passiivmaja ehitamine

[2korda2]

Akende kohapealt on tegelikult asi pisut keerulisem - üldpind ei pruugi muutuda, küll aga akende asukoha suhtes (ilmakaared) on üsna ranged nõuded. Nii on põhjaküljes ideaalis 0 akent ja samas lõunaküljes suured aknad. See oli üheks põhjuseks, miks ma loobusin - krundi lõunaküljel on tänav ja ma pole piisavalt edev, et möödujatele akvaariumikala mängida. Teine, mis sellest tuleneb - kindlasti on vaja lahendust, kuidas suvel need aknad katta nii, et päike tuppa ei tuleks. Kõige odavam lahendus on suured lehtpuud otse akna ees
2-kordne hind oleks minu maja näitel tähendanud ~50K lisakulu. Suht kopikas ikka.

[Urmas]

Ah, ma olen ka mõelnud tihti, et mis see ja see natuke kallim, aga kui kokku lööd need iga asja pealt kopikas, kujuneb päris kopsakas summa. Kasvõi oma korteri akende paigalduse pealt- firma tahtis (aastal 2006) 400.-/tk x 8 tk. teeb juba 3200.-, lõin käega ja panin ise ning järgi jäänud raha eest ostsin muud vajalikku ehitusmaterjali.

[Imelik]

Akna soojatakistus ei tõuse minu teada siiski seinaga samale tasemele, seega aknapinna suurendamine, toob kindlasti kaasa energiakulu suurenemise (tegelikkuses on oluline peale piirdetarindite väikse soojusjuhtivuse ka nende protsentuaalne suhe). Kui tõsiselt võetav energiaallikas on päike (läbi akna). Saame me teda sisse-välja lülitada (vastavalt vajadusele).
Selline sisekliima oleks nagu laisk ahjukütmine (kord palju ja siis jälle üldse mitte)
Väljapakutud seinasoojustuse kihi juures 40cm (pinna suhet teadmata), saaks heal juhul kuskil 50% (oletuslik , mitte arvutatud) kulusid vähemaks (NB -ainult sellest osast mis väljub läbi seina).
Veel - mida rohkem me vähendame lihtsalt vähendatavaid kadusid seda olulisemaks muutuvad teised.

[Külaline]

Tere. See vihjatud artikkel on kokkuvõte, kuskilt lugesin ka põhjalikumat analüüsi. Passiivmaja on terve kontseptsioon, mõttetu on rääkida passiivmaja puhul ainult akendest või seinapaksusest või kütteseadmest. SEE ON TERVIKTOODE , täpselt samuti nagu auto. Selle terviktoote kallal töötavad terved instituudid
http://www.passiv.de/
Seega pole mõtet kod Imeliku poolt esitada mulle küsimusi. Passiivmaja puudutavatele küsimustele ei saa Eestist kompetentset vastust, meil tegeletakse passiivmaja sildi all passiivmaja elementidega mitte kontseptsiooniga.
Aga küsimuste puhul võib pöörduda lingitud instituudi poole.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Imelik]

Passiivmaja on terve kontseptsioon, mõttetu on rääkida passiivmaja puhul ainult akendest või seinapaksusest või kütteseadmest. SEE ON TERVIKTOODE .....
Seega pole mõtet kod Imeliku poolt esitada mulle küsimusi. Passiivmaja puudutavatele küsimustele ei saa Eestist kompetentset vastust......

Tänan. Vastus on ilmselt ammendav.
Ometi torkas antud viidet sirvides silma palju "toredaid" pilte. Nagu näiteks see
PILT

Kas pole, ahvatlus missugune ?

