Keermelati tugevus

siia käivad üldised teemad, mis teistesse foorumitesse ei sobi
keermelatt 10mm
külaline

Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas keermelatt 10mm »

Tere.

Kas keegi oskab seletada erinevate keermelattide tugevuse mulle lahti.
Poest on saada keermelatti märkega 8.8 ja 10.9 jne Enamikel pole üldse mingit märgist.
Kas see 8.8 tähendab kilonjuutoneid tõmbele, lõikele või mida täpsemalt. Millele vastavad ilma märgistuseta keermelatid.
Üritaks aru saad, mis jõuga näiteks märgistamata m10 keermelatt hakkab voolama tõmmates.

Tänan

Külaline
külaline

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

keermelatt 10mm kirjutas:
18 Dets 2017, 14:09
Tänan
http://www.amesweb.info/Screws/Metric_B ... ength.aspx

latt
külaline

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas latt »

keermelatt 10mm kirjutas:
18 Dets 2017, 14:09
Tere.

Kas keegi oskab seletada erinevate keermelattide tugevuse mulle lahti.
Poest on saada keermelatti märkega 8.8 ja 10.9 jne Enamikel pole üldse mingit märgist.
Kas see 8.8 tähendab kilonjuutoneid tõmbele, lõikele või mida täpsemalt. Millele vastavad ilma märgistuseta keermelatid.
Üritaks aru saad, mis jõuga näiteks märgistamata m10 keermelatt hakkab voolama tõmmates.

Tänan
Tavaline latt ei hakka voolama vaid läheb katki. Paljud panevad sarikad keermelatiga kokku ja pingutavad suurte seibide ja mutritega. Paar kuud hiljem saad kullinokadega mutrist kinni võttes katkenud lati välja tõmmata. Tuleks kasutada vaid märgistusega ja 8,8 ning 10,9 tugevusega.

T25
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 389
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas T25 »

Tõstaks vana teemat. Mul on vaja betooni valamiseks raketis kinni tõmmata keermelattidega , betoonisamba kõrgus on 1.6m. Plaanis on teha kolm vitsa, alla, keskele ja üles ja vardad panna ca 40-50 cm vahedega. Kas 4.8 tugevusega m10 keermelatt, mida poodides müüakse, peab vastu? Palju umbes selline keermelatt tõmmet kannatab , kui panna 1mutter või topeltmutter? Kisub vist kahtlaseks sellise tugevusega latiga.

aero
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 990
Liitunud: 27 Mai 2010, 10:40
On tänanud: 25 korda
On tänatud: 42 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas aero »

Kuidas sinu arust betoonisamba kõrguse järgi seda survejõudu peaks arvutama? Sa parem korralda test mõne sisekanali toruga. Osta mõni peenem (see on odavam ;)) ja vala betooni täis. Garanteerin, et peab vastu ka sootuks ilma keermelattideta. Järelikult pole keermelatte üldse vaja.

ifffff
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1477
Liitunud: 31 Okt 2006, 00:18
On tänanud: 10 korda
On tänatud: 37 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas ifffff »

T25 kirjutas:
20 Apr 2020, 11:52
Tõstaks vana teemat. Mul on vaja betooni valamiseks raketis kinni tõmmata keermelattidega , betoonisamba kõrgus on 1.6m. Plaanis on teha kolm vitsa, alla, keskele ja üles ja vardad panna ca 40-50 cm vahedega. Kas 4.8 tugevusega m10 keermelatt, mida poodides müüakse, peab vastu? Palju umbes selline keermelatt tõmmet kannatab , kui panna 1mutter või topeltmutter? Kisub vist kahtlaseks sellise tugevusega latiga.
Seda ei tea sulle keegi öelda, kas peab vastu või mitte, kuid kui on kahtlus mine osta 8,8 keermelatt. Hinnavahe on olematu, tugevuse vahe on rohkem kui 2x.

