Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

priitkask2
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 16
Liitunud: 01 Sept 2016, 00:13
On tänanud: 1 kord

Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas priitkask2 »

Tere, meil katuse vahetus majal ja valtsplekiga tuleks ca. €3,5k kallim kui klassikplekiga. Vahe saan aru selles, et valtsplekk peab 100 aastat ja kauem, kui õigel ajal värvida aga kaua see klassikplekk siis vastu peab? Et siis oskan siin paremini korteriomanikke veenda, et rohkem maksta ikka on parem sest nii on kauem aastaid aga hetkel ma ei oska nagu miskit kosta, et mitu aastat umbkaudu see klassik siis vastu peab.
Külaline
külaline

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Pane see värvimise maksumus ka juurde ja hind 50 aasta peale sama. Võta PUR kattega trapets T20 hoopis.
Külaline
külaline

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. 2 täiesti erinevat lahendust. Valtsplekk (2 valts) on vettpidav katusekate. Klassik on vett mittepidav katusekate. KLassik katus on sisuliselt kilekatus. Mõttetu on taga ajada augulise pleki kestvust kui kile selle all laguneb. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
mkubi
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 350
Liitunud: 14 Nov 2016, 17:38
On tänanud: 26 korda
On tänatud: 12 korda

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas mkubi »

Lihtsalt huvitab, kas valtspleki alla kile pannakse ?
Külaline
külaline

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tööde teostamise tehnilise poole pealt on hea, kui valtsi alla ka kile pannakse.....siis ei pea katusepleki paigaldamisel iga jummala hommik seda kaitse katet sealt maha kiskuma ja õhtul seda jälle peale vedama...mina küll pooldan kilet ka valtspleki all!

taastaja
Külaline
külaline

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 24 Juul 2017, 23:03 Tööde teostamise tehnilise poole pealt on hea, kui valtsi alla ka kile pannakse.....siis ei pea katusepleki paigaldamisel iga jummala hommik seda kaitse katet sealt maha kiskuma ja õhtul seda jälle peale vedama...
taastaja
Seda nimetatakse laiskuseks või mugavuseks. :)

Urmas
Külaline
külaline

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Valtsplekk-katuseid tuntakse juba paarsada aastat. Kilekatuseid hakati meil ehitama alles kauboikapitalismi varastel aastatel paarkümmned aastat tagasi. Mitte ei saa aru sellest mõtteviisist - kui asi peab vett pidama, siis teeme igaks juhuks kaitseventiili juurde, mille normaalne kestvus on kordi lühem kui selle asja kestvus mida kaitsma peab! Seda nimetatakse tehniliseks ja majanduslikuks jaburduseks. Ehk kui ostate kummikud, siis tuleb osta ka need sinised kilesussid, mis täidab oma funktsiooni siis kui äkki on kummikus auk! Ehk sellesse mõtteviisi on sisse programmeeritud et asjad peavadki katki olema.
Veel. Kui 2-valtsplekki saab nii paigaldada, et puudub ainuski ava, siis kilet ilma aukudeta ei olegi võimalik paigaldada.
Lugupidamisega. Alar Piirfld
Külaline
külaline

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Seletage palun võhikule ära, kus selles klassikus need augud? Kas vesi voolab üle selle kõrgenduse serva? Kas klassik tuleb ka keskelt kruvidega kinni lasta?
Kile promomisel räägitakse pleki all tekkivast kondensist? Sellel ettekäändel promotakse kilet ka puukuuridele ja küünidele...?

Enesel mul 36-ndal tehtud valtsplekk-katus ja roovitus kuiv nii et kõliseb, oleks ainult vene ajal korralikult värvitud, siis poleks üldse probleemi. Pööning muidugi hõre.
(Teise samaealise maja pööning oli kehva tuulutusega, seal läks kogu toolvärk vahetusse.)