[stupiduser]

Äkki viskaks keegi need numbrid oma maja ehitajatele pangalaenu taotlemisel nina alla.
50-aastase elutsükli jooksul


Passiivmaja standardile vastava Elumaja küttekulu:

•45 m²: 50 000 EEK

•90 m²: 100 000 EEK

•135 m²: 150 000 EEK

Tavamaja küttekulu:

•45 m²: 500 000 EEK

•90 m²: 1 000 000 EEK

•135 m²: 1 500 000 EEK


Soetus- ja küttekulud kokku:

•45 m²: 740 000 EEK

•90 m²: 1 390 000 EEK

•135 m²: 2 040 000 EEK


Soetus- ja küttekulud kokku:

•45 m²: 1 190 000 EEK

•90 m²: 2 290 000 EEK

•135 m²: 3 390 000 EEK

Aitab küll, nüüd läksin vist liiga leili.

Jaa!
Kui nii edasi läheb siis hakatakse varsti väitma, et passiivmaja ehitusmaksumus on väiksem kui tavalisel majal.

[stupiduser]

Kuu aja jooksul ei ole keegi suutnud leida konkreetseid meie tingimustesse sobivaid numbreid palju ehitus rohkem maksab ja kui pika aja jooksul see ära tasub.

Jääb üle tsiteerida ühte eelpooltoodud linki:
"Tiit Masso selgitas, et ”passiivmajad mõeldi välja palava kliimaga maades, kus põhiliseks probleemiks on hoonete jahutamine ja päikeseenergiat on jahutusseadmete käitamiseks aastaringselt piisavalt. Meie kliimas ei ole mõtet luua illusioone passiivmajade võimalikkusest. Müügimeeste jutud passiivmajadest on niisama usaldusväärsed kui perpentum mobile või SMS-laen. Küll aga on mõistlik ehitada majad soojasäästlikud. Traditsiooniline maja on mõistlik ümber ehitada soojasäästvaks, millega saavutatakse soojakulu kokkuhoid umbes 50%”."

Seega tundub see passiivmajandus olevat ikkagi Lollidelt-Tulebki-Raha-Ära-Võtta teema.

Eelkõige siis vendimeeste ja ka päikesepatareide müüjate poolt haibitud.

PS sooja- ja energiasäästvus on väga heakskiidetavad. Mõistlikuse piirides.

[vuuk]

Tere!

Passiivmaja idee võib "töötada" küll, aga sellises kliimas, kus talvel plusstemperatuurid ja suvel mõõdukalt soe. Meie kliimas tundub esialgu utoopiline, kui arvestada seniseid saavutusi teaduses. Mu põhjendused ühtiksd siinkohal Tiit Masso ja paljude siin sõna võtnute omadega.
Ei hakkaks üle kordama. Küll aga usun, et paremaks majade parameetreid saab kindlasti.
Kui prioriteediks peetaks ökonoomsust. Samas me ju näeme, et paljud sõidavad tšiipidega ja hummeritega, ehkki on valida palju ökonoomsemaid masinaid.
Majade juures oleks ökonoomsuse võtmesõnadeks: aknad, uksed tuulekojad, ventilatsioon, hoone kompaktsus ja paigutus. Oluline on muidugi ka küttesüsteemi efektiivsus. Lähtuma projekteerimisel tuleks majast kui ühest tasakaalus olevast tervikust.
Seinte ja lagede paksus 40cmja rohkem lisab küll hoonele soojapidavust, aga nagu targad graafikud näitavad, mida enam lisada soojustust, seda väiksemat effekti iga järgnev kiht annab. Nii, et sisuliselt pole vahet, kas 40cm või 60cm.
Mul on ka välja pakkuda mõningaid uudseid ideid, mõtteid tuleviku majade teemal. Et kuidas hoonet saaks just ökonoomsemaks. Aga jätaksin need siiski välja ütlemata. Võib-olla avaldan need mõnele oma tulevasele kliendile.
Aga majade ökonoomsuse suurendamine võiks olla üheks Eesti "Nokiaks". Ehitamine annaks inimestele tööd ja kogu riigile lõppkokkuvõttes majanduslikku effekti.

