Kondents maakivist hoonel

siia käivad üldised teemad, mis teistesse foorumitesse ei sobi
mahavok
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 5
Liitunud: 19 Nov 2020, 19:29

Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas mahavok »

Tere.
Lugesin mis ma lugesin ja mõtlesin mis ma mõtlesin, aga teen ikka uue postituse, ei hakanud teiste teemasid ära rikkuma kuna mul pole otseselt soojustusega seotud mure.

Nimelt suurtest maakividest hoone, seina paksus ca 60cm, põrand, ca 50m2, valatud betooniga. Selliste ilmadega nagu praegu tekib siseseintele teatavasti kondents. Ja see kondents kandub edasi kõikidele metallpindadele mis seal ruumis asuvad. Ja ka plastikpindadele. Ehk siis see kondents läheb ka tööriistede sisse ja elektriseadmetele see eluiga kindlasti juurde ei anna. Kuna nüüd ongi põrand valatud ja uus plekk ka katusel, siis tekib tahtmine sinna järjest rohkem tööriistu viia ja järjest rohkem tööd seal teha. Küsimus on selles, et kuidas saada lahti sellest kondentsist? Väljast soojustama ei ole plaanis hakata. Siin on kirjutatud ka seest poolt soojustamisest, aga mul selline tunne, et soovitusi on jagatud kivi (fibo, tellis jne) põhjal. Pole kindel, kas see maakivist hoonele sobib, sest kondents mis sinna siseseintele tekib on meeletu. Ja kui väljas on -15 kraadi ning peale seda läheb temperatuur nulli poole, siis seinad on seest lausa härmas. Seest pole ka soojustama plaanis hakata sellepärast, et see teeks niigi väikse ruumi veel väiksemaks. Kui ise seal tööd teen, siis vajadusel hakkan seda kütma ilmselt diiselpuhuriga. Aga probleem on selles, et kuidas seda kondentsi ära hoida kui parasjagu ise seal sees ei ole?

Endal on üks mõte, aga ei tea kas sellest on kasu. Nimelt kui panen seina nt 50mm roovi ja sinna peale nt osb või püssi vms plaadi (ehk värviks isegi seina poolt ära, et niiskus liiga ei teeks). Põrandast panen plaadi nt 50mm kõrgemale ja laest 50mm madalamale, et õhk liiguks. Kas see hoiab ära kondentsi levimise tööriistadele? Kas see diiselpuhur kui töötab kuivatab selle seinataguse ära? (Arvestades ruumi suurust, siis tuleb diiselpuhur ka väike, mitte angaari jaoks mõeldud) Lagi tuleb ka ilmselt osb-ga kaetuna.

Tänud kellel kogemust selles vallas ja oskavad midagi praktilist soovitada
xxx111
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1463
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 48 korda

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Asi mida on vaja on küte...
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2106
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 10 korda
On tänatud: 61 korda

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Maast tuleb tõenäoliselt niiskus üles ja kondenseerub ruumi seintele. Plaat koos õhuvahedega ainult peidab probleemi, mitte ei lahenda. Siseõhk, kui niiske, ei tohiks välisseinani üldse jõuda.

Võimalikud lahendused järjekorras:
-Maast niiskuse ülestuleku tõkestamine, selleks eristada põrand ja maapind geomembraaniga (1-2 mm PVC kilega), mille peale valada betoon (eeldus- tööruum). Kui olemasolev põrand on tehtud ilma niiskuse tulekut takistamata, panna kile ja valada teine kiht peale, soovitavalt kiudbetooniga või ka sillutiskivid paari cm paksusele liivapadajale, mis kile peal. Viimane on rajamise mõttes suht odav ja lihtne.
-Rajada ventilatsioon, sellega viiakse ka ruumi sisseõhust liigne niiskus ära. Kui tööruum, siis plaatsoojusvahetiga ventagregaat on küsitav, kun tolmuga filtrid ummistuvad ülikiiresti. Ventilatsioon tähendab siis vähemalt ühte auku, kust õhk tuleb peale ja teist, kust läheb ära. Ventilaatori välistamiseks võib panna äraviigule ventilatsioonikorstna.
-Ja nagu xxx ütles, küte. Näiteks õhksoojuspump, samas ka selle on siseosal filter, tema paigaldamisel tuleb hinnata teeninduse sagedust ja tülikust.
-Sise- seintele panna soojustus koos aurutõkkega, näiteks suletud pooridega styrofoam (metallkarkassi vahele) ja karkassi peale OSB. Puit sõrestikust hoida nii kaugele kui võimalik, et võimaliku kondensi tekkel välisseina ja soojustuse vahel ei läheks seenetama.
Võis siis laduda seest Aeroci vaheseinaplokkidega üle ja sisepind viimistleda ning värvida (värvikile takistab ka niiskuse liikumist välisseina poole), või liimida seina styrox ja krohvida seest õhukese krohvikihiga üle ning värvida. Kõik sõltub, millist soojustust tahta ja kui tugev peab sein mehaaniliselt olema.
Viimati muutis kunn24, 20 Nov 2020, 11:13, muudetud 2 korda kokku.
Tanel22
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 37
Liitunud: 10 Dets 2019, 10:14

