Mille pealt ehitusfirmad kokku hoiavad (üle lasevad)?

[mkubi]

Tere!
Paljud inimesed lasevad ehitada endale maja. Tihtipeale ei tehta piisavalt eeltööd ja seetõttu usaldatakse ehitusmehi. Ehitussektor on aga suur äri, kus igaüks soovib endale võimalikult palju tasku panna. Usaldust kas kuritarvitatakse või maksab usaldus "liiga palju".
Kirjutage palun, milliseid nahhaalseid kliendi ülelaskmisi olete kohanud?

Ise näiteks olen palju näinud, et tagasitäiteks kasutatakse mulda või savi. Isegi kui tagasitäiteks on liiv, siis peaaegu kõik ehitajad vibravad ainult viimast kihti, kuigi õige on kihiliselt 10-20? cm tagant vibraga üle trampida. Betooniklassilt saab ka mõned eurid kokku hoida, samuti armatuurilt nii materjali kui ka tööaega. Ei tea, kas täna ka kipskruvid on igalpool teemaks?

Hetkel kohe ei tule rohkem pähe midagi, kuid jooksvalt panen mõtteid kirja ja siis jagan neid. Kui tuleb huvitavaid vastuseid, siis talvel teen selleteemalise video, et aidata majaehitajaid ja anda omapoolse panuse võitluses ülelaskjatega

[xxx111]

Kindlasti on ka neid kes "üle lasevad"
Siiski ütlen oma kogemustest, et paljud probleemid / vaidlused tekivad...ütleme otse...tellija rumalusest
Sinu poolt viidatud täite probleemid on kõik ennetatavad - selleks piisab vaid vastava parameetri fikseerimisest ja ehitajal puudub võimalus "üle lasta"
Täpselt sama on kõikide materjalidega
Mida õieti heita ette ehitajale kes teeb tööd kuid tööde kvaliteet ja parameetrid on fikseerimata?
Mille järgi käib otsustamine, et ehitaja "lasi üle"?
Vaidluste vältimiseks ja probleemide ennetamiseks on esimene asi korrektne projektdokumentatsioon kus nõuded töödele ja materjalidele on fikseeritud
Ehitustööde teostamiseks / kontrollimiseks / järelevalve tegemiseks pole piisav ehitusloa saamiseks koostatav projekt so eelprojekt

[pancho villa]

Leiad kindlasti vastuse Youtubest!

[mkubi]

Leiad kindlasti vastuse Youtubest!

Täitmatta nišš. Ehk siis raha vedeleb, võid ise olla esimene, kes reklaamirahad endale saab

[pancho villa]

Soe soovitus juutubimaailmast passiivse kõrvaltvaatajana - kõigepealt tee midagi, mis rahvale huvi pakub, laadi üles ja alles seejärel hakka reklaamirahadest mõtlema. Mul kunagine kivipallurist töökaaslane on üks edukamaid eestlasi juuditorus sellega, kuidas skandinaavias veokirooli keerab ja kõik. Neid "content creatoreid", kes kellelegi korda ei lähe, on juba piisavalt.

[Urmas]

Täitmatta nišš. Ehk siis raha vedeleb, võid ise olla esimene, kes reklaamirahad endale saab

