Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

MarkoJ
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 5
Liitunud: 15 Mär 2018, 17:21
On tänanud: 1 kord

Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas MarkoJ »

Tere. Soovin pööningule välja ehitada magamistoa. Sellega seoses vaja katus soojustada. Praegune katusekonstruktsioon väljast: kivi, roov, distantsliist, aluskate, sarikas 200mm. Plaan on sarikate külgedele vastu aluskatet panna 50x50mm prussid, sinna vastu isoveri tuuletõkkeplaat ja sinna vastu 150mm villa.

Küsimus oleks, et kas sellisele katusekonstruktsioonile on vaja ka aurutõket? Teeorias kogu veeaur mis sealt välja läheb jõuab kuni aluskatteni ning kuna seal on 50x50 prussi poolt jäetud tuulutusvahe, siis peaks see sealt minema pääsema?
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas T25 »

Täpselt nii ongi. Ei ole vaja mingit aurutõket sinna. Villa laseb auru nii lihtsalt läbi, et see ei ole isegi naljakas. Talvel aga võib probleemiks hoopis saada liiga madal õhuniiskus ja võibolla siis tõesti oleks aurutõkkest kasu, et hoiab niiskust rohkem ruumis.
xxxxxxx
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 34
Liitunud: 19 Juul 2019, 21:29
On tänatud: 1 kord

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas xxxxxxx »

Ju see aur sealt minema pääseb aga, kui soojustuskiht on juba nii kasin, siis kas on otstarbekas selle soojusjuhtivust veelduva auruga veel suurendada?
Veel: Aurutõket ei paigaltata selleks, et ruumi õhuniiskust reguleerida.

taastaja
praanik
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 209
Liitunud: 29 Juun 2016, 14:45
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 11 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas praanik »

Aurutõket pole alati ilmtingimata vaja, aga õhutõke peab olema.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas T25 »

kunn24 kirjutas: 19 Juul 2019, 23:14
T25 kirjutas: 18 Juul 2019, 22:28 Täpselt nii ongi. Ei ole vaja mingit aurutõket sinna. Villa laseb auru nii lihtsalt läbi, et see ei ole isegi naljakas. Talvel aga võib probleemiks hoopis saada liiga madal õhuniiskus ja võibolla siis tõesti oleks aurutõkkest kasu, et hoiab niiskust rohkem ruumis.

:doh: :no:
Räägin oma kogemusest. Palkmaja soojustati villaga ja nüüd on talvel täielik probleem õhuniiskusega. Kui akna ka veel tuulutamiseks lahti teen, siis läheb õhuniiskuse mõõtja lolliks. Keskeltläbi kuskil 25% peal talvel. Oleks võibolla kilega seest ära teinud, siis oleks õhuniiskust saanud paremini kinni hoida. Seda see kile ju teeb, et hoiab niiskust kinni, või ma eksin?
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas T25 »

põhjus hoopis teine ja see, et soojustus ei vettiks ära toast tuleva niiskusega
Jama jutt. Usu, ma olen päris palju välismaiseid foorumeid lugenud ja põgusalt ka aurutõkke kohta uurinud ja seda juttu, mida sina siin ajad, aeti mujal maailmas 30 aastat tagasi. Nüüd aga spetsialistid soovitavad kilet mitte panna. Ma olen selle kohta siin foorumis ka varem kirjutanud, kust üldse tuli see müüt, et aurutõke on hirmsalt vajalik ja see müüt läheb juba ajas pea 100 aastat tagasi. Nimelt 1920-30ndatel hakati Ameerikamaal maju soojustama ja tulemuseks oli see, et värv majadel enam ei tahtnud kesta ja koorus maha. Värvijad lõpuks lausa keeldusid neid maju värvimast, kuna ei saanud töö kvaliteeti tagada ja siis tekkiski müüt, et soojustus tõmbab niiskust hirmsasti sisse ja tänu sellele värv koorub pealt minema. Tegelik põhjus oli aga hoopis see, et maja seina välisvooder ilma soojustuseta majal on soojem ja selle tõttu hoiab vähem niiskust ning värv püsib kauem. Lihtne füüsika. Ehk siis kipub tihti olema nii, et kõike head korraga ei saa. Sellestsamas väärtõlgendusest aga läks idanema seesama kile teema ja meite maal kestab siiani, mujal aga on aru saadud, et seesama kile võib hoopistükis jamasid põhjustada , näiteks suvel, kui konditsioneeri käima lükkad või näiteks päike soojendab kivivoodrit ja aur hoopis toa poole liikuma hakkab ja siis on jama kui palju. Isegi vinüültapeet võib tekitada väga suuri probleeme, kui kondi järgi lülitad.Vot sedapsi on asjad selle kilega.
Aurutõket pole alati ilmtingimata vaja, aga õhutõke peab olema.
Ja veel, kindlasti mõni mõtleb, et kile on ka õhutõke. Tegelikult ei ole see nii , sest kilesse jäävad ikka päris tõsised augud sisse. Pole võimalik kilet paigaldada nii, et kuskilt midagi ei lekiks. Aurudifusiooni koha pealt ei ole väga hull, kui näiteks 5% kilest on auklik, aga õhutõkke koha pealt on jama, kui näiteks 5% seinast oleks auk sees ja õhk sealt välja vuhiseb.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas T25 »