[sashaobrok]

Muhedat lugemist: http://www.buildingscience.com/document ... rgy-stupid

[Urmas]

Muhedat lugemist: http://www.buildingscience.com/document ... rgy-stupid

Ei saanud küll päris täpselt kõigest aru, kuna ei valda inglise keelt nii täiuslikult, kuid oma arust jahusin üldiselt sama juttu, aga millegipärast sain sõimata paljude käest.

[rokikas]

http://www.energiaviisastalo.fi/?cat=Pi ... eet&id=278
Maja asub Helsinkis ja peaks seetõttu ka meie kliimaga sobima.
Tegemist paarismajaga millel köetavat pinda 374 m2. Kandvad seinad betoon paneel.
Akende pinda seinas 17%. Planeeritud küttekulu 18,7 kwh/m2./aastas.
Väidetavalt läks see maja 5% kallimaks kui sama tüüpi tavamaja.
Parocist ei tahaks uskuda et soome turul riskib otsese valetamisega aga eks väike ilustamine ja mõnest asjaolust mitte rääkimine on võimalik.
Siin näha ka mõnede sõlmede joonised http://eriste.paroconline.com/ Valige vasakult Passiivitalo detaljit
Kui mälu ei peta siis 2008 aastal oli soomes keskmine eramu ehitushind 1500 euri m2.

http://www.passiivitalo.net/index.php/passiivitalo-2
Maja asub Oulus ehk tiba külmemas kliimas kui meie. Tegemist puitkarkass elamuga. Pinda 160,7 m2. Kogu elektrikulu aastas 5700 kwh http://www.passiivitalo.net/index.php/p ... mittaukset. See sisaldab valgustust, kodumasinaid, jne. Väidetavalt oli suurte külmadega ahju lisaks köötud.
Palju on nende jaoks suur külm ja kui tihti ahju kööti seda kahjuks ei ole täpsustatud. Ehitushinnast samuti mitte sõnagi.

[rokikas]

Kas keegi teab, et kas palkmaja puhul ka passiivmaja süsteemid võimalikud on. Palkseina ei tahaks nagu soojustuse alla ära matta. Kas palk peab piisavalt sooja?

http://www.kohiwoodkoti.fi/?id=397 Peaks olema tera soojapidavam kui kui tavapalk.
Eks ta ole üks palki meenutav materjal. Hindadest kahjuks mitte sõnagi.

[rokikas]

Üritaks seda passiivmaja juttu tera rahasse arvestada.
Võtaks aluseks tänapäeva normidele vastava maja ehitushinnaks eestis 15000 eek.m2. ja aastaseks küttekuluks 100 kwh.m2. Maja suurus 200 m2. Ehitushind kokku 3000000 eek.
Küttekulu 20000 kwh.

Passiivmaja ehitushind 3150000 ( 3000000+5%)
Aastane küttekulu 18,7 kwh/m2. * 200 m2. = 3740 kwh

Aastane võit 16260 kwh.
Kui võtta järgneva 20 aasta keskmiseks kütte hinnaks näiteks 1eek/kwh siis on asjal täitsa jumet.

[Külaline]

Tere. Soovitan need numbrid ikka korralikult kontrollida enne kui selle alusel hakata seda passiivmaja ehitama. Eriti investeeringu algmaksumust. Kui see nii ilus oleks kui see viimane arvutus on, siis ma ei saa üldse aru miks Euroopas veel üldse tavamaju ehitatakse. Seal on kordades suurem kompetents passiivmajade kontseptsiooni arenduse osas. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rokikas]