Sa oled samasugune aferist nagu need toetuste toituvad PV paneelide omanikud. Oot-oot, miks peaksid siia kirjutama firmad oma kogemustest, et kuidas nad raha kokku hoiavad. Ise nimetaks seda firmasaladuseks. Kus kuradi karu peest on tulnud arvamus nimetada kokkuhoidu ülelaskmiseks? Näiteks kui kasutada analoogse koostisega materjali, kuid mis on tunduvalt odavam, siis kas see on ülelaskmine? Aga tellija poolt, kes toob mulle seina krohvimiseks odavalt saadud(Osta.ee-st võimisiganes kohtadest ostetud), vihma käes seisnud, aegunud materjale ja siis peab tulemuse eest vastutama ehitusettevõtja? Tänan, ei. Mul on olnud selliseid juhtumeid, kus tellija on pidanud selle odavalt saadud materjali ise poodi tagasi viima ja korraliku tooma, sest keeldusin lahustamatuid tükke täis seguga seina krohvimast. Kasuefekt oli rahalises mõttes milline? Miinusmärgiga!
Aga ehitusfirmade ülelaskmisest tellijate poolt? Miks sa ei taha teha sellest aspektist õpetlikke videosid? A´la tellija on nõus maksma tööraha, kuid materjalide järel peab poes käima ehitaja ja maksab tšekkide alusel välja(ma pidavat kindlasti soodust saama). Olen taolise ettepanekuga nõus olnud, kuid tingimusel, et kogu poes kulutatud aeg, kaasa arvatud ostetud materjalide objektil ladustamise lõpuni, kuulub maksustamisele min 15€/h + transpordikulud 0,40€/km + käibemaks. Nüüd oli tellija kord minuga mitte nõustuda.
Nagu xxx111 juba kirjutas, siis kõige aluseks ning A ja O on üksikasjalik projekt koos kasutatavate materjalide loetelu ja parameetritega. Kuna ca 99% minu klientuurist on eratellijad, siis oma töökogemuse põhjal(20 aastat) on olnud väga täpset sisekujundusprojekti max 5-6 korral. Oi kui hea on olnud peale objektiga tutvumist teha konkreetset hinnapakkumist. Selliste, üksikasjalike projektide puhul pole reeglina vaja kirjutada Lepingusse punkti "lepinguga mittemääratlemata tööd hinna x€/h".
Esialgseid postitusi lugedes tundub, et sinu see kanal tuleb kuidagi väga kallutatud ja omakasupüüdlik.

[xxx111]

Liiga tihti tellijad süüdistavad erinevates probleemides ehitajaid...
Ja kui asja süvenema hakata siis tuleb välja, et "aga selle raha eest rohkem ei saagi"
Väga tabav on Urmase postituse lõpp:

Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma!

[RaJy]

Täpselt Urmasega nõus.
Mis materjali puutub siis teinekord saan suurema koguse kasvõi transpordi pealt odavamalt. Näiteks on kliendil vaja 400 jm lauda, samas on 5 km kaugusel teine objekt kus samuti vaja 400 jm, pood 40 km. loomulikult tellin 800 jm ühele objektile ja transpordin ise edasi. Aga vahel on kliendiga ütlemiseks läinud - tema maksis kõik lauad kinni - miks sa varastad. Või mida iganes materjaliga - ma võin ka kodust kuurist tuua eeldusel, et materjal on kvaliteetne. Vahel on olnud inisemist, et ehitame jääkidest - no jääbki vahel järele - peaks minema viskama?

[Urmas]

Väga tabav on Urmase postituse lõpp:

Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma!

See ei ole minu postituste lõpp, vaid üks motosid. Kunagi oli mul postituste all ka selline lause: "Töö kiirus ja kvaliteet on pöördvõrdelised mõisted".

[Urmas]

Või mida iganes materjaliga - ma võin ka kodust kuurist tuua eeldusel, et materjal on kvaliteetne. Vahel on olnud inisemist, et ehitame jääkidest - no jääbki vahel järele - peaks minema viskama?

See ei ole absoluutselt tellijate asi, mis hinnaga ja kus kohast ma materjalid saan, minu hinnapakkumus kujuneb ehituspoodide konkreetsete materjalide keskmisest hinnast. See, kas ma raiskan oma vaba aega ja ostan vajaliku materjali pühapäeval K-rauta 30% soodusmüügil või käin projektimüükides kauplemas või sõidan Jüris/Maardus/Tabasalus võikusiganes asuva edasimüüja lattu, ei peaks tellijat huvitama. Kui väga huvitabki ja ma selle saladuse välja räägin, siis olen kohustatud tellija tapma, et see saladus avalikuks ei saaks. Või tellija läheb kadedusest lõhki ja mul jääb tehtud töö eest raha saamata.

[xxx111]

See ei ole absoluutselt tellijate asi, mis hinnaga ja kus kohast ma materjalid saan...