Mul vaja sellele maja trepile teha nii 1,5 ruutmeetrine varikatus. Valtsida ma ei oska, mõtlesin teha klassikust, et jääb samasugune. Kas ma peaks sinna kah kilet toppima hakkama?. See tuleb madala kaldega, kas ei jää vett pidama?
Külaline
külaline

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. ET kus on augud? Aga kuidas see klassik siis kinnitub? Tasub lugeda paigaldusjuhendit. Vesi võib liikuda ka vastu mäge.
Füüsika on kehtinud ammu enne meid ja kestab ka peale meid. Ehk tasub tutvuda kuidas on tehtud 36-ndal valtsplekk ja kuidas tänased optimaatorid teevad. Ehk on võimalik ka ilma kileta kondensi kahjustavat mõju ellimineerida.
Kas variaktus peab vastu pidama 10-20 aastat või 100 aastat on isikliku valiku küsimus.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
mkubi
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 350
Liitunud: 14 Nov 2016, 17:38
On tänanud: 26 korda
On tänatud: 12 korda

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas mkubi »

Kondens tekib külmematele pindadele, ehk siis pööning peaks täitsa jahe olema ? Tänased majad on pigem pööninguta ja vaatamata paksule soojustusele, ikka eraldub soojust katusepleki all.
Külaline
külaline

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Kui eraldub soojust, siis kondensitekke surve väheneb. 9.klassi füüsika. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Külaline
külaline

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Sirvides siin foorumit,siis tundub, et materjalid ja tehnoloogiad,mis peaksid hõlbustama ja ka kiirendama ehitamist hoopiski on saatanast ja mõjuvad majale ja selle kestvusele halvasti, suisa hävitavalt.
Alustades vundamendist, siis täielik jura tundub olevat ujuvad põrandad ja madalvundamendid. Karkass peab olema kindasti tehtud tugevussorteeritud ja kalibreeritud materjalist, mitte tavalisest saematerjalist. Jõudes katuseni, siis profiilplekk on kõige hullem asi mida oma majale panna, nigu sõel on.
Samas järjest enam neid samu materjale ja tehnoloogiaid kasutatakse.
Kas sellest võib järeldada, et 20 aasta perspektiivis on eesti täis hallitavaid,mädanevaid ja lagunevaid maju. Sel juhul soovitaksin oma lastel minna õppima selliseid erialasid,mis on seotud bioloogiaga näiteks,et tuvastada hallituste ja seente olemasolu. Tõenäoliselt toob leiva lauale ka igasugu lammutamisega seotud ettevõtmised, sest eganende majadega pole muud teha,kui kokku lükata.
Jama selles et ise elan praegu ühes sellises. Ostsin küll 5 aastat tagasi,aga ostes oli juba 10 aastat vana. Majal plaatvundament ja plekkkatus, senini pole probleeme täheldanud, kes teab mis mõne aasta pärast saama hakkab.
Külaline
külaline

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. "Kolm põrsakest". Aga filsoofilisest aspektist lähtudes ei saa ühelegi neist näpuga näidata. Liberaal-majandustingimustes on igaühel vaba valik millise põrsa ideoloogia valib. Lugupidamisega. alar Piirfeld
mkubi
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 350
Liitunud: 14 Nov 2016, 17:38
On tänanud: 26 korda
On tänatud: 12 korda

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas mkubi »

Justnimelt teadus annab meile uusi materjale, kuid äri muudab need endale kasumlikuks. Seetõttu ei saagi võrrelda täna pakutavat plekki varasematega. Materjali koguses hoitakse igas äris kokku. Ka täna on turul uusehitisi, mis on ainult 10cm soojustatud.
Külaline
külaline

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kuna valtsplekk on vettpidav, siis mina oma katuslaele ei hakanud kilet alla panema. Tuulutuse unustasin ka ära....soojustus läks ots vastu roove. Mina olen rahul.