Pilt
CNC freesimistööd. 3D printimine. Ketirattad krossimootorratastele
http://www.vigurpuit.ee

T25
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 389
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas T25 »

aero kirjutas:
20 Apr 2020, 12:02
Kuidas sinu arust betoonisamba kõrguse järgi seda survejõudu peaks arvutama? Sa parem korralda test mõne sisekanali toruga. Osta mõni peenem (see on odavam ;)) ja vala betooni täis. Garanteerin, et peab vastu ka sootuks ilma keermelattideta. Järelikult pole keermelatte üldse vaja.
Vedel betoon on nagu vesi, ainut et 2.5 korda raskem. 1,6 meetri kõrgune veesammas avaldab rõhku 1,6 tonni/m2 kohta, betoon siis vastavat 4 tonni/m2 kohta. Samasuguse rõhk avalduks anuma põhjaosas ka seintele, ülespoole tulles rõhk muidugi väheneb. Ma jagasin 1,6m kõrge ja 3 m pika seina viieks 32 cm laiuseks tsooniks ja võtsin tsooni kohta keskmise rõhu, tulemused olid siis järgmised:

Alustades kõige ülemisest:
1. 416 kg
2. 1248 kg
3. 2080 kg
4. 2912 kg
5. 3744 kg

Ma pean need jõud nüüd kuidagi 3 vitsa peale ümber arvutama, siis saaks teada, kui palju iga tõmmitsa kohta koormust tuleb.

xxx111
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 346
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 13 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

M10 / 4.8
Netopindala 58mm2 / Voolupiir 320 MPa
Normkandevõime 58 x 320 = 18,56 kN
Arvutuslik kandevõime 18,56 / 1,25 = 14,85 kN
14,85 kN = 1,485 T

Puidu tugevus ristikiudu kohalikul muljumisel on "laias laastus" (C16) 2,2 x 0,8 / 1,3 x 1,5 ~ 2MPa
Oletame, et liide (puit ja keermelatt) peab olema võrdtugev
Selleks, et puit ei puruneks muljumisele peaks muljumispinna (seib) tegema 14850 / 2 = 7425 mm2 e ~ 90x90mm.
Siit edasi tuleks välja arvutada vajalik seibi paksus...
Jätame selle teistele...

T25
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 389
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas T25 »

xxx111 kirjutas:
20 Apr 2020, 12:51
M10 / 4.8
Netopindala 58mm2 / Voolupiir 320 MPa
Normkandevõime 58 x 320 = 18,56 kN
Arvutuslik kandevõime 18,56 / 1,25 = 14,85 kN
14,85 kN = 1,485 T

Puidu tugevus ristikiudu kohalikul muljumisel on "laias laastus" (C16) 2,2 x 0,8 / 1,3 x 1,5 ~ 2MPa
Oletame, et liide (puit ja keermelatt) peab olema võrdtugev
Selleks, et puit ei puruneks muljumisele peaks muljumispinna (seib) tegema 14850 / 2 = 7425 mm2 e ~ 90x90mm.
Siit edasi tuleks välja arvutada vajalik seibi paksus...
Jätame selle teistele...
Mul üks küsimus on selle 1,48 tonni kohta, et kas see arvestab ka mutrit. Kui ma panen seibi koos mutriga keermelati otsa, siis kas ta peab seda koormust vastu. Sisetunne justkui ütleks, et kõigepealt lendab mutter koos vindiga minema. Seepärast tahaks justnagu topeltmutri panna, et keeret oleks rohkem kaasatud.

kunn24
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1412
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 45 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

See on kehva sisetunne, mutri paksus on kalkuleeritud nii, et võtab kogu varda jõu vastu. Silmas peab pidama seda, et mutter poleks nõrgemast materjalist.

xxx111
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 346
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 13 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

kunn24 kirjutas:
20 Apr 2020, 13:07
See on kehva sisetunne, mutri paksus on kalkuleeritud nii, et võtab kogu varda jõu vastu. Silmas peab pidama seda, et mutter poleks nõrgemast materjalist.
Õige - asjad peavad olema "komplektis"

T25
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 389
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas T25 »

Võtsin tsoonideks jaotatud raketisele võetud koormused:
1. 416 kg
2. 1248 kg
3. 2080 kg
4. 2912 kg
5. 3744 kg

ja jagasin 2 ja 4 tsooni koormused ümber sedaviisi, et 20% läks ülemisele tsoonile ja 80% alumisele tsoonile. Ma ei tea, kuidas päris täpselt see jagunemine on, kuid sisetunde järgi niimoodi see jagunemine olema peaks. Alles jäid siis 1, 2 ja 3 tsoon ehk siis hiljem tulevad nende koha peale vitsad.