isemine aurutõke sinu "üllitises" seotud veel välisvoodrilt värvi mahakoorumisega ja jutustad siin meie olude jaoks soojstamata majast või kannad näitena mingit jänkide jama, kus tegu oli eeldatavalt kas ebakvaliteetse värvi või mõne muu "kalaga", mis meil ei puutu asjasse. :banghead: . Palun puhka jalga.
Ma tõin lihtsalt välja ajaloolise fakti, kustkohast see kile jama alguse sai. Ega ma seda ise välja ei mõelnud, see on fakt, mida lugesin internetist. Värvi koorumist üritati taktistada kile paigaldamisega seina ja see kirjutati nende maal ehitusnormidesse. Neil on seal asjad üldiselt normeeritud, iga seina kohta on läbilõiked jms asjad antud, keegi ei leiuta seal jalgratast, erinevalt meitemaast, kus igaüks ajab oma teooriat. Ainult et neil on see teema 30 aastat tagasi läbi elatud ja nüüd on valitsevaks seisukohaks, et kilet pole mõtet panna, võib kasu asemel pigem kahju tuua ja sein võib kokkuvõttes vähem kuiv olla , kui ilma kileta variandi puhul. Erandiks on ujulad jms suure niiskuskoormusega rajatised, ruumid. Ka väga külmades piirkondades võib kile teemaks olla , kuid Eesti sinna kindlasti ei kuulu.
Aurutõke on gaasitõke. Õhk on ka gaas. Nõus, et reaalses ehituses absoluutse tiheduse saavutmine on veidi problemaatiline, kuid sinnapoole tuleb palehigis püüelda. Kui sitta kokku keerata ja suhtumine on selline, siis muidugi nende tüüpide jaoks "pole võimalik".
Teoorias on muidugi kõik ilus kena, kuid praktikas kile paigaldamine on problemaatiline. Kahepoolsed teibid jne jne, mai ei hakka sellesse isegi süvenema, see on nii absurdne, et pea hakkab valutama. Lihtsam on paigaldada julmalt kile aukudega, saavutades 95 % difusioonitakistuse( mida tegelikult pole üldsegi tarvis), kui põdeda ,et kuskilt mõni molekul vahelt plehku paneb.
Enda arust mõned spetsialistid soovitavad MMS-i tarbida, mõned mitte vaktsineerida jne.
Üldiselt lapikmaalasi jms tegelasi ehitusteemad eriti ei huvita. Ja väga hästi on aru saada, kui inimene jagab teemat või mitte. Vaktsineerimise koha pealt on nii ja naa, eks loomulikult on sellel ka negatiivseid tagajärgi ja kui see juhtub endaga või lähedasega, siis ongi uus vaktsineerimisevastane olemas. Kokkuvõttes muidugi vaktsineerimise plusspool kaalub negatiivse julmalt üle, kuid tuimalt iga asja vastu vaktsineerimine igaks juhuks pole ka mõistlik. Ma pole kuulnud, et keegi ennast näiteks igaks juhuks marutaudi vastu süstiks, kuigi hulkuvaid kasse ja koeri on kõik kohad täis ja arvestades, et tegemist on põhimõtteliselt zombiviirusega( nakatunud läheb lolliks ja üritab kõiki pureda), siis peaks kõik kohad marutaudi täis olema. Seda aga millegipärast pole juhtunud. Mina seda seletada ei oska, aga sul kunn24 on kindlasti oma teooria olemas. Kuulaks seda huviga.
Allajoonitud fraas koos järgeneva repliigiga määras, et sa ei tea aurutõkke füüsikast mitte s..gi ja praktilist kogemust ehitusaegsest majast, millele on paigaldatud soojustus, kuid aurutõke veel paigaldamata, olematu. Sa ei tea näiteks, kui sellist maja üritada kütta ja sees niiskutase tõuseb, kuidas soojustuse välispind hakkab lirtsuma, soojustusest võib vett välja väänata või kuidas see alumistest servadest ojadena tuppa jookseb.
Mina lahendasin liigniiskuse probleemi oma garaazis õhukuivatiga. Suvel on stepslist väljas, aga kui ilmad külmemaks kiskuma hakkavad, siis läheb stepslisse ja tiksub talv otsa. Elektrit võtab mõistlikult, kusjuures cop on üle 1 teoreetiliselt, ehk kõrvaltegevusena toodab sooja. Suvel loomulikult oleks see miinuseks, kuid suvel pole veel eriti vaja olnud. Kile seinas mul seda probleemi mitte kuidagi ei lahendaks, kondents akendel jms. Aga õhukuivati tõmbas ilusti 60 pealt 40 %peale ja nii talv läbi. Kõik ilus-kena.
Rein Sa
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 414
Liitunud: 19 Aug 2013, 13:22
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas Rein Sa »