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas Tanel22 »

Lihtsat lahendust pole, kõva külmaga ei aita miski, vaat et lihtsam on uus hoone ehitada. Seinad sooja ei pea ja seinu pidi tuleb ka niiskus maapinnast üles. Aga kui tahad ikka sama hoonega hakkama saada, siis nagu juba eespool kirjutatud, põrandast kerkiv niiskus tuleb tõkestada, kütta tuleb pidevalt ja ventileerida tuleb pidevalt.
Kile maha, armatuur ja põrandakütte torud peale ja uus kiht betooni valada. Põrandaküttega peaks veidi soojustust ka kile alla panema. Odavast õhk-õhk soojuspumbast on lihtne ise ehitada õhk-vesi soojuspump, mis muidu maksab kordades rohkem.
xxx111
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1463
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 48 korda

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Teoreetiliselt (!) saab ehitada "aurutiheda" piirde
Kõik piirde ehitusfüüsikalised arvutused käivad selle "teoreetilise" piirde andmete põhjal
Praktikas selliseid asju pole võimalik tagada
Seepärast peab piirde projekteerimisel teatud nüansse arvestama

Soovitus oleks "unustada" seespoolt soojustamine
Kui on vaja sisse "normaalset" sisekliimat siis pole midagi teha - kütad ja maksad / ventileerid ja maksad
Teine variant on "putka" lammutada ja ehitada uus täpselt vastavalt vajadustele

Tegemist on täiesti tavalise majandusliku arvutusega so mis mida "üles kaalub" (jättes emotsioonid kõrvale)
Üldiselt kohtab üsna tihti (nt KOV vanade lasteaedade ja koolide puhul) emotsionaalseid põhjendusi a-la "see on ju täitsa korralik maja - kuidas me põhjendame elanikele, et lammutame jms"
Ja väga tihti jääbki peale see emotsioon - hoolimata sellest, et renoveerimine vs lammutus + uue ehitus on ühes hinnaklassis kuid TULEMUS (nt logistika, planeering, kasutusmugavus jms) oleks uuega oluliselt teisest klassist
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2106
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 10 korda
On tänatud: 61 korda

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Soovitus oleks "unustada" seespoolt soojustamine
Sellisele kategoorilisele väitele vaidlen vastu. Teema taandub sisemisele veeaururõhule, st ventilatsioonile ja ruumi niiskuse tuleku takistamisele ja sisepiirde ja välispiirde aurutakistuse suhtele, mille tõttu pakkusin 2 korda sisse Styrofoami. Sisemine soojustus massiivse välisseina puhul on ka hea selle tõttu, et vajadusel saab ruumi kiiresti üles kütta.
Külm välissein püsivuse mõttes pole probleem, kui temasse ei teki ülemäärast niiskust, et segu- või kivipoorid küllastuvad jne. (sulamis-/ külmumistsüklid). Seda kinnitab ka ajalugu, sest eeldavalt on see sein juba päris vana ja isegi olemasoleva probleemi puhul püsib.
xxx111
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1463
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 48 korda

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Sellisele kategoorilisele väitele vaidlen vastu.
Täiesti arusaadav, arvamused ongi erinevad (peavadki olema)...
rst
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 193
Liitunud: 30 Okt 2013, 17:18
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas rst »

Maakivisein ilma soojustuseta:
Pilt

Maakivisein sisemise 50mm XPS soojustusega
Pilt

Maakivisein välimise 50mm XPS soojustusega
Pilt

Eks ise peab teema algataja otsustama kelle nõu ta siin teemas kuulda võtab.
Arvutused on tehtud, et ruumis sees on vähemalt +16 kraadi ja umbes 50% õhuniiskus.
xxx111
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1463
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 48 korda

