Küünile plekk-katus

[võhik]

Tavalisel küünil, mille katuse ühe külje mõõdud umbes 4,5x11m on algne laastukatus nõukaajal üle löödud eterniidiga.Orienteeruvalt nii 50 aastat tagasi. Altpoolt vaadates on laastud kohati alles, kohati mitte.
Kokku siis katuse iga vast 80-90 aastat.
Kuna eterniit oma ambitsioonikat nime siiski ei õigusta ja kahjulik kah lausa, siis on plaan vahetada lihtsama ja kergema plekk-katuse vastu.
Sarikate samm on suhteliselt suur, selle 11 m peale on vaid 7 sarikat .
Aga siiani on katus kõik vahepealsed poliitilised ning ka meteoroloogilised tormid ilusti vastu pidanud ja säilitanud oma sirged jooned.
Miks ei peaks pidama ka senise suhteliselt raske ja lund koguva eterniidi asemel kerge ja libeda pleki?
Aga kui lisada veel ühele küljele päikesepaneelid? umbes 12 kg/m2 lisaakoormuust ?
Kas peaks selleks toolvärki tugevdama hakkama?

[pikk88]

Puhtinimlikust uudishimust tahaks teada, milles seisneb eterniidi kahjulikkus, kui ta lihtsalt seal katusepeal paigas on?
Teemasse niipalju, et vahele peaks paigaldama lisasarikad, sest praegu sul ju sarikate samm 1,6m? ja seda on pleki jaoks selgelt liiga palju. Arvestades seda, et plekk on kõvasti kergem kui eterniit ja katusevahetuse käigus eemaldad sealt alt veel vanad laastud ning paigaldad veel vahele lisasarikad siis sellest tugevdusest peaks ka päikesepaneelide jaoks piisama. Katuse kalle on ilmselt 45 kraadi?

[xxx111]

Plekki ilmselt ei paigalda otse sarikale
Seega pole tingimata vajalik ka lisasarikate paigaldus
Roov peab olema vastav

[võhik]

Eterniit erodeerub selle 50 aastaga juba. Ja asbestitolm on kuulutatud kantserogeenseks.
45 ° jah.

Kuid need u 150 mm läbimõõduga sarikad on selle katuse siiani ära kandnud, miks need siis ei võiks seda edasi teha.. ?

[pikk88]

Esmajärjekorras ju siis ikkagi katusevahetamise põhjuseks see, et katuse eluiga on läbi. Asbestitolmu kantserogeensus on täiesti kuuendajärguline probleem ju antud katuse puhul. Kui sa paigaldad uue roovituse 50x50 reikadest siis jääbki sarikate samm liiga suureks. Miks? Proovi servast ühte eterniitplaati tõsta ja siis proovi servast ühte plekipaani tõsta ning saad kohe aru miks. Võid muidugi ka roovi jämedamast materjalist panna, kuid see tuleks rahaliselt kallim, kui mõnede lisasarikate paigaldamine.

[T25]

Ma ei usu, et lisasarikate paigaldamine tuleks eriti odavam, lisaks on jamamist palju, et neid vanade sarikatega samasse tasapinda saada. Vanad sarikad on uputatud müürilati sisse ja on müürilati ülaosaga praktiliselt tasa. Uue sarika panekul peaks niisiis nii müürilatti kui ka sarikat kõvasti töötlema, et ta sinna istuks vanade sarikatega sarnaselt. Mina kasutaks rooviks 5x10 prussi tiheda sammuga.

[xxx111]

Ma korra täpsustaksin levinud arvamust:

Miks ei peaks pidama ka senise suhteliselt raske ja lund koguva eterniidi asemel kerge ja libeda pleki?

Katuse projekteerija (inseneri /konstruktori) seisukohalt (katusekonstruktsiooni arvutustes) ei oma katusekate koormuse seisukohalt tähtsust.
Koormuse seisukohalt omab tähtsust vaid katusekalle (sellest sõltub lumekoormuse kujutegur).
Mida suuremaks läheb katusekalle seda väiksem on lumekoormus (teatud kaldega on lumekoormus 0) - kuid seda suuremaks muutub tuulekoormus.
Ja väike ääremärkus veel - kui paigaldada lumetõkked siis lumekoormuse kujutegur ei ole kunagi (olenemata katuse kaldest) väiksem kui 0,8.
Lisaks tuleb nüüd arvesse võtta lumetõkke taha kujuneva hange koormus.

