperdid andurid naabri korterisse ja mõõdavad ära soojuse hulga, mida nad kulutavad sinu korteri kütmiseks. Korteri omamine ei ole ainult õigus, vaid seab sulle päris suured kohustused. Seaduse ees ei ole vahet, kas sa seal elad või mitte. Min, tem. on kehtestatudd vabariigai valitsue määrusega: Eluruumidele kehtestavate nõuetes, midagi taolist see pealkiri oli, täpselt ei mäleta.

Teine foorumi kirjutaja kaebas, et tema korteri ukse eest ei koristata talvel lund, mis on täielik jama. KÜ ongi loodud MÕTTELISTE OSADE MAJANDAMISEKS, territoorium on kohe kindlasti mõtteline osa, mille hoolduse eest peab hoolitsema KÜ. Selleks KÜ ongi hooldustasud, et keegi ei peaks omast vabast ajast lund rookima, muru niitma, trrusid parandama jne. Selleks on olemas firmad, kes meelsasti tulevad ja töö ära teevad ja tulemuski on parem.

Trahvide määramine KÜ juhatuse poolt, eriti veel mingite laupäevakutel mitte osalemise suhtes, on suur jama. Trahvide määramiseks peab see õigus tulenema KÜ põhikirjast ja nimetatakse seda leppetrahviks. Trahvi määramiseks peab olema KÜ õiguslik pool väga korras, milles ma väga kahtlen. Tee juhatusele kiri, milles vaidlustad trahvi määramise ja palu trahv tühistada. Vastasel juhul oled sunnitud pöörduma kohtusse tõde ja õigust otsima, mis on KÜ jaoks kulukas ja kaotajaks on nad seal kindlasti.

Ida-Virumaal on isegi selliseid maju, kus inimesed elavad sees ja maja ei köeta keskküttega, tegemist ei ole mitte vaeste inimeste majaga, vaid kunagi on kord käest lastud ja nii see eluke meil veereb. Elektriga kütmine maksab 2,5 korda rohkem, kui keskküttega ja omast kogemusest võin õelda, et majas on ikkagi väga külm.

Kui kellelgi on mõni maja pakkuda haldamiseks või otsitakse KÜ esimeest, siis kirjutage. Meile on see põhitegevus. Kellele on abi või materjale vaja, kirjutage euroroland@hotmail.com

[Roland66]

määrus ise on siin ja kannab pealkirja Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine www.riigiteataja.ee/akt/846015

[rokikas]

Väga tuttav jutt - "Miks ühistu ei tee midagi."
Ilmselt olen isegi samamoodi kirunud seni kuni mõistsin et mingit "kõrgel, kaugel" ühistut ja juhatust ei ole olemas. Mina ise olengi üks osa sellest ühistust st kui ISE midagi ei tee selle heaks et majas parem elada oleks siis ei ole ka mõtet kiruda ja tuleb leppida teiste otsuste ning ettevõtmistega. Kõik algab iseendast.
Juhatuse kirumine on lihtne aga pane ennast nende olukorda. Pidevalt keegi viriseb "miks see pole nii ja see hoopis peaks olema naa". Selle kõigega tegeled omast vabast ajast ja sisuliselt tasuta (meil sai juhatus kambapeale kokku 1000 krooni auto kompensatsiooni.).
Kõigile kes virisesid "miks ühistu midagi ei tee" pakkusin välja tulla juhatusse ja asjad korda ajada. Millegipärast vastati tavaliselt "ei taha, ei viitsi, miks mina, ega ma loll ei ole, jne".

Mis puutub "pumba juures" olijate ausaks jäämist siis olen üpris veendunud et väga paljud seda ei ole.
Kui võtsin fassaadi soojustamiseks hinnapakkumisi siis seitse firmajuhti kümnest küsisid esimesel kohtumisel kui suurt % ma tööde maksumusest tahan et nemad võidaksid. Sellest kui loomulik see küsimus neile oli järeldasin et see täiesti tavapärane praktika. Siis ei olegi midagi imestada kuidas ühistud maksavad kõik vigased tööd kinni. Kui ise oled ennast maha müünud siis ei saa ka ehitajalt kvaliteeti nõuda.
Omaette teema on see milliseid "imelisi" ehitustehnilisi muinasjutte ma nendelt pakkujatelt kuulsin. Vahest jäi päris suu lahti.