Mingi aeg tagasi öeldi, et eluruumidele pole vaja mingit aurutõket, see on vajalik vaid niisketes ruumides. Lõhkusin just lahti üle 50 aasta vanuse maja siseseina, millel polnud mingit aurutõket ja saepuru oli niisugust värvi, nagu alles pandud ja tolmas, isegi köögiseinas, kus kraanikauss ja keetmisel tekivad aurud. Kui niiskus nii väga sinna soojustusse läheks, et kohe lirtsuks :), siis oleks saepuru ammu kõdunenud ja tume.
heixx
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 23
Liitunud: 16 Aug 2015, 21:15
On tänanud: 2 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas heixx »

Hoian huviga asjal silma peal. Selgitage nüüd tegelik tõde välja. Kuidas nii saab et ühed ajavad üht ja teised apsull teistjuttu.
praanik
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 209
Liitunud: 29 Juun 2016, 14:45
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 11 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas praanik »

Aga õhutõke on siiski vajalik, sest soojustusmaterjalid on efektiivsed vaid siis kui sealt õhk läbi ei puhu.
Ja välisseinte õhukindlaks saamiseks on Tänapäeval ka mitmeid võimalusi sõltuvalt seina konstruktsioonist
val
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1162
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 20 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas val »

T25 vist ei tea, et internetis leidub hulgaliselt pooltõdesid või lausvalet väga usutaval kujul.
Kes tahab aurutõkke teemast väheke aimu saada võib lugeda nt Ehitusfüüsika ABC. Soojus, niiskus, müra. Tiit Masso. 2012. Netis saab arvutada niiskusega seonduvat ja lisaks saad piirde U-väärtuse teada: https://www.ubakus.de/u-wert-rechner/?&lang=en
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4376
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 85 korda
On tänatud: 217 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas ping »

Iga materjal takistab niiskuse liikumist, ka õhk.
Takistuse määr sõltub kihi paksusest ja omadustest.
Mõistlik on materjalide kasutus väljaarvutada ja kasutada neid sihipäraselt.
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas T25 »

T25 vist ei tea, et internetis leidub hulgaliselt pooltõdesid või lausvalet väga usutaval kujul.
Ma loen sellist foorumit:

https://www.greenbuildingadvisor.com

Seal on need teemad kõik risti-põiki läbi käidud. Igal juhul usun sealseid kokkuvõtvaid artikleid rohkem, kui siinfoorumi igaühe oma teooriaid. Siin foorumis pole isegi korralikke kokkuvõtvaid puust-punaseks teemasid. Iga kord leiutatakse jalgratast. Ja seal on vägagi korralikult soojustatud majadega tegemist ja õhutihedatega.
Esiteks põhjusel, et hästiventileeritud ruumis on talvel õhuniiskus madalam ja teiseks, ta väljatõmbeventilaatori tootlikus on suurem, kui sissepuhkel
Mul on hoopistükis selline probleem, et ilma ventileerimata ruumis on õhuniiskus liiga madal talvel. Kui ma veel sundvendi ka järgi lükkaks, siis õhuniiskuse mõõtja läheks kohe lolliks. Kui akna avan, siis läheb kohe lolliks. Ma justnimelt mõtlesingi, et äkki kile aitaks mul toa õhku niiskemana talvel hoida, kuid ma ei hakka seda kilet sellepärast sinna paigaldama. See oli lihtsalt uitmõte. Ma ei usalda ka õhuniisutajaid, kuna olen lugenud, et eritavad baktereid ja seeni õhku, nii et talvel mul on õhuniiskusega täitsa jama. Eks sellepärast ka, et elan teisel korrusel, võibolla esimesel korrusel maa seest tuleks rohkem niiskust tuppa ja seda probleemi ei oleks.
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas rokikas »

Äkki aitab mõnel asjast tiba sisulisemalt aru saada see maakeelne tekst aga ega ma suuri lootuseid sellele ei pane. http://www.tarmatrade.ee/wp-content/upl ... RVUTUS.pdf
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas T25 »

kunn24 kirjutas: 23 Juul 2019, 07:48 T25, kas esimene korrus on sul keldrikorrus?
Ei ole keldrikorrus, aga kogemus olemas garaaziga, kus betoonpõrandast ja vundamendist eritub talvel väga mõnusat niiskust. Hingamisele on see niiskus hea( normaalsuse piirides), aga tööriistadele mõjub kehvasti, seega ma õhukuivatiga tõmban niiskuse 40 peale. Proovisin ka akna avamise variant, nagu soovitati, et tekitada ventilatsiooni õhuniiskuse madaldamiseks, kuid see ei muutnud asja paremaks. Närv ka ei pidanud vastu paokil aknaga garaazi kütmist , tundus metsiku raiskamisega. Õhksoojuspump külmaga kukub korralikult ka elektrit nosima, nii et igatepidi olin kahvlis. Lõpuks sattusin lugema garagejournal-i nimelist foorumit, kus räägiti õhukuivatitest ja nii ma siis jõudsingi sinnamaani, et nüüd mul õhukuivatiga on asjad kontrolli all. Ma kasutan kondensatsiooni õhukuivatit. Talvel veidi tülikas on vett välja viia paari päeva tagant, kuid ei midagi dramaatilist. Igal juhul parem, kui vaadata, kuidas tõstuks tilgub kondentsist. Garaaz on soojustatud penoga ja ilmselt peno hoiab niiskust ruumis paremini sees ka , kui vill. Oleks karkassi vahele villa pannud, siis ma kahtlustan, et niiskuse probleem nii hull ei oleks. Aga ma põhimõtteliselt olin villa vastu, kuna mulle meeldib tegeleda materjalidega, mida on mõnus paigaldada ja tol hetkel tundus peno paigaldamine mõnusam . Vill tolmab ja peab kandma maski. Samas ka peno lõikamisel ja vahutamisel tekivad rõvedalt mürgised gaasid, nii et igatepidi on asi tervisele kahjulik.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas T25 »

kunn24 kirjutas: 23 Juul 2019, 10:18 Ma panin betooni alla sinise vahtplasti, garaazhi kanali isoleerisin väljastpoolt ning alt paksu kilega, ei eritu sealt midagi ja pole mingit probleemi liigniiskusega. Sul on vaja neid foorumeid vähem lugeda ja võtta kätte ehitusõpikud, pöörduda asjatundja poole. Kuigi nüüd vist on hilja.
Ma panin ka sinise vahtlplasti alla ja betooni alla panin kile ka veel. Aga mul on lintvundament ja see ulatub otsaga garaazi, nii et eks sealt eraldub juba niiskust ja eks see kile betooni all ka 100% pidav ei ole. See selleks, hingamise seisukohast oleks talvel garaazis tegelikult paremgi ju olla, saan õhuniiskuse reguleerida täpselt omale parajaks. Teise korruse palkmaja seevastu on talvel talumatult madala õhuniiskusega ja seda ei aita miski. Kui lähen külla aga oma esivanema ilma soojustamata palkmaja esime korrusele, siis seal on talv läbi ilus 50% õhuniiskus. Vot see on praktika, mitte õpikutarkus klantspiltidega, mis minu jaoks ei maksa midagi.
mõte
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 94
Liitunud: 23 Dets 2018, 21:53
On tänatud: 7 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas mõte »

