Nõu vaja - räästas tilgub

[Külaline]

Kas selle alumise kile puhul võiks piisata ka selle niiskust läbilaskvaks muutmisest. Mõte siis selline, et võtta katuse ülemise serva külg lahti, konstrueerida ogarullile ühele poole kate (et tuuletõket lahti ei lõhuks) ning lükata see tuuletõkke ja kile vahele nii, et ogad pikiksid kile puruks. Teisisõnu teha sellist kodukootud Tyvec-t.

[Külaline]

Eks siis kas selline perforeerimine võiks õnnestuda ja kas sellest piisab.

[pancho villa]

Kui ometi oleks olemas võimalus, et kes ehitab, see vastutab.

[Külaline]

Selle ehitaja vastutamisega on nii lood, et enne istun mina sisselangenud katuse all, kui see ükskord korda saab. Mul on praktiliselt mõistlikku lahendust tarvis. Seega, kas see kile perforeerimine töötaks?

[Külaline]

Tee endale selgeks kus see vesi täpselt ikka tuleb. Kui vesi kile pealt niriseb, siis ära lõigu kindlasti seda, hakkab tuppa tulema.

[Külaline]

Otsi välja projekt ja ehitustööde päevik. Ehitustööde päevikust vaata järele, kuidas ja mis materjalid on kuhu paigaldatud. Kontrolli, kas ehitatud on vastavalt projektile ja teostus vastab paigaldatud toodete paigaldusjuhistele.

[pancho villa]

Kuna ise elan Meriväljal, siis võin Septembris kodumaale tulles võtta kaasa tööriista, millega pvc keevituste kontrollimine on vastupidiselt siin "ekspertide" väidetule päris lihtne. Käiks keevitused üle ja kui need peavad, võid edasi lammutada.

s-l300.jpg (5.9 KiB) Vaadatud 3085 korda

[Külaline]

Tere. Mõnele (ma loodan et mitte Kaidole) ei jõua kohale konstruktsiooni pange keeramine (nii juriidiliselt kui ka tehniliselt) isegi siis kui see punaseks ja puust on tehtud. Aetakse taga nässu keeratud konstruktsiooni , nüüdseks juba ebaolulisi detaile, mis põrmugi ei muuda konstruktsiooni olulisi parameetreid.
Ja kahjuks toimub maarjamaal pahatihti insenerlikult ebapädevate ehitajate diktaat inseneeriateemadel.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[pancho villa]

Sulle ikka meeldib seda tühja juttu ajada.

[Külaline]

Tere. Vabal maal võib ka vabalt oma arvamust avaldada. Aga Kaidol soovitaks enne juristiga konsulteerida kui lasta mingeid tegelasi naaskliga oma katust torkima. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Kustkohast niisuguse mõtte on saadud, et insenerid koostavad targad projektid ja ehitajad ei suuda projekti järgi ehitada, keeravad kõik pange.
Tegelik elu on see, et mingeid inseneride koostatud projekte polegi - ehitamine käib eramuehituses valdavalt eelprojektide alusel. Eelprojekte koostavad aga arhitektid (peast kunstnikud, mitte insenerid). Eelprojektist võib ehitaja välja lugeda parimal juhul materjali värvuse, aga mitte paigaldustehnoloogia. Ehitustellijatele on aga võimatu selgeks teha, et ehitamiseks peab olema projekt ja mille alusel peab olema ka võimalik ehitada. Minult on mitmeid projekte läbikäinud, kus projekti koostaja pole teadnud isegi projektis määratud ehitusmaterjalide õigeid mõõtusid. No mis siin inseneritarkustest rääkida või tehnoloogiatest rääkida.
Inseneritarkusi ootavad ehitustellijad liht-töömeestelt ja seda peenraha eest. See on tegelik elu siin ehitusdžunglis. Targad insenerid käivad aga foorumis pläägutamas kuna neile ei pakuta rakendust. Parimal juhul saavad tööd kolm-miinusega kuidagiviisi läbi vedanud "insenerid" (jutumärkides), kes koolis tagapingis nihelesid, teistel õppimist segasid ja töid teistelt õppuritelt maha spikerdasid.