Tere. Soovitan need numbrid ikka korralikult kontrollida enne kui selle alusel hakata seda passiivmaja ehitama. Eriti investeeringu algmaksumust. Kui see nii ilus oleks kui see viimane arvutus on, siis ma ei saa üldse aru miks Euroopas veel üldse tavamaju ehitatakse. Seal on kordades suurem kompetents passiivmajade kontseptsiooni arenduse osas. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Võtsin arvestuse aluseks selle jutu http://www.energiaviisastalo.fi/?cat=Pi ... eet&id=278
Väidetavalt läks see passiivmaja maksma 5% rohkem kui samatüüpi tavamaja.
Suurimad lisakulud olevat jagunenud järgnevad :projekteerimine + 5000 eur, vundament + 8000 eur, aknad/ uksed + 9000 eur, vent ja muud " kodumasinad" + 10000, transportkulud + 1000.
Kokkuhoiuks loeti maaküttesüsteemi puudumine - 20000 eur.
Kokku olevat passiivmaja ehitus läinud 31600 euri kallimaks kui samaväärsed tavamajad.
Soomes keskmine eramu ehitushind 1500 euri m2. ehk 23400 eeki.m2.
Päris ei tahaks uskuda et paroc valetab avalikult suurel soome turul.

15000 eek.m2. võtsin aluseks sest selle raha eest peaks eestis olema võimalik ehitada maja mis vastab tänapäeva nõuetele ja kasutab kütteks ~100 kwh.m2. aastas.

[OJV]

Passiivmaja on kindlasti igavesti lahe leiutis. Ja igasugu numbreid on saadaval netis, mis näitavad kui soodne ja kasulik. Aga numbrite suhtes tekkis mul väike kahtlus kui üks passiivmaja spetsialist avaldas arvamust, et näidismaja andmeid ei saa reaalajas online´s avaldada, et neid tuleb eelnevalt töödelda, muidu loetakse valesti... khm, khm.

Asjad mis minus kahtlust tekitavad:
1. Ok, küttesüsteemi ei ole. Samas tuleb ventilatsiooni võimsus siseõhu soojendmaiseks dimensioneerida sellisele olukorrale, kus õues on külm ja päikest ei ole ja tuul puhub ja kedagi ei ole kodus kah parasjagu elutegevusega soojust tekitamas. Sejuures on seinte soojainerts ikka päris madal. See ei saa kuigi väike võimsus olla.
2. Ventsüsteem vajab kaks korda aastas puhastamist ja hooldust. Mis on selle hind? Ja veel olulisem - kes seda teeb? Rääkimata vingest elektroonikast, mis kah mingit ülevaatamist ja hooldust vajab. Või mis?
3. Kui passiivmajas on ahi ja vent. süsteem, mis soojust laiali viib, siis mispoolest ta passiiv on? Õhukeskküte pole midagi eriti uut.
4. Veel ahjust-kaminast. Jube keeruline ventsüsteem peab ikka olema kui ahju kütmisega tegeleda pasiivmajas. Kui kamin köeb, peab ju kuskilt põlemiseks vajalik õhk sisse tulema. Ja välja minevast peab soojuse ära võtma seejuures. Muidugi saab selle õhu tuua sisse eraldi toruga otse koldesse. Ja kuidas on tagatud vajalik õhutihedus kui majas on tulekolle. Muidugi on võimalik aga spetskonstruktsiooniga ahjurauad peavad olema.
5. Ja siis veel. Passiivmaja primaarenergia tarve ei tohi saksa definitsiooni järgi ületada 120 kWh/m² aastas. Hm, kui mu maja on puuküttel, siis ei tarbi ma ligilähedaltki nii palju. Primaarenergiat. Parem kui pasiiv?!
6. Kõigele lisaks tuleb ära unustada olemasoleva hoone muutmine passivmajaks - ilmakaartele orienteeritust ei saa muuta ja nõue külmasildade vältimisest eeldab KÕIKIDE akende tõstmist väljapoole - lisasoojustuse sisse.

Aga muidu - hea mõte! Eriti Lõuna-Saksamaal.

[rokikas]

Passiivmaja on kindlasti igavesti lahe leiutis. Ja igasugu numbreid on saadaval netis, mis näitavad kui soodne ja kasulik. Aga numbrite suhtes tekkis mul väike kahtlus kui üks passiivmaja spetsialist avaldas arvamust, et näidismaja andmeid ei saa reaalajas online´s avaldada, et neid tuleb eelnevalt töödelda, muidu loetakse valesti... khm, khm.
Netist leitavatesse numbritesse tuleb kahtlevalt suhtuda kindlasti aga kahtlemine ei tee neid kohe automaatselt valedeks. Selle passiivmaja spetsialisti vastus oli tõesti idiootlik.