Sain sellised tulemused

1) 665 kg

2) 3660 kg

3) 6073 kg

Alumises vitsas oli mul plaanitud 7 tõmmitsat, ehk siis tõmmitsa kohta tuleb ca 900 kg, nii et peaks välja vedama küll.

xxx111
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 346
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 13 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Ahjaa - betooni puhul pole tegemist veega mis avaldab igas suunas ühesugust rõhku
Kui ei usu võid kontrollida...
Lase maha ja vt kas jääb "hunnik" järgi või ei jää
Kui oled selle ära teinud mõõda "hunniku" nurk ära - saad teada (arvutada) kui suur rõhk avaldub seinale

T25
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 389
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas T25 »

Kui korraga vedelat betooni täis lasta ja vibra ka sisse lükata, siis pidavat vedeliku käitumise välja andma, vähemalt selle koha peal, kus vibra sees on. Lugesin veel, et on olemas selline huvitav asi, nagu isetihenduv betoon. See pidi täitsa vedel nagu vesi olema. Huvitav oleks lugeda nende kogemusi, kes seda katsetanud on.

https://www.youtube.com/watch?v=AYo9kMml85w

xxx111
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 346
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 13 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Jah - on olemas igasugu betoone - isetihenevaid, isevalguvaid, paisuvaid...
Ja on ka tavabetoon
Igaühes on erinev "seguretsept" sh täitematerjali suurus (fraktsiooni suurus)
Ja igaühele on vastav otstarve ja kasutuskoht...

T25
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 389
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas T25 »

Selleks, et puit ei puruneks muljumisele peaks muljumispinna (seib) tegema 14850 / 2 = 7425 mm2 e ~ 90x90mm.
Siit edasi tuleks välja arvutada vajalik seibi paksus...
See pani mõtlema, et puidu vastupidavus muljumisele on üheks nõrgaks kohaks minu kasutuses olevate kinnitusvahendite juures. Seibid on 7cmx7cm ja pilu, mis vitsa vahelt jookseb , on ca 2 cm, nii et kasulik seibi pindala on 35 cm2, ehk siis juba 1450/2= 700 kg korraliku puidu puhul. Mul on aga küllaltki päevinäinud puit, nii et selle numbri võib ka julgelt veel 30% vähendada, nii et hea , kui 500 kg mul see ühendus vastu võtab. Kokkuvõttes teen ühe vitsa veel alumise ja keskmise vahele juurde, kuid isegi siis on nibin nabin, kas veab välja või mitte.

val
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 447
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 6 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas val »

T25 kirjutas:
20 Apr 2020, 11:52
Tõstaks vana teemat. Mul on vaja betooni valamiseks raketis kinni tõmmata keermelattidega , ....
miks keermelatt ?

T25
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 389
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas T25 »

val kirjutas:
26 Apr 2020, 07:25
T25 kirjutas:
20 Apr 2020, 11:52
Tõstaks vana teemat. Mul on vaja betooni valamiseks raketis kinni tõmmata keermelattidega , ....
miks keermelatt ?
Kõige lihtsam. Raketisse puurin augu, elektrikaabli plastik toru 16 mm läbi ja sealt seest omakorda läbi 10 mm keermelatt. Pärast saab keermelati kätte. Augu kavatsen hiljem 16 mm betoonipuuriga läbi puurida, et plastik august minema saada ja siis auk kuidagimoodi segu täis pulga vms asjaga suruda.

RaJy
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 186
Liitunud: 17 Juun 2018, 09:31
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 5 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas RaJy »

T25 kirjutas:
26 Apr 2020, 10:53
val kirjutas:
26 Apr 2020, 07:25
T25 kirjutas:
20 Apr 2020, 11:52
Tõstaks vana teemat. Mul on vaja betooni valamiseks raketis kinni tõmmata keermelattidega , ....
miks keermelatt ?
Kõige lihtsam. Raketisse puurin augu, elektrikaabli plastik toru 16 mm läbi ja sealt seest omakorda läbi 10 mm keermelatt. Pärast saab keermelati kätte. Augu kavatsen hiljem 16 mm betoonipuuriga läbi puurida, et plastik august minema saada ja siis auk kuidagimoodi segu täis pulga vms asjaga suruda.
Lihtsam ja odavam on keermelati asemel terasarmatuuri ja lukkusid kasutada (lukud saab rendist)

val
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 447
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 6 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas val »

Oleks tahtnud näha, et T25 ise selleni jõuab, aga jõudsid ette Raiy.
Armatuurilukk.jpg

Neljapäev
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 14
Liitunud: 22 Mär 2018, 15:48

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas Neljapäev »

Italjanosid algajale küll ei soovitaks - kui varem teinud ei ole, läheb laiali nagu pa...k :)
Lihtsalt arusaamatuks jääb, milleks lihtsat asja nii keeruliseks ajada ja teha kahtlase väärtusega teoreetilisi arvutusi, ise teadmata kõiki tegureid.
Mine suvalisse rendipunkti, küsi mõned tõmbid ja taldrikud ning mure murtud. No olgu, toru ja koonused pead ka sebima, aga see kõik on kordades odavam ja lihtsam kui mingi keermelatiga oma ajusid...