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Väga õige - ise peab otsustama

Viidatud pildid - "ideaaltingimused" - ses mõttes, et homogeensed kihid - praktiliselt sellist olukorda pole

Ääremärkus: niiskus konstruktsioonis iseenesest ei pruugi probleem olla (kui saab välja teatud aja jooksul)
Küll on probleem kui niiskus sealt välja ei saagi või on see raskendatud (ja sisse projekteeritud probleem)
ping
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1205
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 17 korda
On tänatud: 52 korda

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas ping »

rst kirjutas: 20 Nov 2020, 14:14 Maakivisein ilma soojustuseta:
Pilt

Maakivisein sisemise 50mm XPS soojustusega
Pilt

Maakivisein välimise 50mm XPS soojustusega
Pilt

Eks ise peab teema algataja otsustama kelle nõu ta siin teemas kuulda võtab.
Arvutused on tehtud, et ruumis sees on vähemalt +16 kraadi ja umbes 50% õhuniiskus.
Joonistel paistab homogeenne (hügroskoopne) LIIVAkivi sein olema, aga kuidas näeks välja (meie oludes tavaline põllukividest) 0,5m läbimõõduga Graniit kividest lubimördiga laotud seina niiskurežiim?

Tean Tartus elumaja, mis laotud savi(pätsidest) ja esimene korrus on seestpoolt osaliselt soojustatud.
Ta on seisnud juba üle 80 aasta ja seisab jätkuvalt. Kuidas kommenteerite?
:hello:
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2106
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 10 korda
On tänatud: 61 korda

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Graafikutel on kirjas Sand stone, mis peaks olema liivakivi. Graniit on sellest tunduvalt erinev. Teiseks ei arvesta need graafikud dünaamilise niiskusreziimi muutusega suvi/ talv. Eeldus on, et veesidumisvõime on suvel sooja ja niiske õhuga tunduvalt parem, kui talvel. Kui selline sein talve alguses jahtub, siis ta küllastub relatiivse niiskusega talve alguseks sõltumata soojustuse olemasolust. Kuivamine toimub seest välja, sest väljas on absoluutne niiskus jahedaga madalam (eeldusel, et vihm pidevalt ei leota, st hoonel on räästaga katus, mitte funkporno). Kui soojustus on sees, siis ta ei takista, kui väljas, siis takistab. Nii, et teooriaid võib ajada sõltuvalt valitud lähtepunktist ja eeldustest.

Aga põhipoint on see, nagu hr ping mainis, et graniidil on veesidumisvõime võrreldes liivakiviga olematu ja see kõik see niiskurezhiimi jutt on selle juures suht jura. Seda, et graniiti vesi ei morjenda, näitab tema vastupidavus looduses.
Viimati muutis kunn24, 20 Nov 2020, 16:20, muudetud 1 kord kokku.
xxx111
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1463
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 48 korda

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Minu kommentaar on eespool antud:

Arvamusi on erinevaid / igaüks ise otsustab ja VASTUTAB
Mina sissepoole soojustus ei projekteeri sest ei ole nõus VASTUTAMA

Aga see ei tähenda absoluutselt seda, et kõik kes arvavad teisiti ei võiks nii teha...
abe
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 101
Liitunud: 30 Dets 2009, 15:38
On tänatud: 1 kord

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas abe »

Sisse ehitad soojustatud kasti. Soojustuse ja maakiviseina vahele jätad tuulutusvahe (välisõhuga tuulduv).
Kõik, mis teeme, parandame kohe ära!
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2106
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 10 korda
On tänatud: 61 korda

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Sellise väikse hoonga võib ju katseid teha, finantsiliselt on risk nullilähedane. Hetkeolukorrast enam midagi hullemaks minna ei saa.
Välisõhuga tuulduvaks muutmine eeldab siseseina ehitamist pööratud kujul, st alustamist tuuletõkkest, mis on suht komplitseeritud. Mõistlikum oleks suure difusioonitakistusega soojustus (korralikult paigaldatuna!). Lisaks tuleb tuulutuse tagamiseks hakata üle 0,5 m paksusse graniitseina alla auke puurima. Samas ma ei näe pointi sellise seina mõlemaltpoolt kuivatamises, kuna graniit võib toimida probleemitult ka lausmärjana ja seina tempratuurigradient on ikkagi seest välja, st sees soojem.