[vuuk]

Kui "piiluda" pleki ja eterniidi paigaldusjuhenditesse, siis näeme, et plekk vajab ligi 2 korda tihedamat roovitist. Omakaalukoormuse arvutamisel tuleb arvesse võtta ka roovi kaal ja sel juhul tuleb eterniit- ning plekkkatuse omakaal suhteliselt samasse suurusjärku.
Uuelt värvkattega eterniidilt libiseb lumi sama hästi maha nagu plekilt.
Suurte puude läheduses juba mõne aasta jooksul nii plekile kui eterniidile võib koguneda samblik. Mida rohkem samblikku, seda paremini katusele lumi haakub.
Küün erineb tavaliselt muudest hoonetest selle poolest, et sellel puudub lagi. Lae ülesanne võib olla ühtlasi jäigastavaks elemendiks. Kuna lagi puudub, siis jäigastamiseks võivad olla muud elemendid: talad, kald-toed jne. Heina küüni paigutamisel need jäigastuselemendid kipuvad segama, ja (elu on näidanud) osa nendest tööd segavatest elementidest võivad aja jooksu kellegi "nupuka" inimese poolt eemaldatud. Niisugune teguviis on saanud nii mõnelegi küünile hukatuslikuks. Konstruktsioon annab järgi tavaliselt mitte enne kui lumerohkel talvel.

[võhik]

hetkel on seal laastukatuse roovitis, mis on vast veel tihedam kui pleki oma?
Suur puu on, aga see saab maha võetud, et päikest ei varjaks...
Heina pole sinna paigutatud juba viimased 40 aastat ja pole ka plaanis.
Lumetõket ei tule.
Olen mõelnud ka ise vahesarikate peale.. et paneks olemasolevate sarikate vahele kõigepealt ühe 5x15 prussi ja seoks ülevalt 1 penniga aga aampalki asendavat horisontaalset prussi ei kannataks ju panna... tegelikult see peaks töötama ju tõmbele, ehk tuleks hoopis paigaldada tross?

[T25]

Kõige lihtsam on panna uus piisavalt tummine roovitis tiheda sammuga. Ma oma maamajal nii tegingi, katteks panin Poola eterniidi. Lumi tuleb maha talvel, mis on koormuse mõttes hea, kuid Poola eterniidi kruvide plastikust mütsid hakkavad mahalibiseva lume hõõrdumise tõttu ära kuluma. Ma mõtlesin ka omal ajal lisasarikate paigaldamise peale, aga kui ma nägin, kuidas vana ümarpalgist sarikas istub müürilati sees, olles pealispinnaga praktiliselt müürilatiga tasa, siis sain aru, et ilma metsiku nikeramiseta ei ole võimalik lisasarikaid paigaldada. Pealegi igasugune uuristamine ja materjali eemaldamine vähendab müürilati tugevust.

[vuuk]

hetkel on seal laastukatuse roovitis, mis on vast veel tihedam kui pleki oma

Panen teema illustreerimiseks siia pildi, mille jäädvustasin pärast ühe analoogse katuse kattematerjali eemaldamist.

roov.jpg (174.2 KiB) Vaadatud 3828 korda

[vuuk]

Paljud "asjad" selguvad töö käigus, eriti hoone renoveerimisel.
Kõigepealt oleks soovitav tutvuda konkreetse kattematerjali paigaldusjuhendiga. Juhendist saab üht-teist olulist teada, seal hulgas mis mõõdus peab olema roovide ristlõige ja samm vastavalt sarikate sammule. Osadel materjalidel on vajalik kindel paigaldussamm, see tähendab ei tohi olla suvaline.
Suured tükkmaterjalid "nõuavad" ka vajalikul määral sirget alusroovitise tasapinda. Vastasel juhul töö tulemus ei pruugi vastata ootustele.

[võhik]

Panen teema illustreerimiseks siia pildi, mille jäädvustasin pärast ühe analoogse katuse kattematerjali eemaldamist

kena, täitsa sarnane (v.a. roovitus)
Ja mis materjalist katus lõpuks tuli ja mis selleks tehti..?

Mina kasutaks rooviks 5x10 prussi tiheda sammuga.

kui pleki "kivi" samm on 400 mm siis 4.5 m peale läheb nii 13 roovi kogupikkusega 143 m ja hind 1.8 €/m ehk oma 300 euri on ühe poole roovituse materjal.

mõeldav..

Kas uue eterniidiga oleks lihtsam teha ? kile on ju kombeks ikka alla panna ja seega roovituse vahetamisest ei pääseks?