T25 Kui talvel vendi kinni paned ja õhupuudust ei teki siis järelikult pole su elamine õhutihe ning sundvent pigem mitte vajalik. Õhuvoolu saab piirata kahest kohast, esiteks see kust sisse tuleb ja teiseks see kust välja läheb. Hüpoteesina pakun, et sul pole katuslagi õhutihe ning toimub pidev õhu lekkimine läbi lae kuna lae peal õhk surub ennast välja ning tõmbab õhku läbi seinte juurde. Inglise keeles kirjeldatakse seda kui "stack effect", see toimib sul kui intensiivne ventilatsioon mis veab elamise kuivaks ja raiskab sooja, mida külmem seda võimsamalt töötab. Asja leevendaks see kui teed teise korruse lae õhutihedaks, kuid siis pead ka venitaltsiooni käitama, et teisel korrusel õhupuudust ei tekiks. Sama idee ka teema algatajale, tee katuse osa täielikult õhtihedaks, et saada loomulik ventilatsioon kontrolli alla muidu raiskad sooja ja veab elamise kuivaks talvel, plus võivad mud jamad tekkida kohtades kus õhku majja sisse tõmmatakse.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas T25 »

kunn24 kirjutas: 23 Juul 2019, 14:46
Kui lähen külla aga oma esivanema ilma soojustamata palkmaja esime korrusele, siis seal on talv läbi ilus 50% õhuniiskus.
Siis otsi tegelik põhjus välja ja võin mürki võtta, et see mahub ka õpiku materjali ja füüsikaseaduste hulka. Lihtsalt, õigeid algandmeid tuleb leida ja järeldusi tuleb osata teha. Kui üldiselt kipun arvama, et kui see üle 50 a vanune maja, siis nende põrandate all oli muld või heal juhul liiv, ei muud. Eks see niiskus siis sealt tulegi. Halvem variant on, kui selles majas elutseb majavamm, mis seob õhust intensiivselt niiskust. Aga loodame, et mitte.
Sedasama ma ju rääkisingi, et on esimene korrus ja põrandate all ongi muld või liiv ja niimoodi pea 100 aastat ja hullu pole midagi. Sisekliima on hingamisteedele hea, erinevalt minu soojustatud teise korruse korterist, kus talvel on liialt kuiv õhk. Tõenäoliselt, see on minu teooria ja ei pretendeeri millelegi, siis soojustamisega kaasnes see efekt, et tõmbab palgi kuivemaks/soojemaks ning kuna palk on väga hea hügroskoopsusega ehk niiskuse sidumisvõimega, siis tõmbabki palk õhu toas nüüd kuivaks. Enne soojustamist aga palk ei olnud nii kuiv ja seega ka ei tõmmanud õhust niiskust sedavõrd minema. Soojemalt pinnalt toimub ka niiskuse aurustumine aktiivsemalt, kui külmemalt pinnalt. Kokkuvõttes läheb puid küll vähem nüüd, aga sisekliima on talvel p..ses. Vot sedapsi siis selle tänapäeva soojustamisega ja kokkuhoiu tagaajamisega.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas T25 »