taastaja

Pilt
Külaline
külaline

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Ka Jaan Tatikas ei pidanud vajalikuks ajaraiskavat füüsikakursust läbida ning lennumasinainsneridega konsulteerida. Selliseid Jaane on meil tohutult, kes ei tunne füüsikat ja arvavad endal olevat insenerlikud teadmised, et ehitada.
Pleki valiku ei tee mitte müüja vaid ostja. Võite panna kasvõi vaskplekki või roostevaba - kõik on ostja otsustada.
10 cm soojusutsuega maja ostab ostja , mitte müüja.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Erki (AS Toode)
külaline

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas Erki (AS Toode) »

Räägime maakeeles. Praegusel ajastul elatakse pööningute all ja siis on aluskattekile mistahes plekkkatuse all MUST. Vanasti olid pööningud tuulte meelevallas, põrandal oli liiv. Kui te nüüd seal liival käite, siis on see aastakümnetega muutunud kõvaks nagu asfalt. Kuigi plekk tuuldus kenasti alt, siis isegi seal on vesi ajapikku põrandale tilkunud. Kuna selle kogus on võrreldes tänapäevaste eluruumidega pööningutega võrreldes väga väike, siis see pole roovidele ja aluskatusele lihtsalt kurja teinud.
Klassik ei ole saatanast, aluskate ka mitte. Valtsplekk on tõesti hea valik kuni sajaaastase tulemuse saavutamiseks. Klassikutel on äärtes augud, selge, et kui midagi seal katusel sõltuvalt pleki kvaliteedist (pinnakatetest ja ZN massist tulenevalt) lõplikult ära väsib, siis on need kruviaugud.Aga samas, ka mistahes pinnakattega pleki lõikeservad on tsingitud ja värviga katmata (kui jutuks on värviline plekk) ja kaks metalli niiskes tihedalt koos tahestahtmata kümnete aastate järel hakkab roostetama. 100 aastane valtskatus enamasti roostetab liitekohtades. Keset paani ka, aga seal on probleem pigem, et vanasti valati tsinki rauale sisuliselt ämbriga, kuhugi sattus 1000gr/m2, kuhugi 100. See 100 hakkab roostetama enne. Tänapäevane tsinkkate võib olla õhem kui vanasti, aga ta on ühtlane ja piisav tagamaks korrosioonikindlust pikkadeks perioodideks. Igal asjal oma otstarve, aga ventilatsioon katustel all on A&O, on selleks mistahes metallkatus.
anto
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 80
Liitunud: 03 Jaan 2014, 14:14
On tänatud: 4 korda

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas anto »

Kuna aastaid tagasi sai ka ise katuseteemaga tegeletud, panen kirja, mis tollest ajast veel meeles on.

* Valtsplekkkatused: tänapäeval kasutatakse topetvaltsimist, vanasti kasutati ühekordset. Ühekordsetega ei pruukinud alati probleeme olla, aga olen näinud ka selliseid, kus paanid on üksteisest lahti haakunud (näiteks, Keila-Joa pisike hüdroelektrijaam). Topeltvaltsitud ühendustega sellist probleemi tulevikus kindlasti tekkida ei saa (ühendus ei saa end lihtsalt lahti rullida).

* Valtsplekkkatused on täiesti veekindlad. Ka kõige ekstreemsemal juhul ehk väikese katusekaldega katuse puhul võib seda kasvõi voolikuga ükskõik mis pidi pesta - vett see küll mitte kusagilt läbi ei lase. Profiilkatuste puhul ei ole paanid üksteisega loomulikult kokku valtsitud ning seal on õhuvahed sees. Samas, piisava ülekatte puhul ei kujuta ma ausalt öeldes ette, kuidas sealt võiks vihmavesi läbi tulla. Kui, siis ainult voolikuga otse ühenduskohta lastes. Või siis tõesti juhul, kui katuse alumise osa on jääs, ülemine hakkab aga sulama ning moodustub tasku, kuhu sulavesi koguneb ning kui see tõuseb üle profiilikõrguse, võib tõesti teise paani alla voolata ning sealt katuse alla. Ei oska öelda, kas reaalselt ka selliseid asju juhtub.