Tänan pakkumast aga ma seekord siiski loobuks sellest esimehe "austusväärsest" ametist
Sellele seisukohale jään siiski et sinu kokkuhoid mõjutab ebaõiglaselt naabrite rahakotti ja need eelpool toodud soovitused neile on väga küünilised.

[Roland66]

Veel materjale.

4.2 Lahtiühendamise juriidilised aspektid
4.2.1 Korteriomanike kaasomandist
Korteriomandiseaduse (KOS) regulatsiooni kohaselt (§ 15 lg 1) valitsevad korteriomanikud
kaasomandi eset (antud juhul – küttesüsteemi) ühiselt, s.t kõik korteriomanikud omavad
omandiõiguse alusel õigust otsustada korteriomandi mõttelise osaga seotud küsimuste üle.
Tulenevalt mõttelise osa õiguslikust olemusest ei ole see korteriomandi osa ühegi
korteriomaniku ainuomandis ja seetõttu peab selles osas otsuste langetamisel arvestama iga
korteriomaniku õiguste ja ka huvidega. Seda mõtet kannab ka KOS § 7 lg 3:
Korteriomanikul ei ole õigust nõuda temale kuuluva kaasomandiosa eraldamist
reaalosana.
Samuti KOS § 10 lg 1, mille kohaselt korteriomanik ei saa korteriomandi reaalosa kasutada
oma äranägemise järgi siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku
õigustatud huvidega.
Tarbijapaigaldis on kaugkütteseaduse (KKütS) § 2 p 4 kohaselt kinnistul, ehitises või ühtse
majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende
teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete
võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega.
Tarbijapaigaldist saab lugeda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 lg 1 järgi ehitise
oluliseks osaks ning § 54 lg 1 järgi seega ka ehitise aluse kinnisasja oluliseks osaks. Asi ja
selle olulised osad ei saa TsÜS § 53 lg 2 järgi olla eri isikute omandis ning asja ja selle olulisi
osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Korteriomand on KOS § 1 lg 1 järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud
mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS § 1
lg 2 tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi
20
reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Kuna tarbijapaigaldis ei kuulu ühegi
korteriomandi reaalosa hulka, on see eelnevast tulenevalt korteriomanike kaasomandis.
Korteriomanikud on seega eelduslikult asjaõigusseaduse (AÕS) § 50 lg 1 järgi ka
tarbijapaigaldise kaasvaldajad. Kui üks või mitu korterit on omaniku asemel kolmanda isiku
valduses, loetakse valdajateks nemad. Seega on elamu tarbijapaigaldise omanikeks
korteriomanikud ühiselt ja järelikult valdajajateks on korterite valdajad kaasvaldajatena.
4.2.2 Liitumislepingust
Võrguga liitumiseks loetakse kaugkütteseaduse (KKütS) § 2 p 11 kohaselt tarbijapaigaldise
ühendamist võrguga. Liitumiseks tuleb KKütS § 11 lg 1 järgi sõlmida liitumisleping.
Liitumisleping sõlmitakse KKütS § 11 lg 1 kohaselt võrguettevõtja ja võrguga ühendatava
tarbijapaigaldise omaniku või valdaja vahel. Kaugkütteseaduses ei reguleerita selgelt, kellega
tuleb liitumisleping sõlmida kortermajade puhul ja muudel juhtudel, kus tarbijapaigaldistel on
mitu omanikku või valdajat.
Tarbijapaigaldise omanikeks on korteriomanikud ühiselt ja valdajateks korterite valdajad
ühiselt. Korteriomanikud valitsevad kaasomandi eset KOS § 15 lg 1 kohaselt ühiselt, kui
seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Korteriomanikud võivad
AÕS § 74 järgi koormata kaasomandis olevat vara kolmandate isikute õigustega üksnes
ühiselt. Liitumisleping on võlaõiguslik leping elamu soojusvõrguga liitumisega seotud õiguste
ja kohustuste määratlemiseks. Kõik isikud võivad sõlmida võlaõiguslikke kokkuleppeid
kohustuste võtmiseks, kuid mitte kõiki lepinguid ei ole igal isikul võimalik täita.
Liitumislepingu alusel toimub KKütS § 11 lg 1 järgi tarbijapaigaldise faktiline liitmine
võrguettevõtja soojusvõrguga. See on küll reaaltoiming, kuid sellega kaasneb ka kaasomandis
oleva tarbijapaigaldise koormamine teise isiku (võrguettevõtja) õigustega. Kui vaid üks või
osa kaasomanikest võiks teistest sõltumata otsustada tarbijapaigaldise faktilise liitmise üle
võrguettevõtja võrguga ja võtta sellega seoses kohustusi kõigile kaasomanikele, kahjustaks
see teiste kaasomanike õigusi vara käsutamisel ja kasutamisel ning oleks seega vastuolus
kaasomandi oluliste põhimõtetega.
Kaasomaniku õiguste piiratust kaasomandis oleva asja teiste kaasomanike nõusolekuta
koormamisel on tunnustanud Riigikohtu tsiviilkolleegium ka oma 10. septembri 2003. a
otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-90-03 /6.4.1/. Kuna kaasomandi käsutamise õigus on vaid
omanikel, saavad liitumislepingust tulenevaid kohustusi täita üksnes omanikud. Valdajatega
peab võrguettevõtja omanike asemel kolleegiumi arvates KKütS § 11 lg 1 kohaselt
liitumislepingu sõlmima üksnes omanike nõusolekul. Kui elamu valitsemiseks on määratud
valitseja, võib ta KOS § 21 lg 2 p 1 järgi volituse piires esindada korteriomanikke
liitumislepingu sõlmimisel. Kolleegiumi arvates võib majas, mille majandamiseks on loodud
korteriühistu, sõlmida lepingud korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-st 1 tulenevalt
korteriomanike huvide esindajana omal nimel ka korteriühistu.