Lisaks jäi eespool märkimata, et kui eeldada toodud skeemide mõningast õigust, siis seest soojustus vs soojustamata on tunduvalt seest soojustuse kasuks ja seda ilma tuulutusvaheta.
xxx111
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1463
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 48 korda

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

...siis seest soojustus vs soojustamata on tunduvalt seest soojustuse kasuks...
Huvi pärast küsin, et millest selline järeldus?
Sellest, et ühel pildil "väiksemad tilgad"?
abe
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 101
Liitunud: 30 Dets 2009, 15:38
On tänatud: 1 kord

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas abe »

kunn24 kirjutas: 20 Nov 2020, 16:28
Välisõhuga tuulduvaks muutmine eeldab siseseina ehitamist pööratud kujul, st alustamist tuuletõkkest, mis on suht komplitseeritud. Mõistlikum oleks suure difusioonitakistusega soojustus (korralikult paigaldatuna!). Lisaks tuleb tuulutuse tagamiseks hakata üle 0,5 m paksusse graniitseina alla auke puurima.
Kas ei piisa, kui jääb sein ainult ülevalt (katusealuse) kaudu tuulduvaks? Niiskus liigub ju mitte ainult konvektsiooniga, vaid ka seisvas õhus? Näiteks seest välja OSB - vill 50x50 karkassi vahel - villast tuuletõkkeplaat - 25x50 vertikaalne distantsliist õhuvahe jaoks?
Kõik, mis teeme, parandame kohe ära!
xxx111
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1463
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 48 korda

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

xxx111 kirjutas: 20 Nov 2020, 17:27
...siis seest soojustus vs soojustamata on tunduvalt seest soojustuse kasuks...
Huvi pärast küsin, et millest selline järeldus?
Sellest, et ühel pildil "väiksemad tilgad"?
Ning kui ma nüüd väidan, et allpool on muudetud üht väikest tingimust...
Aga mõlemale on tingimused võrdsed...
Manused
2.png
1.png
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2106
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 10 korda
On tänatud: 61 korda

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Kas ei piisa, kui jääb sein ainult ülevalt (katusealuse) kaudu tuulduvaks?
See ei ole tuulutus. Ventilatsioon on alati 2-st vastasservast avatud kanal, eeldatavalt vertikaalselt, et tekiks korstnaefekt. Kui ventilatsiooni ei saavuta, pole selliste pragude tegemisel suurt mõtet.
Ning kui ma nüüd väidan, et allpool on muudetud üht väikest tingimust...
See näitab vaid seda, et saab korraldada meelevaldseid "mänge" või ma ei saanud aru. Ülesande eeldused olid, et seest oli soojustamata kujul märg ja/ või jääs. Suurt rohkem ma jahuda ei viitsi, olen kõik välja öeldnud, mida arvan.
Viimati muutis kunn24, 20 Nov 2020, 18:08, muudetud 1 kord kokku.
xxx111
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1463
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 48 korda

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Ülesande eeldused olid, et seest oli soojustamata kujul märg ja jääs.
Kas ülesandeks polnud mitte Sinu viidatud eeldustest "lahti saada"?
Minu märksõna oli küte
Sisetemperatuur nii rst kui minu viidatud skeemidel 16 ja niiskus 50%

Kuid selles
saab korraldada meelevaldseid "mänge"
on Sul õigus
Ja siit tulenebki see, et mida usaldada ja uskuda ning millega arvestada / mida arvestamata jätta on valik
Viimati muutis xxx111, 20 Nov 2020, 18:11, muudetud 1 kord kokku.
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2106
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 10 korda
On tänatud: 61 korda

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Minu märksõna oli küte
Sisetemperatuur nii rst kui minu viidatud skeemidel 16 ja niiskus 50%
Kütta võid ruumi, seina oluliselt ei suuda. Seina ääres tekib relatiivse niiskuse tõus, kuna temperatuur langeb. Nii, et sa ei saa eeldada, et ruumi 50 % on ka seina pinnal (või tema vahetus läheduses). Õhu konvektsionaalset liikumist külma seina lähedal teadupärast ei toimu.
abe
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 101
Liitunud: 30 Dets 2009, 15:38
On tänatud: 1 kord