* Aluskate (ehk nn. "kile"): olen aru saanud, et seda soovitatakse ka valtsplekkkatuste puhul kasutada, et vältida pleki alla kogunenud kondensaadi tilkumist pööningule. Teatud aastaaegadel, kui välistemperatuur kõigub suures ulatuses sinna-tänna, tekib pleki alla kondensaat. Kui katusealune on korralikult tuulduvaks ehitatud (eriti nn. külma pööningu korral), siis võib oletada, et vähemalt osa kondensaadist kuivab tuulega ära. Kui suur osa ära kuivab ja kui suur osa jõuab alla tilkuda, sõltub ilmselt paljudest teguritest, s.h. tuulekiirusest jms-st. Igatahes, kui aluskate on olemas, ei pea selliste asjade pärast muretsema. Aluskatte ja roovitise (mille peale on omakorda plekk paigaldatud) vahel peab loomulikult ruumi jätma, et õhk tuulekastist sinna alla sisse puhuks. Ülesse võib ventilatsiooni "kolmnurgad" paigaldada. Aluskate peab sarikate vahel kergelt rippuma + sarikate ja roovitise vahele tuleb distantsliist panna (oli vist 50 mm).

* Ma ei tea, kuidas teiste tootjatega on, aga konkreetselt Ruukki puhul on valtsplekkkatuste pleki paksust võimalik ka 0,6 mm saada. Ruukki profiilplekkidel on max 0,5 mm. 0,6 mm plekk on pehmem/voolavam (nn. plekksepaplekk), mis võimaldab selle painutamist ilma, et plekiga midagi juhtuks. 0,5 mm plekk on jäigemast terasest. Lihtsalt infoks.

* Pinnakatteks soovitan valida kindlasti Pural'i. See kestab kõige kauem. Igasugustest värvikilega kaetud plekkidest soovitan kaarega mööda minna. Need hakkavad teatud aja pärast kooruma. Katus muutub väga inetuks. Ülevärvimiseks tuleks sellisel juhul kogu katuse pealt kile maha kiskuda, mis oleks nii tohutu töö, et ma ei teagi, kas keegi seda üldse teeb. Tõenäoliselt vahetatakse sellistel juhtudel lihtsalt kogu plekk uue vastu välja.
Nagu ma olen aru saanud, on "Pural" Ruukki kaubamärk ning seda ei tohiks PUR'iga segamini ajada. Kuna Hiina odava pleki tootjad ja turustajad ei tohi Pural'i nime kasutada, on selle jäljendamiseks PUR välja mõeldud. PUR ei ole siiski Pural.
Muuseas, Hiina plekki on võimalik saada ka Rootsi pleki nime all. Skeem on väga lihtne: müüja peab Hiina kauba lihtsalt Rootsi vahelattu vedama, sellele Rootsi templi peale lööma ja voila - ongi tegu "Rootsi toodanguga".
Veel, olen kuulnud, et Soomes on plekipaksusele rangemad nõuded (väiksemd tolerantsid) kui Euroopa Liidus üldiselt. Nii et näiteks "0,5 mm pleki puhul" on Ruukki sunnitud tänu Soome rangematele nõuetele reaalselt paksemat plekki tootma kui tema EL konkurendid. Kui ma nüüd ei eksi, võib EL'is lausa 0,45 mm plekki "0,5 mm" pähe müüa, kuna see jääb lubatud tolerantside piiresse. Soomes seda teha ei tohi.

Kuidas on lood Ruukki plekiga, mis on väjapool Soomet toodetud, ei oska öelda, s.t. kas ka neile rakendub Soome karmim regulatsioon või mitte. Teatavasti on Ruukkil tehas Pärnus (ning kusagil Poolas ka). Pärnus tehakse 0,5 mm plekki. Paksemat ehk 0,6 mm tehakse vaid Soome tehases.