Asjad mis minus kahtlust tekitavad:
1. Ok, küttesüsteemi ei ole. Samas tuleb ventilatsiooni võimsus siseõhu soojendmaiseks dimensioneerida sellisele olukorrale, kus õues on külm ja päikest ei ole ja tuul puhub ja kedagi ei ole kodus kah parasjagu elutegevusega soojust tekitamas. Sejuures on seinte soojainerts ikka päris madal. See ei saa kuigi väike võimsus olla.
Sama seis ju kõigis majades kus vent süsteemi kasutatakse kütteks.
2. Ventsüsteem vajab kaks korda aastas puhastamist ja hooldust. Mis on selle hind? Ja veel olulisem - kes seda teeb? Rääkimata vingest elektroonikast, mis kah mingit ülevaatamist ja hooldust vajab. Või mis?
Miks seda peab kaks korda aastas puhastama . Kõiki vent süsteeme peab puhastama aga nii tihedat vajadust pole ennem kuulnud ( eramutest rääkides). Tänapäeval enamus maju vinget elektroonikat täis. Pole nagu kuulnud et maasoojuspumbad, jne nõuaks tihedat elektroonika hooldust ja ülevaatust.
3. Kui passiivmajas on ahi ja vent. süsteem, mis soojust laiali viib, siis mispoolest ta passiiv on? Õhukeskküte pole midagi eriti uut.
Kui passiivmaja nimetus ei meeldi siis võime seda ju kutsuda majaks mis kulutab kütteks 20 kwh.m2./a. või vähem. Pole ju vahet mis värvi kass on peaasi et hiired kätte saab .
4. Veel ahjust-kaminast. Jube keeruline ventsüsteem peab ikka olema kui ahju kütmisega tegeleda pasiivmajas. Kui kamin köeb, peab ju kuskilt põlemiseks vajalik õhk sisse tulema. Ja välja minevast peab soojuse ära võtma seejuures. Muidugi saab selle õhu tuua sisse eraldi toruga otse koldesse.See ju kõigi majade probleem milles kasutuses sund vent. Pigem on passiivmajades probleemiks ülekütmine. Ja kuidas on tagatud vajalik õhutihedus kui majas on tulekolle. Muidugi on võimalik aga spetskonstruktsiooniga ahjurauad peavad olema.Õhutihedust arvestatakse minuteada eelkõige välispiirete kohta ehk kui õhutihe on seina konstruksioon,aknad, uksed, laed, jne. Pole nagu kuulnud et õhutihedus eeldab võimalust panna maja rõhualla.
5. Ja siis veel. Passiivmaja primaarenergia tarve ei tohi saksa definitsiooni järgi ületada 120 kWh/m² aastas. Hm, kui mu maja on puuküttel, siis ei tarbi ma ligilähedaltki nii palju. Primaarenergiat. Parem kui pasiiv?!
Passiivmaja ehk maja mille aastane küttekulu ei ületa 20 kwh/m2. ja primaarenergia tarve on siiski tera erinevad teemad. Seal tuleb juba arvestada seda millisest energiaallikast sa oma 20 kwhm2./a kätte saad.
6. Kõigele lisaks tuleb ära unustada olemasoleva hoone muutmine passivmajaks ( Lihtne ju. Mine kodust ära ja passibki maja üksi. ) - ilmakaartele orienteeritust ei saa muuta ja nõue külmasildade vältimisest eeldab KÕIKIDE akende tõstmist väljapoole - lisasoojustuse sisse.
Akende tõstmine oleks ju mõistlik kõigil majadel millele lisatakse soojustust. Pigem probleemiks kogu muu konstruktsioon. Vana maja muutmine passiivmajaks läheb ilmselt kordades kallimaks kui uue ehitamine.