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas abe »

kunn24 kirjutas: 20 Nov 2020, 17:58
Kas ei piisa, kui jääb sein ainult ülevalt (katusealuse) kaudu tuulduvaks?
See ei ole tuulutus. Ventilatsioon on alati 2-st vastasservast avatud kanal.
See ei olegi tuulutus ehk ventilatsioon ehk õhu liikumine. Minu küsimus oli, kas piisab ka seisva õhuga vahest kondenseerumise vältimiseks, kui õhuvahe on avatud ainult ülevalt välisõhule ehk kas niiskus liigub kiiremini seisvast õhuvahest välja, kui läbi OSB juurde tuleb.
Kõik, mis teeme, parandame kohe ära!
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2106
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 10 korda
On tänatud: 61 korda

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Kui avad selle vahe välja, siis mingi point oleks, kuid ventilatsioonile ta ei pretendeeru siiski. Kui pretendeeruks, siis tehtaks selliseid "tuulutusi". Aga vähemalt teadlikult ei tehta. Ja kui selles vahes tekib kondensatsioon, siis vesi liigub alla ja ta tuleks sealt kuskile ära juhtida. Tekib ikkagi küsimus, äkki vaja vähemalt sellel otstarbel seina alossa auke?
OSB küsimusele täpseks vastamiseks tuleks teha mudel. xxx teeb äkki ära ja erinevate meelevaldsete, :), eeldustega. Ja kui lõpuks selgub, et kogu teadus läheb nii kalliks, et mõistlikum oleks uus hoone teha, millised siis tuleksid valikud?

Kogu plära lõpetaks 1 korralik katse. Näiteks teha erinevad seinad erinevate lahendustega. Näha on, et seinte niiskusrezhiimi staatiliselt modellerida suudetakse, kuid dünaamika osas jääb asi kahtlaseks.
xxx111
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1463
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 48 korda

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Näha on, et seinte niiskusrezhiimi staatiliselt modellerida suudetakse, kuid dünaamika osas jääb asi kahtlaseks.
Ma ei tea kas ma sõnastaksin just nii aga põhimõtteliselt olen nõus
Täpsemalt tahan öelda, et kõik programmid annavad täpse tulemuse SISESTATUD PARAMEETRITE põhjal
Programmid ei tee vigu (reeglina), vead tehakse programmi kasutamisel ja tõlgendamisel
Tihti aitab lihtne "talupojatarkus"
Urmas
autodidakt
Postitusi: 7260
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 186 korda
On tänatud: 270 korda

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas Urmas »

xxx111 kirjutas: 20 Nov 2020, 19:06 Tihti aitab lihtne "talupojatarkus"
Miks üldse omal ehitati maakivist lautasid ja millegipärast need tänapäeva vajadusi need enam ei rahulda, sest tekib mingi kondents? Kui sul oli talvel maakivist laudas ikka 2-3 lehma, 4-5 siga ja 10-15 lammast, kanadest ja muudest lindudest rääkimata, siis ei tohiks nagu rääkida, et laudas ei olnud mingit kütet. Isegi tänapäeva passiivmajade standard lubab minu teada arvestada lemmikloomade poolt eraldatavat soojust. ;) Minu arvates sai/saab kõikide laudas peetavate koduloomade/-lindude poolt eraldatavat soojust nimetada kütteallikateks. Ja millist niiskust need koduloomad veel tekitasid seedeprodukte(kusi ja sitt) väljutades ja sinnasamasse jättes. Egas koduloomad ei viitsinud või ei oldud õpetatud käima kusel või sital välikäimlas/lauda nurga taga. Ventilatsiooniks ja soojustuseks vaid inimeste ja heina raskusele vastupidav tuulduv puidust lagi ja soojustuseks sõltuvalt katuse kõrgusest/kaldest laudapealsel oli umbes 0,5(seinte ääres) kuni 3m(katuse harja keskel) heina. Mida järgmisele suvele lähemale, seda õhemaks muutus soojustus ja mida rohkem suve poole, seda vähem oli ka lakapealsel soojustusel mingit mõtet.
Kahjuks jah, tühjas maakivist hoones hoiustatavad tööriistad ei eralda mingit soojust, et ei tekiks siseseintele kondetsi.
Minu alevipojatarkus ütleb samuti, et esmaseks märksõnaks oleks ikkagi "kütmine" ja pidev, see paneb õhu liikuma.
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2106
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 10 korda
On tänatud: 61 korda

Re: Kondents maakivist hoonel

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Laudad olid 1 kuni 1,2 m maakividest sokliga, üleval oli palk. Eeldada võib, see sokliosa oli pidevalt niiske ja külmaga ka seest härmas. Vajadusel kaeti sokkel põhuga, et soojem oleks.
Vasta