Võibolla tuleb see info teemaalgatajale kasuks.
priitkask2
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 16
Liitunud: 01 Sept 2016, 00:13
On tänanud: 1 kord

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas priitkask2 »

Arusaamatu, miks siis pannakse üldse klassikut, kui see isegi vett ei pea ja ei saa rääkida isegi mitte aastatest, mis ta vastu peab:S
Külaline
külaline

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Tihti (ka siin) kohtab väidet miks ei saa 2-valtskatust ilma kileta ehitada - puudub pööning. Jah, puudub, aga füüsikaseadused ei tunne selliseid mõisteid nagu "pööning" vm sarnast. Kui suur see pööning siis peab olema? 2 m kõrge, 1 m kõrge, 0,5 m kõrge, 20 cm kõrge, 5 cm kõrge? Füüsika jaoks on sellise katuse jaoks vajalikud 2 asja: 1) ajutine niiskusmahtuvuspuhver pleki all 2) piisav õhuvahetus ajutise kondensi kuivatamiseks sõltumata "pööningu" kõrgusest. Ja see nn "pööning" võib vabalt olla ka 5 cm ("pööningu" kõrgus on sõltuvuses kaldest ja katuse mõõtudest). Ja need 2 lihtsat asja jätavad Jaanid tegemata ning hakatakse kuulama mantrat mingitest kiledest. Et püstitame endile suure probleemi (tegelikult jätame osa lihtsaid asju tegemata kas koonerdamisest või lollusest) ja siis hakkame kangelaslikult neid probleeme ületama. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
priitkask2
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 16
Liitunud: 01 Sept 2016, 00:13
On tänanud: 1 kord

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas priitkask2 »

Linnavalitsusest öeldi, et on miljööväärtuslik piirkond ja lubatud on klassikprofiiliga katuseplekk (Ruuki, Rannila). Pean uurima, et kas siis valtsplekk, mida terve Supilinn täis on siis ei tohigi panna.

Mis need Ruuki ja Rannila on siis täielik petuvärk ja katus laseb kohe läbi? Uskumatu.
Külaline
külaline

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Tekkis veel üks mõte. Miks aetakse taga klassiku kihipaksust ja PUR ja PURAL-eid. Süsteemi jaoks on kõige mõistlikum, kui süsteemi kõik osad amortiseeruvad ca üheaegselt. Mõttetu on süsteemi üht osa teha 2-3 korda kauema kestvusega kui teist osa. Kuna katusesüsteemis on klassiku puhul palju nõrki kohti (lagunev aluskile, roostetavad kruvid, mädanevad roovitused, väsivad tihendid) siis puudub igasugune majanduslik mõte teha plekk kestma kauemaks kui need nõrgad lülid. Ehk kui nõrgad lülid amortiseeruvad läheb vahetusse ka kogu plekk. Parem see teha siis juba maksimaalse odavuse piiri peal.
Ei, miks petuvärk. Ühiskond nõuab kiirelt ja odavalt. Kogu ehituspoliitika on sellel suunatud. Majandus töötab täistuuridel - ikka uued ja uued asjad (ja katused). Ja järjest kiiremini peab see ratas tiirlema, et majandus ei seiskuks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Külaline
külaline

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Ehk siis on ainult paar lollikindlat lahendust. Kas valtsplekk või kivi. Kiviga see asi,et mulle näiteks meeldib sile kivi aga vaatasin tootja lehte,et mingi nurga alt pidi vett sisse ajama päris korralikult ja kile on sileda kivi korral nõutav. Järelikult valikuid polegi eriti minu puhul näiteks, ainult valtsplekk siis. Eterniit ja kärgkatus eriti ei meeldi välimuselt. Sile kivi laseb ka vett läbi, profiilplekk nagu sõel ja mädandab kogu maja lõpuks ära. Üle jääbki kõige kallim ehk valts. Päris jama kohe.
Ufonaut22
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 185
Liitunud: 02 Dets 2012, 22:00
On tänatud: 3 korda