[maik]

7. Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel.
[RT I 2000, 66, 427 - jõust. 14.08.2000]


Rolando oled täiesti valesti tõlgendand ülal asetsevat määrust ja ei tasu segadust külvata.

Seaduse ees ei ole vahet, kas sa seal elad või mitte. Min, tem. on kehtestatudd vabariigai valitsue määrusega: Eluruumidele kehtestavate nõuetes, midagi taolist see pealkiri oli, täpselt ei mäleta.

See on sinu nn.tõlgendus määrusest mis kahjuks ei ole loogiline.
Ühistul tasuks enne kaevikusse tormamist tellida mõnest õigusbüroost õiguslik hinnang (maksab vähem kui kohtu-saaga)ja ma mitte ei arva vaid tean, et kogu lugu sumbub sama ootamatult nagu ka algas.
Selle temp.vaidlusega ei saa ühistu kohtus isegi kaasomandi lõppetamist nõuda.

Jahuda mingitest expertidest ja anduritest, täielik ulme! Enamus inimesi laseb iga päev analoogsetes situatsioonides endal koti pähe tõmmata (kuulates suu ammuli eba-pädevaid konsultante)ja kõige kurvem asja juures on see, et nad ise seda ei tea.

[Roland66]

Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine

Vastu võetud 26.01.1999 nr 38
RT I 1999, 9, 38
jõustumine 07.02.1999
sealt samast sa oledki selle kopeerinud, millle ma viitasin. Kohtutes on see aluseks. Arvamusi on palju, ja pidagem lugu teiste arvamustest, selleks foorumid ongi. Kahjuks on nii, et kõik tahtsime saada omanikeks, kuid ei olenud selleks valmis. Naabri kütmise suhtes olen rääkinud tunnustatud eksperdiga, kes selliseid asju mõõdab ja kohtus eksperdiks on, kelle arvamusega kohus arvestab.