[xxx111]

Roovid töötavad vildakpaindele so paindele 2 suunas
Kuna tegemist on 45 kraadi katusega siis soovitaks 50x100 roovi paigaldada "lapiti" - on parem kinnitusi teostada
Rahulikult võib sammu teha 60cm kanti - kui peaks vajalik olema (puit C24)

[xxxxxxx]

Et siis plekkkatus. See nii lai mõiste tänasel päeval. On palju hooneid kuhu on pärast laastu eemaldamist paigaldatud plekkkatus. See siis see õige plekkkatus. Ja pole olnud mingeid probleeme kandvusega ja roovi samm 1,6 m on alles poisike. Tänasel päeval on kombeks plekkkatusel pleki tahvlid(paanid) ühendada ka topeltvaltsiga ja see peaks olema veel topelt nn kindlustus. Jama on ainult vanal laasturoovil uut katust paigaldada....pükste tagumik on koguaeg lõhki nendest miljonitetest naeltest, mis sinna pärast laastu eemaldamist on jäänud...

taastaja

[T25]

Kas uue eterniidiga oleks lihtsam teha ? kile on ju kombeks ikka alla panna ja seega roovituse vahetamisest ei pääseks?

Mina kilet alla ei pannud, kuna see oleks tähendanud kõikide roovide eemaldamist ja kile paneks oleks üldse asja väga keeruliseks ajanud. Kuhu toetuda, kui roovi enam pole jms probleemid. Muud viga ei ole ilma kileta , kui see, et koonerdasin ka harjatihendiga ja sealtkaudu võib tuisuga päris palju lund läbi tulla.
Kui aus olla, siis valtsplekk näeb ikka väga hea välja ja puht välimuse pärast laseks panna juba valtspleki, kui rahalised võimalused oleks olemas.

[võhik]

Mina siin räägin praegu küünist...
Valtsplekk küünile... ?
Juba maja valtsplekkatuse eest saadeti omal ajal Siberisse...

Kuna tegemist on 45 kraadi katusega siis soovitaks 50x100 roovi paigaldada "lapiti" - on parem kinnitusi teostada
Rahulikult võib sammu teha 60cm kanti - kui peaks vajalik olema (puit C24)

? ma sain juhendist nii aru, et roovi samm peab olema kivimustri samm..
Või soovitad siis panna üle ühe.. ?

[xxx111]

? ma sain juhendist nii aru, et roovi samm peab olema kivimustri samm..
Või soovitad siis panna üle ühe.. ?

Mina räägin roovi kandevõimest...
On ka märge - "vajadusel"
Kui valid pleki mille juhend nõuab tihedamat sammu siis tuleb panna tihedamalt - kõik plekid ei nõua...

[T25]

Mina siin räägin praegu küünist...
Valtsplekk küünile... ?
Juba maja valtsplekkatuse eest saadeti omal ajal Siberisse...

Ma tõesti ei tea, palju valtspleki hind on, aga ma ei tahaks uskuda, et valtsplekk nüüd hirmsat moodi kallim on, kui tavaline profiilplekk. Paigaldus on lihtsalt keerulisem, aga ma usun, et natuke harjutada, siis iga mees oskaks lihtsama katuse ära teha. Küünil peaks ju lihtne katus olema.
Panen mõned pildid oma maamaja katusest, et oleks näha, kuidas sarikad on müürilati sisse uputatud ja et lisasarika paigaldus ei olegi nii lihtne, et saed aga pisikese hamba ja kruvid metallnurgikuga müürilati külge. Samuti on näha ka , kui palju sarikad on keskelt looka vajunud ja kui uued sarikad oleks vahele lisanud, siis oleks pidanud vanu sarikaid uutega samale tasapinnale rihtima hakkama.

[võhik]

sul paistab see vana roovitus suht ühtlase paksusega olevat..

ma olen mõelnud, et ehk saab sarikad tungrauaga sirgemaks ajada ja toetada täiendavate tugedega mis omakorda toetuvad aampalkidele.
Aampalgid aga 2x harvema sammuga kui sarikad...

Eterniit siis talub mõningast rooituse kõverust ?

(olen kuulnud, et valtsplekk nõudvat sisuliselt täislaudist...? )

[vuuk]

Kaldun olema seda meelt, et mõistlikum on sarikapaaride vahele paigaldada uued sirgetest prussidest sarikapaarid.
See variant võimaldab lihtsamini katust korralikult rihti ajada ja prusside asemel saab kasutada roovidena laudu. Need mõned sarika kannad nikerdada on oletatavasti paar tundi tööd kui vana roov eelnevalt pealt minema „visata“ .