Inglise keeles kirjeldatakse seda kui "stack effect", see toimib sul kui intensiivne ventilatsioon mis veab elamise kuivaks ja raiskab sooja, mida külmem seda võimsamalt töötab.
Naljakas, just täna lugesin greenbuildingadvisorist ventilatsiooni kohta( seoses kunn24 postitusega, et on vaja sisse ja väljatõmbeventi ja siis tekib alarõhk jne) ja sealtsamast lugesin sellesama "stack effecti " kohta, et see on täiesti normaalne asi ja sellel põhimõttel töötavadki ainult sissepuhke vendid. Kusjuures näiteks ainult väljatõmbevendiga pidi see jama olema, et puhas õhk ei jaotu normaalselt ära ja üldse puhta õhu jaotamine on täitsa suur probleem igasuguse vendisüsteemi puhul. Kokkuvõttes leiti, et ainult sissepuhke vent on kindlasti parem, kui ainult väljatõmbe vent, viimane pidi üldse väikestele majadele enamasti sobima. Muidugi korralik soojustagastusega vendisüsteem koos sissepuhke ja väljatõmbega on see kõikse õigem, aga mina seda oma majale nagunii ei taha. Ma ei viitsi vendi torustikku aastas kaks korda läbi puhastada jms hooldusega seotud küsimused. Lisaks sellele imeb vent ka korralikult elektrit, kogemus olemas sugulase renoveeritud kortermaja korteriga, kus üldelekter läks kolossaalselt kalliks peale ulmevendi paigaldamist. Soojuskulud muidugi läksid odavamaks, aga summa-summaarum nüüd vendikulu elektri peale sööb soojuskulu pealt kokkuhoidud raha ära.
Katkend siis sellestsamas artiklist, kus ma täna esmakordselt stack efectist kuulsin:
Can I install a supply-only ventilation system in a cold climate?
Some builders worry that a supply-only ventilation system (for example, central-fan-integrated supply ventilation) won’t work in a cold climate, because the ventilation fan will drive interior air into building cavities where moisture can condense.

This worry is needless. As energy expert Bruce Harley explains, “The upper portions (walls and ceilings) of every home — typically most of the second floor in two-story homes — already operate under positive air pressure in cold weather, due to the stack effect. The relatively small airflow of most supply-only ventilation systems (75 cfm to 150 cfm) will have little effect on this situation other than to shift the neutral pressure plane down slightly, in all but the very tightest of homes. … In cold climates, I believe that distributed, supply-only ventilation such as that supplied by a ducted distribution system controlled by an AirCycler, or other ducted low-flow supply ventilation, is vastly preferable to single or multi-port exhaust-only systems, except in extremely tight homes (in which case balanced supply and exhaust ventilation is the best choice).
Mõni kindlasti kardab, et auruga lahkub palju soojust:
The heat of vaporization is about 940BTU per lb of water than ends up as adsorb in the sheathing. Give how truly miniscule the rates of water transport via vapor diffusion is (even through UNPAINTED wallboard or high-perm housewrap), that's a very tiny heat loss too small to be measured by conventional methods.

You'll be moving several orders of magnitude more moisture/heat out of the house with the ventilation air.
Viimati muutis T25, 25 Juul 2019, 02:55, muudetud 1 kord kokku.
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10774
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 308 korda
On tänatud: 383 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas Urmas »

MarkoJ kirjutas: 18 Juul 2019, 12:20 Tere. Soovin pööningule välja ehitada magamistoa.
Normaalsed inimesed pööningule omale elamist ei tee! Normaalsed inimesed ehitavad tavaliselt II korruse ja pööning jääb pööninguks.
Millegipärast meil maal kolib iga kevad pööningule, tegelikult pööningu ja toa vahele hoopis mesilaspere. Miks, ei tea? Aga noh, mesilased on looduslapsukesed. ;) Ja nii juba kümneid aastaid. :scratch: See aasta sai jälle üle pika aja natuke mesilaste poolt organiseeritud laetalade küljes olevaid kärgesid "korrigeeritud". ;)
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas T25 »

Ma pole torustikku 10a puhastanud ega kujutagi ette, kuidas seda teha. Filtreid olen pesnud ja päris sagedasti.
Võibolla tõesti on sul selle koha pealt õigus. Sattusin lugema üht uurimust, kus oli kirjas, et ventilatsioonitorude puhastamine on "scam". Ehk siis eriti ei aita see puhastamine. Igal juhul minu kogemus on selline, et kui kunagi ammu töötasin suures kontoris, kus oli sundventilatsioon, siis see õhk mis sealt tuli, oli kuidagi tolmu lõhnaga. Avatud aknast seevastu tuli hulka värskemat õhku ja tihti oligi nii, et aknad olid avatud ja vent hoopistükis seisis. Kindel on aga see, et kui 10 aastat pole torustikku puhastanud, siis seal on korralik tolmukord kogunenud sisepinnale ja kui ventikas peaks üles ütlema ja sädet andma, siis võib see tolm ka süttida. Ma alati mõtlen enda jaoks läbi kõige hullemad stsenaariumid, mis võimalik, et riske maandada ja seetõttu mõned lahendused elimineerin juba eos. Päris palju olen kuulnud tulekahjudest, kus tagantjärgi põhjuseks arvatakse olevat rikki läinud ventilaator. Seoses ventilaatoritega meenub mulle 3 aastat raadiost kuuldud uudist, et kuskil farmis hukkus ööga 3000 siga, kuna ventilaator oli lihtsalt seisma jäänud. Mulle tekitas see kohe küsimuse, et kas tõesti ei ole võimalik ehitada mingit "back up" varianti, et ühe kuradima hiinas kokkupandud ja tõenäoliselt vale momendiga kokkutõmmatud ventika mutri pärast peab hukkuma 3000 siga?
val
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1162
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 20 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas val »