T25
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 389
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas T25 »

Lihtsalt arusaamatuks jääb, milleks lihtsat asja nii keeruliseks ajada ja teha kahtlase väärtusega teoreetilisi arvutusi, ise teadmata kõiki tegureid.
Kui 1,6m kõrge rakis valamise ajal laiali läheb, siis pole enam midagi teha . Mõistlik on natuke arvutada, et väga mööda ei paneks.
Ma kavatsen valada alguses ca 1,2 m ja siis vibraga läbi lasta ning kuna vibramine võtab veidi aega, siis hakkab betoon teispool otsas juba natuke tahenema , kui vibraga lõpetada ning surve raketisele väheneb. Vedela betooni korral arvestatakse rakis täis hüdrostaatilise survega, ehk siis 1,6 m kõrge betoon avaldab alumises osas rõhku 4 tonni ruutmeetrile.

Neljapäev
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 14
Liitunud: 22 Mär 2018, 15:48

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas Neljapäev »

T25, su entusiasm on muljetavaldav, ometi ma ei mõista seda metsikut fanatismi. Ma olen oma 20+ aasta jooksul juhtinud erineva keerukusega betoonitööde objekte ja näinud korduvalt, kuidas surve mõjul taldrik pauguga tõmbi küljest minema lendab... see jutt, et betoon natuke taheneb on suurim enesepettus ja viitab vaid võhiklikkusele. Max lubatud valukordade intervalli vahe ongi mõeldud selleks, et valatav betoon oleks monoliitne.
Lihtsalt veelkord minu hämmingust - milleks hakata leiutama keerulisemat ja kallimat meetodit, kui töökindel lahendus on olemas? Loodad tuua revolutsiooni betoneerimisse? Seltsimehed, hakakem kasutama keermelatti!? :)

T25
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 389
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas T25 »

Ma välismaistest foorumitest lugesin, et 1,2 m ( 4 foot ) tunnis valatakse 20 soojakraadi juures, siis on alumine ots piisavalt tahenenud. Vastasel korral läheks rakise ehitamine ulmeliseks, kui vaja kõrgeid seinu valada. Mul tagasihoidlik 1,6 meetrit, ma arvan, et kannatab välja. Seibid on tiba väikesed - 7 cm küljepikkusega ruudukujulised . Kuna vits on kahest 5x10 prussist ja distantsklots prusside vahel on ca 2 cm, siis seibi pindala , mis puidule toetub, on ca 35 cm2 ehk siis ühest eelnevast arvutusest järeldub, et ca 700 kg korraliku puidu puhul . Mul kahtlase väärtusega puit, nii et ma arvestan 500 kg peab üks ühendus.

vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1400
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 39 korda
On tänatud: 73 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Erinevus on suur, kas lasta betoon raketisse londiga ühekorraga lühikese aja jooksul või teha betoon kohapeal segumasinaga ning raketis täitub aega mööda päeva jooksul.
Mäletamist mööda sai 40 aastat tagasi tehtud 30 cm laiuse vundamendi puitlaudadest raketis tollistest laudadest. Vertikaalsed põõnad 50 x 50 lattidest 80 cm sammuga. Lauad põõnadele naelutatud 3 tolliste naeltega. Põõnade kohalt said raketiste kilbid omavahel ühendatud laudade vahekohas heinapaki traadiga. Oletatav läbimõõt traadil 1 mm. Pealt oli raketis ühendatud 25 x 50 puidust põõnadega. Betooni valmistasime kohapeal võimalikult vähese vesi/tsement teguriga ja betooni kokkuhoiu eesmärgil ladusime tihedalt sisse pestud maakive. Samal põhimõttel said ehitatud keldriseinad kogu keldri kõrguses. Raketis laiali ei läinud. Kui tervet kõrgust samal päeval valmis ei jõudnud, siis said kivid poolenisti valust välja jäetud ja järgmisel päeval edasi valatud.
Kui sellisesse raketisse valaks betooni tänapäevasel moel londiga, siis ilmselt <0,5 m kõrgune betooni sammas suruks seesuguse raketise laiali. Nuia kasutamisest rääkimata. Asi on ka selles, et londiga lastava betooni vesi/tsement tegur on mõnevõrra teine ja see etendab ka üksjagu rolli.

Vasta