Aga muidu - hea mõte! Eriti Lõuna-Saksamaal.Miks mitte ka meil kui lõpuks toimivad lahendused välja töötatakse.

Kuulujutud räägivad et EU tahab alatest aastast 2015 et kõik ehitatavad majad vastaks passiivmaja nõudmistele. Meiepuhul tähendab see vist küttekulu 20 kwhm2./a.
Kuna elukutselt olen ehitaja ja vaevalt ma seda enam muudan siis üritan silma peal hoida mida tulevikus on oodata. Soomlaste tegemisi jälgin seetõttu et see mis toimib lõuna soomes peaks toimima ka meil.

[OJV]

rokikas:

Passiivmaja puhul kus KOGU õhk tuleb läbi soojavaheti ja filtrite on normiks vent-süsteemi puhastus ja filtrite vahetus üks kuni kaks korda aastas kusjuures see töö ei ole odav. Tasuks guugeldada näiteks: [MVHR maintenace "passive house"], kui inglise keel arusaadav on.

Mis puutub primaarenergiasse, siis see pole kohe mitte sugugi teine teema sest:

Grenzwerte für den Passivhausstandard

In Zahlen ausgedrückt versteht man unter einem Passivhaus ein Gebäude
* dessen Jahresheizwärmebedarf 15 kWh/(m²a) und
* dessen Primärenergiekennzahl für Restheizung, Warmwasserbereitung, Lüftung und Haushaltsstrom 120 kWh/(m²a) nicht überschreitet
* dessen Infiltrationsluftwechsel bei 50pa kleiner 0,6 /h ist.

leheküljelt: www.passivhaus.de

Ehk siis - primaarenergia tarve ei tohi ületada 120 kWh/a ruutmeetri kohta. Siin on ka õhutiheduse piirväärtus KOGU majale.

[2korda2]

OJV,
misasi on primaarenergia ja mil moel puidu põlemisel tekkinud energia käib/ei käi selle alla vastavalt sellele, kas puitu põletatakse oma ahjus või mujal (elektrijaamas)?
Igasugu konstruktsioonid teemal "mis saab kui pererahvas keset külma talve nädalaks soojale maale põrutab" on ju juba ammu läbi räägitud - selle tarvis on paratamatult vaja lisaküttekeha. Näiteks tavalise õliradika näol (investeering tühine ja kuivõrd ka kasutustihedus madal, siis kokkuvõttes odavaim lahendus).
Veel ei saa aru, mille poolest on nii kole keeruline ventsüsteemiga majas ahju kütta? Vähemalt aastal 2006 oli juba meilgi maju, mille ventsüsteem suutis majas tekitada nii ala- kui ka ülerõhku. Viimast just selleks, et saaks kaminat/ahju vajadusel kütta. Piisava õhutiheduse saab tagada üsna vanamoeliselt - siibri abil.
Ei, ei ole tingimata vaja eraldi tuua välisõhku küttekoldesse. Ainus mõte - nii on ventilatsioonisüsteemil pisut lihtsam keskkonda kontrolli all hoida. Ahjusuust koldesse minev õhk ei sisalda oluliselt kadumaminevat soojust - see eraldatakse kas soemüüri vms moel (kui ahju väljundgaaside temp on liiga kõrge, siis on probleem muus).
Passiivmaja (kui ilma igasuguse spetsiaalse küttekehata maja) on meie laiuskraadil ehk tõesti liiast aga enamus kasutatavaid võtteid oleksid meilgi väga kasulikud.

