1. leht 1-st

Omavolilised ehitised, ehitiste seadustamine

Postitatud: 26 Jaan 2009, 22:25
Postitas Arcsolution
Peale kiiret majanduse ja kinnisvara eufooriat on tekkinud olukord, kus oluline osa ehitisi ehitati või laiendati olemasolevaid omavoliliselt. Kuna ehitusbuumi aeg on minevik, siis tuleb hakata mõtlema kiirel ajal tehtud ehitustööde seadustamisele. Eufooria ajal ei jätkunud omavalitsuse ametnikel aega rohkemaks kui detailplaneeringuid menetleda, hetkel aga pööratakse pilk üha konkreetsemalt ja karmimalt omavolilistele ehitistele, mis tihti lugu ei vasta ka üldplaneeringule või piirkonnas sätestatud nõuetele.

Omavalitsustel on õigus vastavalt haldusõigusrikkumise seadusele kohaldada omavoliliselt ehitatud ehitiste omanikele rahatrahv kuni 300 trahviühikut, mis omakorda maakeeli tähendab kuni 18 000.- kroonist väljaminekut. Alates trahvi määramisest antakse ehitise omanikule aega ehitise seadustamiseks kuskil kuu aega. Juhul, kui ehitist ei ole selleks hetkeks seadustatud, ehk tehtud ehitusprojekt ja taotletud ehitusluba, on omavalitsusel õigus kohaldada sunnitäitmist, mille maksimummäär on 10 000.- krooni ning mille kohaldamise kordade osas ei ole piiranguid. Viimase võimalusena on omavalitsustel õigus kohaldada ehitise omaniku mitte reageerimise korral asendustäitmist. Asendustäitmine tähendab lühidalt öeldes omavalitsuse poolset sammu, kus omavoliliselt ehitatud hoone lammutatakse ja tekkinud kulud nõutakse sisse ehitise omanikult. Hullem lugu on juriidilistel ehitiste omanikel, kellele on rahatrahvi maksimumsuuruseks 500 000.- krooni.

Ühes siinses alafoorumis märkasin olemasoleva ehitise seadustamise osas kommentaare, kus omavolilise ehitise omanikule oli antud nõu olukorrast mitte välja teha ja kui keegi omavalitsusest isegi tuleb kontrollima, siis vaja vaid tasuda trahv 300 tahviühikut. Nagu eelnevalt mainisin ei tähenda trahvi määramine ja selle tasumine seda, et järsku on ehitis seaduslik, pigem seda, et omavolilise ehitise omaniku kangekaelsus ravitakse välja sunnitäitmisega, mis võib tähendada maksimaalselt 10 000.- krooni päevas. Libe tee.

Omavolilise ehitise seadustamiseks on kindlasti vaja naabritega head läbisaamist, sest tihtilugu ei vasta omavolilised ehitised piirkonnas ettenähtud arhitektuursetele ja mahulistele tingimustele ning paiknevad kas ehituskeelualas või liiga lähedal naaberkinnistu seaduslikule ehitisele. Selline olukord aga toob kaasa omavalitsuse poolse nõude kooskõlastada ehitusprojekt piirinaabritega.

Samuti tuleks arvestada sellega, et enamus omavalitsustel on suhtumine nendesse omanikesse, kes ise oma probleemiga nende poole pöördub ja viga tunnistavad, märksa pehmem ja nii mõnegi piirkonnas kehtiva arhitektuurse või mahulise piirangu möödalaskmise saab lahendatud valutumalt. Samuti ei rakendata paljudel juhtudel siis ka rahatrahvi või kui siis minimaalselt harimise eesmärgil.

Ehitise ehitusprojekt peab olema ehitusseaduse alusel koostatud või kontrollitud pädeva vastutava spetsialisti poolt või kontrollitud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt. Seda, kas füüsilisel isikul või juriidilisel isikul on olemas vastav pädevus saab kontrollida aadressil http://mtr.mkm.ee/. Kindlasti ei ole mõtet tellida projekti isikutelt või firmadelt, kel see õigus puudub, kuna omavalitsustes kontrollitakse selle olemasolu esimese asjana ehitusloa menetlemisel ja selle puudumisel peab ehitise omanik leidma kas pädeva spetsialisti, kes kinnitaks projekti (seda kindlasti raha eest, sest kes ikka tasuta vastutada soovib) või siis leiab end olukorrast, kus ostis endale hea raha eest tulealustamise materjali.

