Ehitusfoorum

Mure selline, et tahaks vana puitmaja keldri lage loodi tõsta.
Selline konstrui, kus mingid I-talad toetuvad kahel pool paekivimüürile ja nende vahel on valatud armeerimata segu.
Ühe poole müür vajus ca 20 cm. Eksperdi sõnul on vajumine nüüd peatunud.
Esialgne plaan on tõsta vajunud laeosa 20t tõstejõuga tungraudadega üles ja täita tekkinud praod betooniga.
Teostatav?

Kas sellele põrandale omakorda ei toetu mitte midagi? Kui suur on see põrand?
Kahtlane see värk tundub. Võimalik,et kokkuvõttes tuleb odavam see kohe välja lõhkuda ja uus põrand valada, kui alustuseks üritada tõsta ja täita ja pärast ikkagi uus teha. Kõige suurem probleem mis esmalt pähe turgatab on see, et kuidas sa seda mitme tungrauaga korraga võrdselt tõstad?

Sellele toetub pmst laudpõrand, üks laudadest kergvahesein ja üks palksein.
Välissein toetub ilmselt paevundamendi välimisele osale.
Ehitis on ühekordne. Vajunud on osa vundamendist.
Kogu kannatada saanud osa lammutamine pole kindlasti otstarbekas.
Eks seda tõstmist millimeetri kaupa plaaniks.

Kui pealt betoonini kõik puhtaks lammutad siis äkki õnnestub betoonplaati kui sellist liigutada. Oluline et mingeid sidemeid välisseinaga ei jääks ja vahesein peab ka läinud olema et "katust kummi" ei tõstaks.

Katus on ju lohku vajunud koos seintega, seega ei juhtu midagi, kui jõuab normaalasendisse. Uue katuse tellin viimasena.Välisseina tõstmine peaks toimuma sõltumatult lae tõstmisest.

simpson kirjutas: ↑12 Jaan 2020, 12:49 Mure selline, et tahaks vana puitmaja keldri lage loodi tõsta....
Ühe poole müür vajus ca 20 cm. Eksperdi sõnul on vajumine nüüd peatunud.
Esialgne plaan on ...
Teostatav?

Vundament ei toetu mitte "eksperdi sõnale", vaid millelegi reaalsele.
Kõigepealt on vaja tagada vundamendi stabiilsus edasiseks ekspluatatsiooni ajaks, leida vajumise põhjus ja kõrvaldada see.
Ilma vundamenti korrastamatta on edasine tegevus tühi töö.

(Yutubis on video, kus vene "kulibinid" tõstsid terve uue kivimaja tungidega ülesse, et vahetada välja halvasti laotud, sissevajuvad keldrivälisseinad.
Kusjuures see seinte vahetamine neil isegi õnnestus!)

Ehita parem uus maja. Mis seda ühekordset lagunenud kuuti enam putitada?

Vajumise põhjus- kõrvalmaja ehituspraak. Selle valmimisega täideti ka vundamendisüvend, mis kahjud tekitas.
Seda videot isegi vaataks Paluks linki.
Uus maja? Muidugi teeks, kui poleks tegu kortermajaga "miljööalas".
Kui poleks puugist värdnaabrit, kes ei maksa oma arveid, remondifondi ega võlgu.
Seega tuleb taastada elamiskõlbulik olukord mõistlike lahendustega.

Siis on küll kehvasti. Saan aru, mis tüüpi betoonplaat see on (endal samasugune). Tea, kas tõstmise üle elab ja kas tungrauda on sul kuhugi toetada, et tungraud ennast maasse ei tungiks.

Kui tõsta, siis betooni sees olevate taaldega risti paneks uue tala ja seda hakkaks siis tungrauad ülespoole suruma.

Endal tõstsin teise korruse ahju sirgeks esimese korruse lage üle tungides. Kasutusel oli kaks tungrauda, ahju arvestuslik kaal 1.5 - 2 t. Vahelagi puidust taladel. Eelmine omanik läks seinte lammutamisel hoogu...

keemik kirjutas: ↑14 Jaan 2020, 21:48 Siis on küll kehvasti.

Kas sa ei olegi Discovery pealt juhtunud vaatama dokfilme, kuidas isegi suured puukirikud(keldrita!) tõstetakse tungraudadega üles, treiler sõidab alla ja sõidutatakse paarisaja kilomeetri kaugusele? Rääkimata keldriga majdest, millede õhku tõstmine tundus filmis köki-möki. Miks ei peaks sealsetes dokfilmides nähtud raudteeliiprite suuruste prusside õige paigutusega samaga hakkama saama ka Eestis?

Tegevuses endas vast midagi rasket ei ole, aga kuna tegu kandevkonstruktsiooni osadega siis ilmselt vaja kooskõlastatud projekt ja võibolla teostamiseks ka pädevus.

Tala risti alla ja tõsta palju jaksad, rendist saab ka postid toetuseks alla võtta , et kogu asi pähe ei sõidaks. Elu on kerge kaduma.

simpson kirjutas: ↑12 Jaan 2020, 12:49 ... mingid I-talad toetuvad kahel pool paekivimüürile ja nende vahel on valatud armeerimata segu....

Kui see armeerimata plaat peaks mõranema, ebaühtlase tõstmise käigus, on oht, et pudeneb laiali.
Üksinda kodus ei maksaks seda järgi teha.


Ja vaatamist jagub, siin venekeelsed:
https://www.youtube.com/watch?v=_UT_GuAcEHQ
https://www.youtube.com/watch?v=SJbEMawcU3o
https://www.youtube.com/watch?v=hUk3-cfOgP0
https://www.youtube.com/watch?v=p_avh2cqEnk
https://www.youtube.com/watch?v=cDmxgTv0Li8
https://www.youtube.com/results?search_ ... 0%BC%D0%B0

Need venekeelsed lingid on hea näide, miks vundamendi ehitusse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Keldriga maja puhul on kõige lollikindlam variant monoliitselt valatud lintvundament. Ilma armeeringuta ca 50 cm paks, Armeeringuga võib olla muidugi õhem , kuid kas sealt erilist kokkuhoidu tuleb , kuna raud on kallis ja armeerimise tööjõukulu samuti, siis ma kahtlen. Hilisem parandus on uskumatult tülikas,kallis ja videost nähtud onnide puhul minu arvates ka mõttetu.