KÜ tegevuse või tegevusetuse kohta on olemas ilus lause. Iga rahvas väärib oma vailtsejaid. Jõudu kõigilie.

[maik]

7. Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel.
[RT I 2000, 66, 427 - jõust. 14.08.2000]


Ja täpselt sealt ja see on ainult üheselt mõistetav, et kui mu kaugküttega krt.temp. langeb alla +18. siis ma ajan ühistu juhatuse kas või öösel taga-jalgadele ja nõuan ew kehtestatud nn.määruste täitmist.
Kes siit midagi muud välja loeb sellel on teksti tõlgendamisega probleemid.

[sashaobrok]

Mitte kuskilt siit ei loe aga keegi välja, et kui kaugküttesüsteem puudub ja kõik kütavad ise, et siis igal vandil oleks kohustus oma korteris 18 C hoida! Ärge hämage.

[rokikas]

Teine foorumi kirjutaja kaebas, et tema korteri ukse eest ei koristata talvel lund, mis on täielik jama. KÜ ongi loodud MÕTTELISTE OSADE MAJANDAMISEKS, territoorium on kohe kindlasti mõtteline osa, mille hoolduse eest peab hoolitsema KÜ. Selleks KÜ ongi hooldustasud, et keegi ei peaks omast vabast ajast lund rookima, muru niitma, trrusid parandama jne. Selleks on olemas firmad, kes meelsasti tulevad ja töö ära teevad ja tulemuski on parem.

Näiteks meie leppisime talve alguses kokku et koristaja puhastab kõnnitee aga sõidutee kus on ka parkimiskohad koristab iga autoomanik ühe auto pikkuse võrra. Lumelabidad seisid trepikojas ja kõik sujus. Ei mingeid arveid ega ootamist millal tehnika meie tupiktänavale jõuab. See talv on kaks naaberühistut sama taktika valinud.
Torumehega (fie) ja elektrikuga on leping tehtud ja kui tekib mingi probleem siis on teada kellelt abi saab.

Trahvide määramine KÜ juhatuse poolt, eriti veel mingite laupäevakutel mitte osalemise suhtes, on suur jama. Trahvide määramiseks peab see õigus tulenema KÜ põhikirjast ja nimetatakse seda leppetrahviks. Trahvi määramiseks peab olema KÜ õiguslik pool väga korras, milles ma väga kahtlen. Tee juhatusele kiri, milles vaidlustad trahvi määramise ja palu trahv tühistada. Vastasel juhul oled sunnitud pöörduma kohtusse tõde ja õigust otsima, mis on KÜ jaoks kulukas ja kaotajaks on nad seal kindlasti.

Väidan et ei ole suur jama. Otsustasime üldkoosolekul et teeme kevadel maja keldris (vana peremehetu mööbel, ehitusjäägid, jne.) ja ümbruses suurpuhastuse ning see korter kes ei osale maksab 100 krooni. Raha kasutatakse osalejatele kohvi ja saiakeste ostmiseks. Reaalsuses läks see raha lõpuks remondifondi sest osalejad tõid ise niivõrd palju omaküpsetatud hõrgutisi kaasa et osta ei olnud midagi vaja. Kõige suurem pluss sellel ettevõtmisel oli et majaelanikud hakkasid palju rohkem omavahel suhtlema ning "kultuurkiht" ei kasva enam keldris. Loomulikult hoidsime ka raha kokku sest maksta tuli ainult prügiveost.
Kui keegi mitteosalejatest oleks tulnud seda raha tagasi tahtma siis ilmselt oleks ka saanud.

Ida-Virumaal on isegi selliseid maju, kus inimesed elavad sees ja maja ei köeta keskküttega, tegemist ei ole mitte vaeste inimeste majaga, vaid kunagi on kord käest lastud ja nii see eluke meil veereb. Elektriga kütmine maksab 2,5 korda rohkem, kui keskküttega ja omast kogemusest võin õelda, et majas on ikkagi väga külm.

Kuidas seal keskküte nii odav on.