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas Ufonaut22 »

Kõige lihtsam, ära panegi midagi katusele, sest kõigil omad hädad. Internetist täiesti mõttetu nõu küsida. Nagu auto ostmine, ükski mark pole hea ja nüüd käingi juba aastaid jala kuna kõik valikud laideti auto24 foorumis maha. Enda majal küll klassik peal ja ei kurda. Tuulduv pööning ja kogu katus alt vaadeldav. Ei tilgu kuskilt midagi läbi, kõik ilus kuiv ja valge, nagu täna pandud. Vihmaga üllatavalt vaikne, aga raju korral mõningat müra esineb. Olen rahul.
Erki (AS Toode)
külaline

Re: Valtspelki vs Klassikpleki eluiga

Lugemata postitus Postitas Erki (AS Toode) »

PUR plekk on polüuretaanvärvkattega pleki üleilmne termin, mida kohtab ka Euroopa standardites. PURAL on samasuguse koostisega toote kaubanimi. Kui samade paksuste, kihtide paksuse ja koostisega plekki toodab näiteks rootslane,sakslane või korealane, siis on see samasugune asi, nagu Soomes tehtud plekk. Olulised on tooriku paksus, tsingikihi mass raual, värvikihi koostis ja paksus, terase voolavus. Muu on müügimeeste mull. Lisaks, Hiina plekki meie regioonis ei ole. On L-Korea tootjate looming, millistega on vähem kvaliteedialaseid probleeme kui Euroopa tootjatega. Viimased muudkui maadlevad kahjumites, koondavad ja kuskilt peab pleki hinna konkurentsi ajama. Pleki paksusega võib paberil "imet" teha ka Soomes. Nii müüakse 0,50mm plekki 0,56mm pähe, 0,45mm plekki 0,50mm pähe (kui mõõtes võib sealt ka ametlikult 0,44 välja mõõta). See on väga kurb teema ja kliente lollitakse jubedalt. Ei oleks kuulnud, et see Soomes keelatud on. Soomes on see "trikitamine" ikka vägagi teema. Aga selge, seal on standardpaksus 0,60mm ja trikimeeste vigurid harvad. Eriti puudutab see muidugi Eestis kiviprofiili ja trapetsi ostjaid, kelle peamine argument on hind hind hind. Õnneks on Eestis olukord aina paranenud ja teadlikkus suurenenud. Selle kooruva katteva PVC plekki ei kasutada Eestis juba 15 aastat. Need tänaseks kooruma hakanud asjad on kõik eelmise sajandi lõpus paljukiidetud PVC kattega, mida Eesti tootjad suutsid õnneks müüa vaid mõne aasta jooksul. Seda probleemi tänapäeval enam katustele ei satu. Küll aga on polüesterpleki osakaal muutumatult suur, see kurivaim pleegib inetuks 10-20 aastaga. Meid ootab ees luitunud katuste aeg, aga eestlane on ju rikas, vahetab ära. Nii nagu kortermajade seinad. Alguses trapetsplekk, viie aasta pärast see maha ja peno+krohv, siis see varsti maha ja korralik tuulduv fassaad.Õudne. 0,60mm plekk on valtsplekkidele ja Klassikutel muutunud pigem tavapäraks kui erandiks. Eriti korralik kvaliteedihüpe puudutab just valtsplekki, kus 0,60mm plekk on vähemalt meie ettevõtte müükides saanud valdavaks. Tore on ka see, et nüüd on olemas 350gr/m2 kohta värviline plekk olemas just valtskatuste tegemiseks. Lihtsalt valtsplekki tehakse ikka jube vähe Eestis, millest on kahju. Vabandan kirjavigade pärast, kiire ja kirglik teema, kirjutan mõnuga.
Vasta