Ehitise seadustamiseks vajalik projekt peab minimaalselt sisaldama mitte vanemale kui kahe aasta vanusele topo-geodeetilisele alusplaanile tehtud ehitise asendiplaani ehk ehitise sidumist koos tehnovõrkude ühendustega, korruste plaane, vaateid neljast ilmakaarest, lõikeid vajalikest kohtades, seletuskirja ja ehitise tehniliste näitajate tabelit. Samuti peab eluhoone puhul projektile olemas lisatud kas tehnovõrkude valdajate (vesi, kanal, elekter, side) tehnilised tingimused ja nende järgi projekteeritud välisvõrkude lahendused või siis juba olemasoleva liitumis- ja tarbimislepingud. Kindlasti arvestada ka sellega, et juhul kui omavoliline ehitis on ehitatud näiteks vana suvila asemele, mis enne ehitamist lammutati, kuid lammutusluba selleks puudus, siis tuleb projekti mahtu lisada ka lammutusprojekti maht ja enne ehitusloa taotlemist taotleda lammutusluba.

Arcsolution Oü pakub ehitiste seadustamise teenust, mis on orienteeritud kvaliteedile, kiirusele ja tulemusele. Teenus sisaldab ehitise omaniku nõustamist, projekteerimistingimuste taotlemist (juhul, kui puudub kehtiv detailplaneering), ehitise ülesmõõdistamist, ehitise projekti nõuetekohast vormistamist, kooskõlastamist vajalikes institutsioonides ja ehitusloa menetlemist kohalikus omavalitsuses. Sellise töö hinda me mingi baasmudeli alusel ei hinda, kuna iga objekt ja probleemid on erinevad. Edastage oma probleem meieni ja me leiame lahenduse. Ehitise omaniku nõustamine on tasuta.

ArcSolution
http://www.arcsolution.ee
Kristjan@arcsolution.ee

Re: Omavolilised ehitised, ehitiste seadustamine

Postitatud: 27 Jaan 2009, 07:53
Postitas Arcsolution
Juhul, kui krundil paikneb enne 1995 aastat rajatud ehitis, millel puudub seadusjärgne ehitusprojekt ja seda ei soovita täiendavalt rekonstrueerida või laiendada, on võimalik ehitist seadustada kasutusloa taotlemise ja mõõdistusprojekti koostamise kaudu. Krundi omanik peab suutma dokumentaalselt tõestada ehitise valmimist enne 1995 aastat.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määrus nr 75
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=234288

Kasutusloa taotlemisel esitatavas mõõdistusprojektis esitatakse ehitise kohta need andmed ja mõõdistusprojekti osad, mis on asjakohased ning mida on otstarbekas ja võimalik määrata.

(3) Kasutusloa taotlemisel esitatavas mõõdistusprojektis sisalduvad:
1) ehitise üldjoonised;
2) ehituskonstruktsiooniosa;
3) kütte- ja ventilatsiooniosa;
4) veevarustus- ja kanalisatsiooniosa;
5) elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste osa;
6) tuleohutuse osa;
7) seletuskiri.

Re: Omavolilised ehitised, ehitiste seadustamine

Postitatud: 27 Jaan 2009, 07:56
Postitas Arcsolution
Naabritega läbisaamise osas veel niipalju, et kui naaberkinnistute omanikud ei anna kirjalikku kooskõlastust projekteerimistingimuste taotlejale ehk siis omavolilise ehitise omanikule, projekteerimistingimusi ei väljastata ja omanik on sunnitud osapooltele rahuldava lahenduse leidmiseks algatama detailplaneeringu.