[rokikas]

rokikas:

Passiivmaja puhul kus KOGU õhk tuleb läbi soojavaheti ja filtrite on normiks vent-süsteemi puhastus ja filtrite vahetus üks kuni kaks korda aastas kusjuures see töö ei ole odav. Tasuks guugeldada näiteks: [MVHR maintenace "passive house"], kui inglise keel arusaadav on.
Minuteada kõigis majades milles on kasutusel sund vent ja soojavaheti koos filtritega on eesmärgiks saada KOGU õhu liikumine kontrolli alla st et ideaalis kõik tuppa tulev ja sealt väljuv õhk liiguks läbi vent süsteemi ja soojusvaheti.
Mis puutub primaarenergiasse, siis see pole kohe mitte sugugi teine teema sest:

Grenzwerte für den Passivhausstandard

In Zahlen ausgedrückt versteht man unter einem Passivhaus ein Gebäude
* dessen Jahresheizwärmebedarf 15 kWh/(m²a) und
* dessen Primärenergiekennzahl für Restheizung, Warmwasserbereitung, Lüftung und Haushaltsstrom 120 kWh/(m²a) nicht überschreitet
* dessen Infiltrationsluftwechsel bei 50pa kleiner 0,6 /h ist.

leheküljelt: http://www.passivhaus.de
Toetudes sellele infole http://www.energiaviisastalo.fi/?cat=Pa ... 4ritelm%E4 ei ole seatud passiivmaja ideele samu eesmärke kogu euroopas. Oleks ka väga ebaõiglane nõuda sama küttekulu lõuna saksamaal ja põhja soomes. Lõuna ja kesk euroopas on eesmärk 15 kwhm2/a ja põhjaeuroopas 20 - 30 kwhm2./a.
Ehk siis - primaarenergia tarve ei tohi ületada 120 kWh/a ruutmeetri kohta. Primaarenergia tarvet arvestatakse hetkel vist lõuna ja keskeuroopas. Meil põhjas seda veel vist ei nõuta. Kui hakatakse nõudma ja selle täitmine on liiga kallis või ebareaalne siis nimetame lihtsalt passiivmajad ümber majadeks mis tarbivad kütteks 20 kwhm2./a või vähem .Siin on ka õhutiheduse piirväärtus KOGU majale.Seda et nõutud õhutiheduse saavutamiseks peab küttekolle olema hermeetiliselt suletud pole ma veel kuulnud. Ehk keegi targem kommenteerib seda ja lisab ka mõned viited sellisele nõudele.

[rokikas]

Mõned viited lisaks.
http://www.spu.fi/ehitusskeemid
http://www.wienerberger.fi/servlet/Sate ... fi_home_fi
http://www.fenestra.fi/portal/english/windows/
Siin uuritud veeauru liikumisega seotud probleeme http://www.spu.fi/files/spu/pdf/kosteus ... aminen.pdf
Tellijaks küll materjali tootja.

[Urmas]

To: rokikas
Palun loe veel kord see vihje läbi passiivmajade sobivusest meie kliimasse.
http://www.arhliit.ee/uudised/518/

[rokikas]

To: rokikas
Palun loe veel kord see vihje läbi passiivmajade sobivusest meie kliimasse.
http://www.arhliit.ee/uudised/518/

Ja mida ma sellest pressiteatest järeldama peaksin . Kas seda et kuna üks tunnustatud tegija ei pea passiivmaja meie kliimas võimalikuks siis nii see on igavesest ajast igavesti.
Julgen siiski arvata et kuna suur hulk insenere ja teadlaseid tegelevad pidevalt materjalide ning ehituskonstruktsioonide arendamisega siis on ka uued toimivad lahendused võimalikud.
See pressiteade on paras pudru ja kapsad. Kõigepealt väidetakse et passiivmaja on meie kliimas võimatu. Seejärel tunnistatakse et passiivmaja mõiste ei ole eestis ära defineeritud ning igaüks saab sellest erinevalt aru. Tõdetakse et kesk euroopas levinud standard ei ole tihtipeale meie kliimas otstarbekas ja pole mõtet seda meil järgida.
See on sama kui tõdeda et aafrikas on palmilehtedest onnis päris lahe elada aga meile ei pruugi tihtipeale sobiv olla . Vaat kus suur avastus.