MarkoJ-le seda, et su lahendus on kiirmüügiks hea, aga kui tahad hästi ja omale teha, siis võta kivi maha (pärast paned tagasi) ja tee tuuletõke sarika peale, selle vastu paned seest 200 villa, seejärel aurutõkkekile, 5x5 ristiroov, 50 villa, ja siis sisesein. Kallim küll tuleb, aga saad 10 cm lisasoojustust. Vent peab seal ruumis niikuinii olema, kasvõi fresh klappide kujul, aga aurutõkke vajadust see ei mõjuta.

T25 palgi niiskuse sidumise teooria osas nõustun kunn24-ga - jama. Õhulekked (tõenäoliselt) viivad su niiskuse minema ja koos õhuga läheb ka energia. Ükskõik mida sa seal teed, kui energia õhuleketet tõttu majast kaob, siis kulud jäävad suureks ....ja tundub, et tekivad ka igasugu teooriad, mille taust on tegelikult ehitusvead või teadmatus või mõlemad.

Kui hakkad uut maja ehitama, siis projekteerija lähtub määrusest Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. Selle järgi ma pakun ei olegi võimalik meie kliimas ehitada energiasäästlikku maja ilma soojustagastuseta vendita ja seejuures saada hea sisekliima - st ei saa korraga head ja odavat. Üüratu energiakulu jutt mis vendist tekib on jama - siis on midagi valesti tehtud nagu nt õhulekked või ühel tegelasel olid (otsi foorumist) masina torud valesti ühendatud (vale käelisusega masin). Olen isegi mingid vendi el kulu numbrid siia kunagi postitanud oma masina näitel - see kulu on nii väike, et ei vääri märkimist.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas T25 »

T25 palgi niiskuse sidumise teooria osas nõustun kunn24-ga - jama. Õhulekked (tõenäoliselt) viivad su niiskuse minema ja koos õhuga läheb ka energia. Ükskõik mida sa seal teed, kui energia õhuleketet tõttu majast kaob, siis kulud jäävad suureks ....ja tundub, et tekivad ka igasugu teooriad, mille taust on tegelikult ehitusvead või teadmatus või mõlemad.
Mul esivanema maja on täielik sõel ja õhuniiskus on 50%. Su jutt ei ole loogiline. Enda maja kulud läksid peale soojustamist väiksemaks, ka see on fakt. Ja kui tahate väita, et vent on mul liiga hea, siis sellega ka ei saa nõustuda, sest ma ikka aeg-ajalt talvel tuba tuulutan, liiga umbseks läheb muidu, kuigi sellega kaasneb täielik õhuniiskuse kollaps.
Üüratu energiakulu jutt mis vendist tekib on jama - siis on midagi valesti tehtud nagu nt õhulekked või ühel tegelasel olid (otsi foorumist) masina torud valesti ühendatud (vale käelisusega masin). Olen isegi mingid vendi el kulu numbrid siia kunagi postitanud oma masina näitel - see kulu on nii väike, et ei vääri märkimist.
Igasugu kulu numbreid saab näidata, kui vent on välja lülitatud/miinimumi keeratud. Ma räägin majast, mis sai kredexi toetuse abil korda tehtud, ehk siis ma ei usu, et seal mingi üüratud lollus kokku keerati.
MarkoJ-le seda, et su lahendus on kiirmüügiks hea, aga kui tahad hästi ja omale teha, siis võta kivi maha (pärast paned tagasi) ja tee tuuletõke sarika peale, selle vastu paned seest 200 villa, seejärel aurutõkkekile, 5x5 ristiroov, 50 villa, ja siis sisesein. Kallim küll tuleb, aga saad 10 cm lisasoojustust. Vent peab seal ruumis niikuinii olema, kasvõi fresh klappide kujul, aga aurutõkke vajadust see ei mõjuta.
Olemegi jõudnud sinnamaani, et terve maja tuleks algosadeks võtta ja uuesti kokku panna. Tegelikult on nii, et kui on vana maja, siis mida vähem sa seda näpid, siis seda parem. Pole mõtet tonne taguda mõttetusse kohta. Tänapäevaseid norme taga ajades võib vanasse majja taguma jäädagi, kokkuvõttes on uue ehitamine palju odavam. Ja uue puhul kohe kõik kohad läbi mõelda, mitte et dimensioneerin võimalikult väikese ristlõikega sarika, hoian kokku materjali pealt mõnedsajad eurod ja siis pärast tuleb välja, et sinna vahele ei mahu ju villa panna. Sarnaseid näiteid saaks siit foorumist noppida palju, kus 100 eurone kokkuhoid lõpuks üpris tüütuks ja roppkalliks ümberehituseks kujuneb. Kokkuvõtvalt, tehke asjad kohe nii, et 20 aasta pärast uuesti ümber tegema ei peaks.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas T25 »