Nõustun täielikult.
Tellijale on tehtud pakkumine / tellija on selle aktsepteerinud...
Mis hinnaga töö tegija hangib materjalid (või makstakse talle reklaami eesmärgil üleüldse peale) pole absoluutselt tellija asi...
Kui ka ehitaja suudab töö eest välja võluda mis iganes kasumiprotsendi (olgu või 1000%) ei puutu ka see tellijasse

[suvaline]

Logisin ainuüksi lause tõttu: "Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma!"

Kahjuks on turusolkijad ajupesu tulemusena saavutanud midagi oma eesmärgi lähedast.
Urmas: "Töö kiirus ja kvaliteet on pöördvõrdelised mõisted". Projekteerimises niimoodi lüpstaksegi Tellijat, eelnevatest juhtumitest kas 300kg torutugi või siis 30 tonnine

[xxx111]

Projekteerimises niimoodi lüpstaksegi Tellijat...

MIs viisil see "lüpsmine" toimub?
Kas Tellija sunnitakse mingil viisil valima "lüpsmisega" tegelev projekteerija?
Milliseid sunnivahendeid kasutatakse?

[suvaline]

Projekteerimises niimoodi lüpstaksegi Tellijat...

MIs viisil see "lüpsmine" toimub?
Kas Tellija sunnitakse mingil viisil valima "lüpsmisega" tegelev projekteerija?
Milliseid sunnivahendeid kasutatakse?

Sarnastes tingimustes ei hakka vast uuesti süvaprojekteerimist ette võtma. Või Teie teete iga kord 1+1 uuesti? Uued joonised, lõiked, sõlmed jne?

[xxx111]

Oma praktikas pole veel kohanud sarnaseid tingimusi eri projektide vahel...

[Urmas]

Mul on olnud küll juhuseid, kus olen loobunud 150-200 eurost parema tulemuse nimel. Mis on see 150-200 eurot 7-8 tuhandese eelarve juures? Köki-möki, aga see eest olen selle raha eest saanud endale järjekordse manageri ja ma ei pea tegema kulutusi oma teenuste reklaamile. Alles hiljutine juhus, kus kokkulepitult tegin esialgu krundini, siis jäi töö pooleli ja kui tulin lõppviimistlust tegema, oli sisekujundaja otsustanud teha seinad ja laed ühte tooni. Kes on natukenegi kursis värvidega, siis see teab, et tavaliste/üldkasutatavate seinavärvidega on praktiliselt võimatu saada lakke ühtlast lõpptulemust. Mina jälle tean, et on võimalik, aga natuke kallima seinavärviga. Kui tavavärviga arvestan värvikihi m2 hinnaks ca 1€/m2, siis kallima värviga on hinnaks ca 1,3€/m2. Keskmise eramaja ca 500-600m2 pealt läheb minu kahjuks eelmainitud summa. See-eest summa kompensatsiooniks on olnud tellijate lause: "Ilus!". Äkki mul ei olegi kapitalistile omast mõtteviisi? Või oleks pidanud hakkama tellijaga kauplema hinnalisa? Siis oleks ma tellija silmis olnud jälle väljapressija.

[xxx111]

Lisan ja täpsustan...
Kui Tellija leiab, et tema hoone on sarnane mingi teise hoonega on Tellijal alati võimalus pöörduda selle sarnase hoone projekteerija poole ja küsida täpselt seda projekti ja selle hinda
Kuid on ilmselge, et projekteerija oma intellektuaalset omandit talle tasuta ei anna
Kui Tellijale hind sobib siis ta valib selle, kui mitte ja leiab odavama / parema lahenduse valib selle

[mkubi]

Tänud silmaringi avardamise eest! Sain päris palju uut informatsiooni ja olen jälle targem. Urmaselt toredad soovitused õpetuste osas. Ja muidugi ajab omakasu tegudele. Mulle meeldib ehitada, kuid lõunasöögi eest ma ju seda ei tee

[pancho villa]

Tegelikult sooviks teada, kuskohast postitaja võtab ehitusfirmade kõva rentaabluse? Mingi aeg tagasi vaatasin ringi eesmärgiga oma käe peal asja hakata ajama Eestimaal, kuid rentaablus on nii kõva, et ilma kas riiki või kliente petmata ei saa kuidagi ots-otsaga kokku. Mis mul kahe silma vahele on jäänud?

