Keermelati tugevus

siia käivad üldised teemad, mis teistesse foorumitesse ei sobi
Neljapäev
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 14
Liitunud: 22 Mär 2018, 15:48

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas Neljapäev »

Vuuk - sa ajad mõned olulised mõisted omavahel segamini!
Vesitsementtegur on oluline tegur betooni lõppomaduste juures. Mõjutab ka reaktsiooni kiirust ja kivistumise graafikut.
Sina räägid aga voolavusest ehk konsistentsist, mis jagatakse klassidesse S1... S5 (tahkemast voolavamaks).
Sobiv voolavus saavutatakse tänapäeval plasti lisamisega, mis ei muuda vesitsementtegurit.

RaJy
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 195
Liitunud: 17 Juun 2018, 09:31
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 5 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas RaJy »

Mnjah - inseneridele lihtsalt ei mahu pähe, et on võimalik valada betooni ka kuidagi teisiti kui londist ja pidevalt. Mul on koht kus mu inseneriharidusega vanaonu 1931 a. valas betoonist maakeldri mis püsib tänini (Tema elutee lõppes siberis 1942) - kesk-eestis. Kas ja kui palju seal sarrust sees on - jumal teab. Aga püsib! Seina paksus ca 300 mm, lae peal tundub vähem, aga kindel pole.

T25
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 394
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas T25 »

RaJy kirjutas:
20 Mai 2020, 21:40
Mnjah - inseneridele lihtsalt ei mahu pähe, et on võimalik valada betooni ka kuidagi teisiti kui londist ja pidevalt. Mul on koht kus mu inseneriharidusega vanaonu 1931 a. valas betoonist maakeldri mis püsib tänini (Tema elutee lõppes siberis 1942) - kesk-eestis. Kas ja kui palju seal sarrust sees on - jumal teab. Aga püsib! Seina paksus ca 300 mm, lae peal tundub vähem, aga kindel pole.
Ilma rauata püsibki kauem. Raud saabki lõpuks saatuslikuks raudbetoonehitistele. Roostevaba armatuur lükkab seda aega natukese edasi, aga lõpuks roostetab seegi. Parima tulemuse saaks hinna ja kvaliteedi suhte põhjal duplex roostevabat armatuuri kasutades, kuskilt Soome Outokompu reklaamilehelt lugesin, et Hiina vms mungad tahtsid mingit rahusolemise koda ehitada, mis kestaks 1000+ aastat ja siis soovitatigi neile duplexit.
Ja ilma rauata saab ka ehitada nn massiivbetoonist. Näiteks Hooveri tamm, valati ühes valus alt üles välja.

aero
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 993
Liitunud: 27 Mai 2010, 10:40
On tänanud: 25 korda
On tänatud: 43 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas aero »

Neljapäev kirjutas:
20 Mai 2020, 19:58
Vuuk - sa ajad mõned olulised mõisted omavahel segamini!
Vesitsementtegur on oluline tegur betooni lõppomaduste juures. Mõjutab ka reaktsiooni kiirust ja kivistumise graafikut.
Sina räägid aga voolavusest ehk konsistentsist, mis jagatakse klassidesse S1... S5 (tahkemast voolavamaks).
Sobiv voolavus saavutatakse tänapäeval plasti lisamisega, mis ei muuda vesitsementtegurit.
Mõistetest rääkides - plastifikaator on selle vedeliku nimi minu teada. Plast on eksitav.