[Külaline]

Tere. Jutt jumala õige. Ja kes on need, kes ei telli insenerlahendust insenerilt? Ja kes on need, kes ootavad insnerlahendust parimal juhul keskharidusega, ilma ühtegi eriala kooli läbinud ja mitte ühtegi eestikeelset õpikut (ma ei rääägi üldse võõrkeelsetest) läbi lugenud, teadmisi müstilisest "ehitustavast" ammutanud, parimal juhul heade tööoskustega tegelaselt, kes võib küll tunda suurepäraselt detaile, aga suuresti jääb vajaka üldpildi nägemisest.
Ehitajalt oodatakse insenerteadmisi, mida läänes õpitakse koolis. Meil oodatakse ehitajalt imesid - ilma ettevalmistuseta , ilma diplomite ja ilma kogemuseta tegelaselt insenerteadmisi - siit tulebki massiliselt läbi PVC-katusekatte hingavaid (ja muid "insenerlikke" jamasid jahvatavaid) ehitajaid.
Aga kui rääkida konkreetsest katuselõikest (ma ei vaadanud muid sõlmi), siis insener on oma töö teinud korrektselt. Keegi on insnerlahenduse lihtsalt nässu keeranud.
Kes kultiveerib sellist ehituskorraldust? Terve ühiskond tahab odavalt, kiiresti, räpakalt. See ongi nifnifilik ehitusdzungel, kus nõrgem (tellija) pistetakse finantsiliselt lihtsalt nahka.
Aga kui väga tahta, siis leiab (aga julges vähemuses) ka eelkirjeldatule vastupidiseid häid näiteid. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Tõenäoliselt on katuslae sisse elama asunud majavamm. See väga elujõuline seen on võimeline oma elutegevuseks enese lähedusse õhust koguma vett piiskadena. Ja see majavammi kogutud vesi sealt katusest aeg-ajalt alla nirisebki.
Põhiline viga selle lamekatuse juures on aga see, et ei ole toimivat tuulutust. Umbsetes katuslagedes elab majavamm üsna meelsasti.

[pancho villa]

siit tulebki massiliselt läbi PVC-katusekatte hingavaid (ja muid "insenerlikke" jamasid jahvatavaid) ehitajaid.

Sul vahepeal näikse päris õnnestuvat ja moment hiljem sõidab jälle korralikult metsa ära.

Räägi siis lollidele, miks ei tohi rääkida PVC-katte "hingamisest"?

Mida ma pean arvama, kui läbivettinud isolatsioonikihti katnud SBSi augud lõigates ning PVCga kattes on veerand tundi hiljem PVC kattel aukude kujuliselt märjad kohad?

Mida ma pean arvama, kui detsembris lumetormis paigaldatud, läbimärja isolatsiooni peale paigaldatud PVC katte all on maikuus järelkontrolli tehes täiesti kuiv vill? Ilma igasuguse ventilatsioonita, 6000 ruutmeetri jagu.

[Külaline]

http://www.tarmatrade.ee/wp-content/upl ... RVUTUS.pdf
Räägitakse küll fassaadist, aga füüsikalised algtõed on samad. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[pancho villa]

Proovid äkki uuesti ja lihtsalt vastad mu küsimustele?

Sest ma pakun, et lisaks minule ei soovi enamus foorumi kasutajatest diskuteerida läbi tuhandesõnaliste esseede.

[Külaline]

Mitte et ma A.P. arvamusi kaitseks, sest ka minuarust on päriselus toimivaid lahendusi rohkem kui inseneri paberil. Aga see pancho villa tundub küll olevat tüüpiline soome ehitaja, kes oskab vaid ühte tööd ja peab ennast seeläbi setsialistiks.

[pancho villa]

Au contraire, kallis anonüümne koomik, aga mitut tööd ma oskama peaksin, et paljudele teistele inseneridele eelistada härra Piirfeldi jutuvada?

[Külaline]

Tere. Suvel rääkida siseruumi niiskuse kondenseerumisest katuse vahekihtides ei ole pädev - puuduvad kondenseerumiseks vajalikud tingimused. See, et PVC difusioonitakistusńäitaja Sd on 10 korda väiksem kui bituumenil ei tähenda veel, et ta oleks niiskusele igas situatsioonis igas olukorras ja igas koguses läbitav. See nn PVC "hingamise" väärtus on vajalik ainult inseneridele, kellel mõistus sellest müütilisest hingamisest üle käib ning kes oskavad hinnata konstruktsiooni kui tervikut. Ülejäänutele ei ole mõtet selle terminiga tegeleda.
"PVC alust tuulutust poe vaja" - on pooltõde. Selleks on vaja täita tingimused: 1) .. 2)... . Muide ka SBS katusesse pole tuulutust vaja kui on täidetud tingimused : 1).. 2)..
PVC alune kondenseerumine sarnaselt plekiga on teoreetiliselt võimalik. Kondenseerumistingimused PVC all on tunduvalt halvemad kui plekil. Aga põhiline selle mõtte vastu on see, et PVC asetseb lauspinnaliselt OSB peal. Sellega tekitatakse massiivne 25 mm kiht, mis ei jahtu maha nii nagu plekk , sisepinna temperatuur jääb kõrgeks ning kondenseerimine on suhteliselt väikese tõenäosusega. Lisaks OSB võtab vastu kattealuse võimaliku kondensi. Kui OSB annab välja nii palju vett, et ta enam mahutada ei suuda ja tilkuma hakkab, siis see katus enam järgmist talve üle ei ela.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[pancho villa]

Selles suhtes on jällegi hea, et härra Piirfeld vingub, kuidas insenere ei kuulata, aga kui temale, kui insenerile, selge küsimus esitada, saab vastuseks ainult kolm lehekülge viiteid pluss tunnikese mõistujuttu.