[Urmas]

Ja muidugi ajab omakasu tegudele. Mulle meeldib ehitada, kuid lõunasöögi eest ma ju seda ei tee

Aga siinse foorumi kasutajate poolt TASUTA saadud kogemuste arvelt.

[Urmas]

Tegelikult sooviks teada, kuskohast postitaja võtab ehitusfirmade kõva rentaabluse? Mingi aeg tagasi vaatasin ringi eesmärgiga oma käe peal asja hakata ajama Eestimaal, kuid rentaablus on nii kõva, et ilma kas riiki või kliente petmata ei saa kuidagi ots-otsaga kokku. Mis mul kahe silma vahele on jäänud?

Ma jälle üldse ei saa aru, kus kuradi kohast tulevad Merco kasumimiljonid? Tegelikult tean ehk lõppostjate taskust. Paar aastat tagasi sai ühe tegelasega vesteldud ja teada saades, millise hinnaga müüakse alltöövõtjatele viimistlust, siis minu jaoks oli see hind m ü s t i k a. Ja selle hinnaga said alltöövõtjad omakorda võtta alltöövõtjaid ja nood veel omakorda alltöövõtjaid.

[mkubi]

Tegelikult sooviks teada, kuskohast postitaja võtab ehitusfirmade kõva rentaabluse? Mingi aeg tagasi vaatasin ringi eesmärgiga oma käe peal asja hakata ajama Eestimaal, kuid rentaablus on nii kõva, et ilma kas riiki või kliente petmata ei saa kuidagi ots-otsaga kokku. Mis mul kahe silma vahele on jäänud?

Mul ettevõtmisest teadmised kehvad, kuid kuna tegu foorumiga, siis võin enda mõtted ikkagi kirjutada.
Pakun, et suuremad firmad ostavad palju tööd sisse ja iga etapiga tegelevad tüübid, kes oskavadki ühte liiki tööd teha väga kiiresti ja enamvähem rahuldava kvaliteediga. On töölisi, kes oskavad teha kõike ja hästi, kuid aeglaselt ehk kallilt.
Ümbrikupalk on siiani teema meie riigis. Päris raske on ausalt "konkurentidega" samas hinnas püsida.
Nagu üks kasutaja mainis, siis kahe lähestikku asuva objekti tõttu saab transpordilt kokku hoida. Mida rohkem objekte korraga, seda kasulikumalt saab koordineerida. Umbes nagu suured kauplusteketid. Mida rohkem poode, seda odavamalt suudavad müüa.

[suvaline]

Tegelikult sooviks teada, ...

Ma jälle üldse ei saa aru, kus kuradi kohast tulevad Merco kasumimiljonid? ...

Merco't pole olemas.
Keegi ei keela palgata oskustega inimesi ja seeläbi ettevõttena kasumit teenida.
Küll aga võib loota foorumis tasuta nõuannet saada, teadmata, kas püsib, kestab, jne.

[Urmas]

Nagu üks kasutaja mainis, siis kahe lähestikku asuva objekti tõttu saab transpordilt kokku hoida. Mida rohkem objekte korraga, seda kasulikumalt saab koordineerida. Umbes nagu suured kauplusteketid. Mida rohkem poode, seda odavamalt suudavad müüa.

Ei ole päris nii, et kui mitu väikest objekti kõrvuti saab palju kokku hoida. Kui isegi satuvad kaks objekti ühte kortermajja, kuid erinevates trepikodades, siis, kas sa kujutad ette seda aega, mis kulub viiendalt korruselt ilma liftita majas kõrvaltrepikotta torumehel või maalril tööks vajalike riistade(redel, telling, pahtlilabidad, materjalid jms jama)tassimine? Ühekorraga viimiseks tööpükste taskusse need füüsiliselt lihtsalt ei mahu. Vist ei, sest ega muidu sul ei oleks nii ideaalne kujutlusvõime mitmest objektist korraga.

[pancho villa]

Irw, turul püsimajäämiseks on raudpolt ainuke eeldus oskustega inimeste palkamine. Oh seda püha lihtsameelsust.

Peatöövõtjatel on asi lihtne - võidab see, kel kõige kõvemad advokaadid.