Re: Omavolilised ehitised, ehitiste seadustamine

Postitatud: 02 Mär 2009, 01:18
Postitas Busta
Arcsolution kirjutas:
Omavolilise ehitise seadustamiseks on kindlasti vaja naabritega head läbisaamist, sest tihtilugu ei vasta omavolilised ehitised piirkonnas ettenähtud arhitektuursetele ja mahulistele tingimustele ning paiknevad kas ehituskeelualas või liiga lähedal naaberkinnistu seaduslikule ehitisele. Selline olukord aga toob kaasa omavalitsuse poolse nõude kooskõlastada ehitusprojekt piirinaabritega.
Ehk oskad anda ka viite, kus seaduses on ehituskeeluala mõiste ja rakendamise kord sätestatud?
Kuigi ehituskeeluala on praktikas kasutuses ( 3m piirist vms), on minu teada seadusega reguleeritud üksnes ehitiste vaheline tulekuja kaugus.

Julgen väita, et kui kujaga probleeme ei ole (naabri osmik piisavalt kaugel) kuid ehitis asub nö "ehituskeelu alal", siis läbi halduskohtu saab ehitusloa KOV-ist kätte. :jooma

Re: Omavolilised ehitised, ehitiste seadustamine

Postitatud: 02 Mär 2009, 08:01
Postitas Arcsolution
Pidasin silmas siin seda, et on olemas tuleohutuskuja, mis tuleneb hoonete tulepüsivusklassidest 10, 8 ja 6m ja juhul, ja ehituskeeluala, kui on olemas detailplaneering antud ala kohta, kus see on eraldi välja toodud. Ehituskeeluala on ikkagi keeluala, mis tuleneb mingist muust seadusejärgsest nõudest nagu nt. hoonete vaheline tuleohutuskuja. Tihti kohtab planeeringutes ka ilma mingi konkreetse põhjuseta tõmmatud suuremaid keelualasid, kui seadus selleks kohustaks, kuid misiganes põhjusel see tavaliselt tehtud on jääb siiski kehtestatud detaiplaneeringuga see kohtustuslikuks järgimiseks - samas on alati võimalik planeeringus paika pandud keelualadesse sisse minna, kui see piirinaabri, piirangu seadja ja KOV-iga kooskõlastada. Halduskohtusse pole olnud veel põhjust minna.

Re: Omavolilised ehitised, ehitiste seadustamine

Postitatud: 02 Mär 2009, 10:06
Postitas andrus49
Arcsolution kirjutas:Juhul, kui krundil paikneb enne 1995 aastat rajatud ehitis, millel puudub seadusjärgne ehitusprojekt ja seda ei soovita täiendavalt rekonstrueerida või laiendada, on võimalik ehitist seadustada kasutusloa taotlemise ja mõõdistusprojekti koostamise kaudu. Krundi omanik peab suutma dokumentaalselt tõestada ehitise valmimist enne 1995 aastat.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määrus nr 75
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=234288

Kasutusloa taotlemisel esitatavas mõõdistusprojektis esitatakse ehitise kohta need andmed ja mõõdistusprojekti osad, mis on asjakohased ning mida on otstarbekas ja võimalik määrata.

(3) Kasutusloa taotlemisel esitatavas mõõdistusprojektis sisalduvad:
1) ehitise üldjoonised;
2) ehituskonstruktsiooniosa;
3) kütte- ja ventilatsiooniosa;
4) veevarustus- ja kanalisatsiooniosa;
5) elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste osa;
6) tuleohutuse osa;
7) seletuskiri.
Nimetatud määruse viimane paragrahv ütleb:

§11. Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise mõõdistusprojekt

Kasutusloa taotlemisel esitatakse üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise mõõdistusprojekt, milles sisalduvad vähemalt ehitise üldjoonised ja seletuskiri.

tundub, et eramajale ei olegi rohkem vaja kui seal kirjas!?
Eks näis mul on üks selline mõõdistusprojekt just vallale esitatud. Vaatame kas sobib?

terv Andrus

Re: Omavolilised ehitised, ehitiste seadustamine

Postitatud: 02 Mär 2009, 10:11
Postitas Arcsolution
Kui ehitis on õiguslikul alusel püstitatud, siis küll jah rohkem vaja ei ole tavaliselt - samas eks iga omavalitsus paneb ise paika vajaliku mahu, sest iga situatsioon on erinev.