[Hiid]

(olen kuulnud, et valtsplekk nõudvat sisuliselt täislaudist...? )

Käid naistega koos saunas?
Mul 45 kraadi katusel on üle ühe igatahes pandud. 150mm roov....
5 kraadisel katusel ehk tõesti täislaudis....

[vuuk]

• asendades eterniidi eterniidiga ei ole vastavalt Ehitusseadustikule Lisa 1 vajalik ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ehitusloa korral on nõutud esitada ka vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekt;
• eterniit kinnitatakse laine harjalt, plekk laine põhjast - laine põhjas jookseb suurem osa vett;
• plekk võib olla küll tsingitud ja värvitud, aga kruvi augu kohas tsink ja värv puudub - roostetama hakkab plekk just kruvide kohalt, millest vesi sisse pääseb;
• eterniit vajab vähem roovimaterjali ja kinnitusvahendeid;
• eterniiti saab lõigata ketaslõikuriga, mis igal ehitajal on tavaliselt olemas, profiilpleki lõikamiseks on vaja eritööriistu;
• väiksemamõõdulist eterniiti on hädaparast võimalik paigaldada üksi.

Muidugi on võimalik üsna kõverale katusele väikesemõõdulist eterniiti paigaldada. Tuleb aga arvestada, et sel juhul jäävad plaatide vahele suuremad pilud. Need on visuaalselt koledad ja vihm ning lumi hakkab nendest läbi tungima. Samuti jäävad sel juhul katuseplaadid pingesse, mis vähendab nende iga.

[T25]

sul paistab see vana roovitus suht ühtlase paksusega olevat..

ma olen mõelnud, et ehk saab sarikad tungrauaga sirgemaks ajada ja toetada täiendavate tugedega mis omakorda toetuvad aampalkidele.
Aampalgid aga 2x harvema sammuga kui sarikad...

Eterniit siis talub mõningast rooituse kõverust ?

(olen kuulnud, et valtsplekk nõudvat sisuliselt täislaudist...? )

Vana roovitis oli natukese õhem, kui 5x10 pruss ja eterniit vanale roovitisele üldse ei toetugi. Kui oleks sama jäme olnud ja tahes tahtmata on see natuke ebaühtlane, siis ma oleks vana roovitise täielikult eemaldanud. Kuna plaatide paigaldamise ajal oli sinna peale hea toetuda, siis jätsin ta suures osas paika, eemaldasin vaid sealt, kuhu uus roov tuli. Vana väike vene eterniit oli löödud otse vanale roovitisele ja vastu pidas vist kuskil ca 40 aasta kanti. Naabrimehe 40 aastane katus näeb igatahes väga vilets välja juba.
Aampalkidele toetada saaksid siis, kui aampalkidele endale ka toe alla paneksid, aga siis oleks küün segavaid tugesid täis. Ilma tugedeta aampalk on juba omaenda raskuse all lookas ja sellele katust toetada ei kannata.
See kuidas eterniit kannatab sarikate kõverust, on näha paarikümne aasta pärast, aga kindlasti oleks eterniidile parem, kui kõik oleks sirge ja igatepidi vinklis. Kuna sul sarika pikkus nagu ma aru saan väga suur ei ole, siis ilmselt sul sarikad eriti keskelt looka vajunud ei ole ja seda probleemi ei tohiks üldse ollagi.
Valtspleki teema tõin sisse sellepärast , et väidetavalt eluiga hea pleki korral ca 100 aastat või rohkemgi. Eterniidiga võib juhtuda aga nii, et kui oled noorem mees, siis pead veel oma eluajal korra katuse vahetuse ette võtma.

[xxx111]

Olenemata katusekattest peab alus olema "sirge" - ühesõnaga korralik
Loodida saab ka roovitusega - ei pea loodima sarikatega (kui see pole nii oluline)
Mis puutub plekk vs eterniit või midagi muud kestvusse siis arusaadavalt sõltuvad sellised küsimused materjalide tehn parameetritest ja ka hooldusest.
Võrdlus plekk vs eterniit ei päde seni kuni pole esitatud materjalide parameetreid.
Arusaadavalt on kvaliteetsem materjal ka kallim.
Kas küünile oleks mõttekas paigaldada kallis (ja kui kallis) materjal / kas küüni muud konstruktsioonid on proportsionaalse kasutuseaga kui paigaldatav katusekate jms küsimustele peab vastuse laidma eelkõige omanik