Soojalt soovitan kõigile. Seni kuni majas veel mõistusega ja tegusaid inimesi elab hoidke "rahakott" omas majas.
See kõik eelnev toimib väiksemas kortermajas. "Hiina müüris" lood tiba teised.

[Roland66]

Keskküte Kohtla-Järves maksab 620 EEK/mw koos käibemaksuga. Elekter vististi 1500 EEK/mw, kui ma ei eksi. Elektriga kütjad maksid kuus elektri eest 3500 ja kõik kurtsid, et on külm, kõrval majas maksid 1500 EEK, jutt käib neljatoalise korteri kohta ca 74 m2, kulu kõige külmemal kuul viimasel talvel.

Te võite küll kokku leppida, kui põhikiri seda ei sätesta, siis on väga raske midagi nõuda. Tore maja muidugi, kus inimesed väärtustavad oma maja ja teevad ise midagi, kuid need on pigem meeldivad erandid. Oleme organiseerinud laupäevakuid, tavaliselt on inimestel siis kohe palju edasilükkamatuid asjatoimetusi nagu ikka. ja kohal on KÜ esimees ja paar inimest. Kõige kiirem on nendel, kes koosolekutel kõige rohkem nõuavad ja vinguvad. Palju toredaid inimesi.

Ma kirjutasin pigem seadusliku poole pealt, kui inimesed on nõus tulema, on väga tore ja igati tervitatav. Kui ma maksan kuus majandamiskulusid ca 500 EEK/kuus, siis traktori tellimine paar korda telve jooksul ei tohiks olla suur probleem. Tellisime traktori pühapäeval kahte parklat maja eest puhastama, maksime 500 EEK kokku ja mure murtud. Suurtemates majades on palju erinevaid inimesi ja alati tekib küsimus, mille eest me maksame, kui midagi ei tehta. Vaja mul nendega jagada, töö tehtud ja inimesed on rahul.

[Urmas]

Roland66, loe palun veelkord minu esimest postitust- seal on konkreetselt kirjas, et meie majas puudub KAUGKÜTE või LOKAALNE KATLAMAJA. See +18 kehtib nimetatud kütteviiside korral. Ja mina maksin 4000.- ja + kuus kui seal elasin ning ka siis ei tulnud seda +18 korralikult välja. Ega ma muidu poleks neid lammutus/renoveerimistöid ette võtnud. Sellise soojapidavusega korterit on mul häbi müüa või välja üüridagi.
Rokikas, teil otsustati see nn. trahvi või lepperaha küsimine üldkoosolekul häälteenamusega, aga meie ühistus arvatavasti mõeldi "karistus" välja pärast lumekoristust "teetassikese" taga. On vist väike vahe, kas tead seda rahaküsimist oodata või tuleb ootamatusena järgmise kuu arvega. Juriidilise isiku (KÜ) poolt tagaselja selliseid trahve määrata ei ole korrektne! Muidugi ma maksin selle ära, sest ma ei osalenud lumekoristusel ja see raha pidi minema remondifondi, aga mingi okas jäi hinge. Kas mul nüüd oleks õigus remondifondist nõuda raha, et päike ei paistaks mulle läbi väliskontruktsioonide tuppa (ei mõtle akent)? PS! See viimane küsimus oli üks totakas mõtteuit ega soovi selle vastust.

[Roland66]

Millega sa kütad, on sinu asi, määruse silmis ei ole vahet, kas kütad elektriga või kasutad mingit muud kütteviisi. Nõuded on nõuded ja neid tuleb täita. Teetassikese taga ei saa midagi otsustada, selleks on vaja põhikirja muuta, kui põhikiri leppetrahvi ette ei näe, ei saa seda määrata. Kui seinad läbi paistavad, nõua KÜ juhatuselt olukorra likvideerimist, milleks KÜ loodud on?