[Urmas]

Selles suhtes on jällegi hea, et härra Piirfeld vingub, kuidas insenere ei kuulata, aga kui temale, kui insenerile, selge küsimus esitada, saab vastuseks ainult kolm lehekülge viiteid pluss tunnikese mõistujuttu.

Minu arvates on tänasel päeval Eesti Vabariik on asunud "roiskuva kapitalismi" teele, kus enam-vähem kõik on raha eest ja sealhulgas maksavad ka teadmised. Hr.Piirfrld ei ole vist òmakasupüüdmatu loll või kuidas!? Väike vihje selle kohta kui palju teadmised maksvad http://www.tarmatrade.ee/konsultatsioon/ Ega hea autoremondi firma poolt, kes ikka vastutab ka tehtu eest, küsitav töömehe tunnihind eriti odavam ei ole. Miks hr.Piirfeld peaks oma teadmisi tasuta jagama kui ta oma teadmiste eest saab raha küsida? Millegipärast arvan, et kui teha õige Leping, siis oleks ta nõus alla kirjutama ka nn. Vastutuslepingule, kus ta annab garatii tema juhiste järgi ehitatud majale.
Võib olla olen ise aeg-agalt kommenteerides ja nõuandeid jagades olnud "samariitlane", kuid siinses foorumis kommeteerides ei ole ma kohe kindlasti mitte omaksupüüdmatu samariitlane. Miks? See olgu mõnedele lugejatele ja anonüümsetele kommentaatoritele ajugümnastikaks.
PS. Kui hr.Piirfeld vingub, siis tuleks hakata mõtlema, et miks ta vingub!

[pancho villa]

Kui härra postitused on tõesti mõeldud ainult oma konsultatsiooniteenuse kupeldamiseks, on tegu maailma kehvima reklaamiga. Samas aga seletab härra soodumust postitada anonüümsena, kuna registreeritud kasutajate postitusi saab tahtmise korral näha valikuliselt.

Ülejäänud jutt on ka, ma väga vabandan, reedeõhtune.

[Külaline]

Inseneridiplomi saamiseks pole teadmisi vaja. Piisab heast spikerdamise oskusest. Alati ei peagi spikerdamise oskus täiuslik olema, mõned õppejõud pigistavad silma kinni, kuna on huvitatud õppuri koolist läbisaamisest. Nii et ega selle diplomiga väga vehkida ei tasu midagi. Üldiselt on teada, et kõrgharidust omandavad laisemat sorti inimesed põhjendusega, et siis ei peaks tööd tegema. Näha on, et tüüpiline kõrghariduse omaja ei oska isegi kirjavigadeta kirjutada. Aga see selleks.

Täna hommikul on traktoril aknad nii seest kui väljast täiesti märjad. Ei pea olema kõrgharidust, et seda märgata. Piisab korraks välja minemisest. Hommikune temperatuur on suvine, +15. Eile päeval tõusis temperatuur +23-ni. Nii , et saab küll suvel kondensaat tekkida nii sees kui väljas. Ja muide niiskus tuli akendele välis-õhust, sest traktori kabiinis keegi suppi pole kindlasti keetnud, ega dušši all käinud. Küllap samamoodi saab kondensaat tekkida ka hoone piirdekonstruktsiooni õhuvahedes.

[Külaline]

Mind häiris aastaid, et teatud ilmadega läksid auto aknad seest uduseks. Põhjus lihtne - põhjas olid mõned augud kust sisse pritsis. Kui põhi korda sai siis probleem kadus. Sisepinnale saab kondenseeruda ainult sisemine niiskus. Väljapoole tuleb kaste. Päevane temp ei loe midagi. Kaste tuleb peale päikeseloojangut kui õhuniiskus on piisav.

[Külaline]

Näha on, et tüüpiline kõrghariduse omaja ei oska isegi kirjavigadeta kirjutada.

Ja veel - grammatika selgeks õpetamine on põhi- ja keskkooli ülesanne. Arusaadav, et kõrgkoolis sellele aega ei raisata. Kirjavigade ja kõrghariduse vahel mingi seos on aga kindlasti mitte üksühene seos.