Äärenurk
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 184
Liitunud: 22 Veebr 2016, 15:46
On tänatud: 5 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas Äärenurk »

Neljapäev kirjutas:
20 Mai 2020, 19:58
Vuuk - sa ajad mõned olulised mõisted omavahel segamini!
Vesitsementtegur on oluline tegur betooni lõppomaduste juures. Mõjutab ka reaktsiooni kiirust ja kivistumise graafikut.
Sina räägid aga voolavusest ehk konsistentsist, mis jagatakse klassidesse S1... S5 (tahkemast voolavamaks).
Sobiv voolavus saavutatakse tänapäeval plasti lisamisega, mis ei muuda vesitsementtegurit.
Vabalt võib olla nii, et Vuugi kasutatud betoonisegus oli vesitsementtegur erinev sellest, mis londist tuli. Samuti mõjutab vesitsementtegur otseselt konsistentsi: kui ikka rohkesti vett lisad, siis tuleb ka vedel segu. Ja vastupidi, pannes vähe vett, tuleb kuiv segu (nn Estrichi-tüüpi põrandad, V/Z=0,3...0,4). Õige on küll muidugi see, et konsistentsi tasub muuta paremini töödeldavaks siiski plastifikaatoritega, sest vee lisamisega tuleb kaasa üksjagu ebasoovitavaid kõrvalmõjusid, mis hiljem avalduvad.

vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1402
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 39 korda
On tänatud: 73 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Eks see vesitsementtegur kõnealuses kontekstis natuke ämbri kolina moodi oli. Jälle kord võib tõdeda, et kes teeb sel juhtub. Ise ka tegelikult kahtlesin ja ega mulle see vesitsementtegur väljendina teps mitte ei meeldinud, aga ei tulnud parasjagu paremat mõistet "keele peale".
(paraku asjadega pidevalt süviti mitte tegeldes kipuvad tulema mällu lüngad)
Tegelikult kõige parema meelega oleks tahtnud väljenduda maakeeli nagu objektil tavaline töömees ütleb. Ehk, et kui betooni lisada rohkem vett, siis betoon on vedelam ja kui vähem vett, siis betoon on paksem. Samas, pole kindel, kas erialafoorumis tohib ikka maakeeli väljenduda.
Nagu, et "haamer" ei tohi ka öelda. Peab ütlema "vasar".

vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1402
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 39 korda
On tänatud: 73 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Proovisin süveneda eespool olevatesse arvutustesse. Kuna mul on kunagine kogemus keermelatiga raketise kilpide sidumisel, siis tundusid numbrid ebaloogilised. Olen 1,2 m kõrguse ja 0,25 m laiuse aiamüüri vundamendi puhul kasutanud 8 mm keermevardaid. 1 oli alumise kolmandiku peal ja teine ülemise kolmandiku peal. Üleval põikisuunas puidust põõn. Vibranuia andsin ka, et välimuselt korralik saaks. Ei purunenud ega andnud järgi midagi. Mutrid otsast ei lennanud. Mälu järgi 12 mm seibid olid puitu 1...2 mm sisse sööbinud.
Selle kogemuse põhjal tekkis kahtlus, et arvutuses peab olema "kala" sees.
Minu arvates arvutuses on arvestatud ligikaudselt betooni survega, mis vastaks 1 m laiuse puhul. Ehk betooni samba laius oli tegelikult jäetud arvesse võtmata. Oletame, et samba laius on 0,25 m, siis mõjuvad jõud tuleks jagada 4-ga. Samas oletan, et mida kitsam raketis seda rohkem hakkab mõju avaldama hõõrdetakistus. Eriti kui raketises on tihedalt armeeringut.

T25
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 394
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas T25 »

vuuk kirjutas:
22 Mai 2020, 06:51
Proovisin süveneda eespool olevatesse arvutustesse. Kuna mul on kunagine kogemus keermelatiga raketise kilpide sidumisel, siis tundusid numbrid ebaloogilised. Olen 1,2 m kõrguse ja 0,25 m laiuse aiamüüri vundamendi puhul kasutanud 8 mm keermevardaid. 1 oli alumise kolmandiku peal ja teine ülemise kolmandiku peal. Üleval põikisuunas puidust põõn. Vibranuia andsin ka, et välimuselt korralik saaks. Ei purunenud ega andnud järgi midagi. Mutrid otsast ei lennanud. Mälu järgi 12 mm seibid olid puitu 1...2 mm sisse sööbinud.
Selle kogemuse põhjal tekkis kahtlus, et arvutuses peab olema "kala" sees.
Minu arvates arvutuses on arvestatud ligikaudselt betooni survega, mis vastaks 1 m laiuse puhul. Ehk betooni samba laius oli tegelikult jäetud arvesse võtmata. Oletame, et samba laius on 0,25 m, siis mõjuvad jõud tuleks jagada 4-ga. Samas oletan, et mida kitsam raketis seda rohkem hakkab mõju avaldama hõõrdetakistus. Eriti kui raketises on tihedalt armeeringut.
Samba laiusest tegelikult rõhk ei sõltu. Tundub küll imelik, aga nii see on.

vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1402
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 39 korda
On tänatud: 73 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Rõhumisjõud anuma põhjale võrdub vedelikusamba kaal + õhurõhk. Mida kitsam sammas, seda väiksem samba kaal. Rõhumisjõud jaguneb anuma põhja pindalale ja sama on jõud ka külgedel vastaval kõrgusel.

T25
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 394
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas T25 »

vuuk kirjutas:
22 Mai 2020, 19:23
Rõhumisjõud anuma põhjale võrdub vedelikusamba kaal + õhurõhk. Mida kitsam sammas, seda väiksem samba kaal. Rõhumisjõud jaguneb anuma põhja pindalale ja sama on jõud ka külgedel vastaval kõrgusel.
Näide:
1m lai x3 m pikk x 2 m kõrge betoonisammas kaalub 15 tonni. Jaguneb maapinnal 3 ruutmeertile . Rõhk maapinnal on 15 tonni/3m2=5tonni /m2. Võtame raketise alumisest otsas 0,33m riba ja eeldame, et sama suur rõhk mõjub ka raketise seinale, kuna vedelas olekus on betoon võrreldav vedelikuga ja avaldab rõhku ka anuma seintele( tegelikult on rõhk veidi väiksem, kuna 0,33 m kõrgemal on teine rõhu väärtus, tuleks võtta nende rõhkude keskmine). 0,33 m riba 3 m pikkusega on 1 rm2, ehk siis sellele ribale mõjubki summaarne jõud 5 tonni.

Kui nüüd oletada, et raketise laius oleks 1m asemel 10 cm. Massi oleks 10x vähem, ehk 1,5 tonni, kuid pindala on ka 10x väiksem, millele mass mõjub, ehk 0,3 m2 ning rõhk oleks 1,5tonni/0,3rm2=5tonni/m2, ehk siis täpselt sama, mis laiema raketise puhul ja seintele tuleb ikkagi sama surve.

ping
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 748
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 13 korda
On tänatud: 36 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas ping »

T25 kirjutas:
22 Mai 2020, 11:16
Samba laiusest tegelikult rõhk ei sõltu. Tundub küll imelik, aga nii see on.
Koolifüüsika.
:good:

kunn24
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1419
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 45 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

vuuk kirjutas:
22 Mai 2020, 19:23
Rõhumisjõud anuma põhjale võrdub vedelikusamba kaal + õhurõhk. Mida kitsam sammas, seda väiksem samba kaal. Rõhumisjõud jaguneb anuma põhja pindalale ja sama on jõud ka külgedel vastaval kõrgusel.
Te ei tee vahet rõhumisjõul ja rõhul (pingel)

Jõud, ühik N
Rõhk, ühik N/m2.

Rõhk raskusjõu väljas sõltuvalt samba kõrgusest p(h)=roo*g*h (roo- tihedus, g- raskuskiirendus, h-samba kõrgus).

Jõud on rõhk * pindala.

vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1402
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 39 korda
On tänatud: 73 korda

Re: Keermelati tugevus

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Raketise laius või kuju etendab ikkagi rolli, sest teemaks oli keermelati tugevus.
2 vundamenti:
raketised.jpg

Mõlemal juhul betooni 1 m3 ja põhja pindala 1 m2. Rõhk põhjale samuti ühesugune.
Kuid külgpindalad erinevad.
Ei saa tegelikult rääkida ainult varda tugevusest vaid ka varraste arvust, aga ka varraste läbimõõtudest.

Vasta