Toetudes sellele infole http://www.energiaviisastalo.fi/?cat=Pa ... 4ritelm%E4 ei ole seatud passiivmaja ideele samu eesmärke kogu euroopas. Oleks ka väga ebaõiglane nõuda sama küttekulu lõuna saksamaal ja põhja soomes. Lõuna ja kesk euroopas on eesmärk 15 kwhm2/a ja põhjaeuroopas 20 - 30 kwhm2./a.

Ma ei ürita väita et täna on kindlasti 100% toimiv lahendus mis ka hinnalt mõistlik oleks olemas aga selle saavutamiseks kulutatakse päris palju raha ja energiat.
Kuna see passiivmaja nimi tekitab ka siin foorumis parajat segadust võiksime edaspidi arutleda kas eesti kliimas on võimalik ja otstarbekas ehitada maja mille kütte ja jahutus tarve on 20 kwhm2. aastas.

[rokikas]

Eestikeelset infot http://www.property24.ee/?lang&news=33
Tulevik http://elumaja.ee/uudised/22
Fotomaterjali passiivmaja ehitusest http://www.energiaviisastalo.fi/?cat=Pi ... eet&id=197

[passiivne]

Seda,et rahunege kõik nüüd ikka maha-hingake 10 korda sisse ja välja kõigepealt.

See passivmaja mõiste ongi selline suht umbmäärane värk kuna mingit ühte ja ainsat täpset lahendust pole mis igasugustesse tingimustesse ja igasse kliimasse täpselt sobiks.Sellise asja teostuse puhul tuleb arvestada võimalikult paljudea asjaoludega ja eriti võtta ravesse kliimatingimusi millega ei saagi ju alati täpselt arvestada sest ilm või kliima on küll viimane kus saab mingeid täpseid arvutusi ja arvestusi teha nagu siin mõned siin teha üritavad.Seega lisaküte on igaksjuhuks vältimatu-ilma lisakütteta ei saa ja seda tulebki võibolla kasutada kui põhikütet.

Aga mida see passivmaja nagu võiks siis ikkagi endast kujutada üldse.Passivmaja on lihtsalt ennekõike korralik maja või korraliku maja ideaal mille järgi joonduda-kui ka pole kõike kriteeriume mis ette nähtud selle juures kuidagi maksimaalselt täita siis see ei tähenda veel ju seda,et peaks üldse maja ehituse puhul seintest ja akendest loobuma nagu paljud asjast aru saavad,et kui seda õigest passivmaja ikka ei saa või ei ole siis olgu lihtsalt kujutletav maja edaspidi.

Tähtis ongi tegelikult ikkagi see,et maja ehitusel järgitaks mingit sellist ideaali,et see maja aitaks edaspidi ka energiat üldiselt säästa ja,et seal oleks mugav ja tervislik sees elada ja hommikul heatujuga ärgata mis on ka ju väga tähtsad argumendid kui ainult see kui palju miski asi voolu võtab või kui palju energiat saab kuskilt kokku hoida ja seetõttu polegi see asi ainuüksi arvutamises.

Mis siis oluline on-oluline on ennekõike korralik ventilatsioonisüsteem mis tagab inimesele piisava õhuvajaduse ööpäevaringselt mitte ainult siis kui aken lahti tehakse ja natuke tuulutada viitsitakse -ega see pole ventilatsioon siis veel aga paljude jaoks ongi toa tuulutamine ainuke ventilatsioon.
Teised tähtsad asjad on maja piisav soojustus ja külmasildade vältimine ja korralikumad aknad.
Ega passivmaja puhul muudetakse see maja ju õhukindlaks karbiks mis hakkab ju higistama ja hallitama kui selles on ainsaks ventilastiooniks toa tuulutamine akna avamisega ja endal on ka siis tervis paha ja hingatakse siis puuksu haisu aga praegu on see paljudes korterites nii enamvähem ja siis hommikuti pea valutab öise hapnikupuuduse tõttu jne.
Seega on igalpool vajalik korralik ventilatsioon ja soojustus jne.-need on elementaarsed ju või kegei soovib nii väga välisõhku kütta.