Ja veel teemaalgatajale, kui sa väga kardad selle aurutõkke pärast, siis pane sarikate vahele peno. Peno peaks olema veel ka parema isolatsiooniomadustega natuke kui vill , nii et mitu kärbest ühe hoobiga. Peno puhul on muidugi oht selles, et kui puit pärast soojustamist mahukahaneb tänu õhuniiskuse langemisele, siis tekivad praod peno ja puidu vahele. Ma ei oskagi öelda, kuidas oleks peno kõige parem panna, kas jätta suuremad vahed, mis tuugalt vahuga kinni lasta( kasutades elastsemat vahtu, mis pärast mängib kaasa puidu paisumisele/kahanemisele) või siis peksta peno väikese istuga tuugalt sarikate vahele. Ma ise oma garaazi puhul kasutasin karkassi soojustamisel mõlemat varianti. Osa peno peksin tuugalt vahele, osale jätsin meelega vahed sisse, et pärast vahuga kinni lasta ,et tuul vahele ei saaks puhuma minna. Peno ja puidu aurutakistus pidi olema samas suurusjärgus, praktiliselt samad. Ehk siis peno hoiab auru sama hästi kinni kui puit. Mis tähendab seda , et erinevalt villast, millel on palju väiksem aurutakistus, toimib peno aurutakistuse seisukohast samamoodi nagu puit. Mitte et sellel mingit füüsikalist mõtet minu arust oleks, aga siis jääb mõnel võibolla süda vähemalt rahule, et materjalid on sama aurutakistusega. Kuigi , välismaiseid foorumeid sirvides ma olen jõudnud arusaamisele, et peno on väiksema riskiga küll kui vill, sest väljamaal on populaarne väliskihtidesse osb-d toppida( olen seda ka meite maal oma silmaga näinud, kuidas karkassmaja tõmmati osb-ga väljast üle ja siis ilmselt karkassi vahele pandi soojustus) ning sellisel juhul on tõesti vill riskantne , kuna aur jõuab osb-ni ja siis kondenseerub sellel. Peno aga ei lase nii hästi auru läbi ja seega on vähem riskantne. Kokkuvõttes, mis ma tahan öelda on see, et peno andestab lollusi rohkem kui vill. Samuti on villaga see jama, et raske on teda tuuletihedaks saada.
val
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1162
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 20 korda

Re: Pööningu soojustamine - aurutõkke vajadus?

Lugemata postitus Postitas val »

T25 kirjutas: 24 Juul 2019, 12:31... kui sa väga kardad selle aurutõkke pärast, siis pane sarikate vahele peno. ...
...noojah, las ta jääb :( Soovitan foorumite asemel lugeda esmalt mõnd alusteadmist andvat teksti nagu varem viidatud raamat või isegi netis on miskit olemas:
https://www.ttu.ee/public/p/projektid/B ... lamees.pdf ja https://www.ttu.ee/public/p/projektid/B ... lamees.pdf
Vasta