[Kalvis]

Kuna Roland66 on vist asjaga rohkem kursis siis talle konksuga küsimus:
Tean et mul on õigus nõuda KÜ-lt (juhatuselt) et nad kütaksid mulle tuppa 18 kraadi või rohkem. Mulle ja paljudele teistele on juhatus vastanud (olukord on alati tekkinud pärast seda kui KÜ mingi asjapulk käis küttesüsteemi näppimas) et pole teie asi kobiseda, vastuseid on olnud mitmeid kuid tüüpsemad on olnud - et kui on külm, kütke ise elektriradikatega juurde, meie teile kütet rohkem ei anna (seejuures on tüüpne juhus, et KÜ juhatuse liikmed ja pool maja elavad ikka 25 kraadises tubades, mitte 18 kraadistes) või on teil kehvad aknad uksed või hoiategi salaja neid lahti. On ka lihtsalt vastamatta jäetud, karju palju tahad.
Kuna väitsid, et KÜ kohustuse mittetäitmisel pidi seaduslikul teel lapsemäng kohustuste täitmist nõuda siis ootan sult vastust mida tuleks järgmisena teha? Kui vaja siis kohtuni välja.

[temperatuur]

Mulle ja paljudele teistele on juhatus vastanud (olukord on alati tekkinud pärast seda kui KÜ mingi asjapulk käis küttesüsteemi näppimas) et pole teie asi kobiseda, vastuseid on olnud mitmeid kuid tüüpsemad on olnud - et kui on külm, kütke ise elektriradikatega juurde, meie teile kütet rohkem ei anna (seejuures on tüüpne juhus, et KÜ juhatuse liikmed ja pool maja elavad ikka 25 kraadises tubades, mitte 18 kraadistes) või on teil kehvad aknad uksed või hoiategi salaja neid lahti. On ka lihtsalt vastamatta jäetud, karju palju tahad.
Kuna väitsid, et KÜ kohustuse mittetäitmisel pidi seaduslikul teel lapsemäng kohustuste täitmist nõuda siis ootan sult vastust mida tuleks järgmisena teha? Kui vaja siis kohtuni välja.

See on niivõrd tüüpiline, et käiakase ja näpitakse, ja et just kü juhatuse liikmed ise elavad soojemates püstakutes. Ja sama tüüpiline on ka see, et nende endi korterite radikate soojust ei ole teistel elanikel võimalik minna kontrollima. Tüüpiline on ka see, et maja pensionärid suudetakse ühele nõule saada a la kütame vähem, lülitame ööseks üldse soojuse miinimumi peale, sellega hoiame kütteraha kokku. Nii ongi, et maja peale ühine küttesumma jagatakse võrdselt (?) elanike vahel ära, kuid soojuse jagamine on ebavõrdne. 18 kraadi toasooja sellise külma talvega ei ole mingi soojus, eriti kui peres on väikesed lapsed. Keegi elanikest ju neid ventiile ja muid värke kontrollida ei saa ja nii ongi muutunud selline soojuse ebavõrdne jaotus lausa massiliseks. Kui siin lugeda veel rokika kommentaare, et igalt remondilt pakutakse firma poolt kü esimehele 10 % tema enda tasku, siis Kü juhtimine on mõnele nagu kullaauk

[Roland66]

Roland teab KÜ asjadest väga palju, ma püüan lähimal ajal ammendavalt vastata ja kirjutada KÜ-st kui sellisest. Me abikaasaga tegeleme KÜ juhtimis ja haldamis teenuse osutamisega KÜ-le. Kui kellegil on maja haldamiseks või maja otsib esimeest võite pakkuda meile. Kui keegi tunneb huvi KÜ infomaterjalide vastu ja soovib ennast harida, kirjutage ning ma saadan teile mailile. Materjalid sisaldavad kohtuotsuseid, soojustamist, ventilatsiooni, kütet, katuseid, sokleid jpm.

Too 10-ne% jutt on väga perspektiivitu, kaugele sellega ei jõua. Kuid ma saan pakkujatest ka aru, kõigil on vaja maksud maksta, söök poest osta, lapsed toita ja katta. Võib olla hea pakkumine, kuid kui ei paku jääb tööst ilma. See on inimeste taskust raha varastamine ja kinni maksavad korteriomanikud. On olemas palju ausaid KÜ esimehi, kes teevad tööd fanatismist, kuid tilk tõrva rikub kogu meepoti. Jõudu kõigile.