Soovin nõu: Katuse kvaliteedi hindamine.

[rvku]

Mis arvate antud katusest. Tehtud siis suurfirmapoolt kalli raha eest. Palgataud olid loomulikult alltöövõtjad.
8500€ materjal ja 7000€ tööraha. Keegi järelvalvet ei teostanud.

Enamus mured on muidugi sellised mida 10m pealt ei märka. Aga tekibki küsimus, et kui kaugele peab minema, et asjaga rahule peab jääma. Teadjamad oskavad vast öelda kas on niisama vingumine minu poolt või on mõnel murekohal ka põhjust.

Vead mida ise esile tooks:

• 1: Roov on tugevast materjalist kuid katab vaid 2 sarikavahet.. kas normaalne või viga?
  2: Piksevarda läbiviigud lõigatud kandiliseks ja robustsed. Ajaga laseb silikoon ju lahti.
  3: Harjapleki alt paistab värvimata plekk. Laiem harjaplekk varjaks selle.
  4: Mõlemate korstende ümber olev plekk on viletsalt tehtud.
  5: Kas on normaalne kui pleki valtsid jooksevad nagu suusad üles otstest või kui keskel on kohati "muhk"
  6: Kui tõsine mure on kriim katusel?
  7: Redelid ei ole korstna keskel ja taga parem redel jookseb valtsi peal viltu
  8: Kas redeli ülemises otsas ei peaks olema platsikust mütsi?
  9: Taga parem valts plekki ots tõuseb üles.
  10: Tuulekasti laud lahti. Kohati oleks nagu liistu veel vaja.
  11: Tuulega katus paugub
  12: Vihmavee allajooks toetub vundamendi kivile ja tänu sellele kandub kogu müra tuppa.

Kui maksta palju raha ja saada viimasepeal asja, oled õnnelik.
Kui maksad palju raha ja saad odava asja, ei tea kas nutta või naerda.


Pilte sai nüüd küll liiga palju. Kahjuks ei leia ka spoiler tagi.

[Ufonaut22]

Kui mitu ruutu see katus on, et nii palju maksis materjal ja töö?
Ise spets ei ole, aga sai kevadel oma majalegi klassik peale pandud. Meil ka vana maja ja huvitavaid vigu tuli välja töö käigus siingi. Meil näiteks oli tellisvooder poolest seinast viltu ja seetõttu ka vanad tuulekastid viltu jne. Enne uue katuse ehitust ei teadnudki. Aga katus sai kenasti sirgeks aetud küll ja vanade tuulekastidega kokku sobitatud. Sul paistab, et roov on vähe lainesse jäänud, sellest ka valtsid laines. Peaks ikka sile olema. Kriimud on koledad, kui välja paistavad, aga roostetama ei hakka. Rellakaga lõigates muidugi pidi rooste minema. Tööd tehes võib ikka kriime tulla, see paratamatus katusel tegutsedes. Selle koha saab õige värviga üle lasta, kui vaja. Harjaplekk on sul õige profiiliga ja harja alla käiv aukudega plekk ka, kuid pildilt ei saagi aru mis heledam rant see paistab sealt. Ei tohiks nagu midagi näha olla. Äkki paanid lühikesed ja roov paistab, krt aga ei usu sellist jama. Piksevardal peaks õige läbiviik käima, nagu antennide puhulgi. Pildil see nagu olemas ka, aga kuidagi robustselt paigaldatud. Silikoon kaua ei kesta. Redel peaks käima minu teada valtside peal kinnitusklambritega, nii nagu kinnitatakse torudega lumetõkked ja käiguteed. Aga äkki tehakse nii ka nagu sul, seda ma ei tea. Kui redeli kinnitus ühe valtsi peal ja kruviga klamber ümber redeli pulga, siis saab ju redelit reguleerida külgsuunas. Keera otseks ühesõnaga. Kas plastkork otsas käib, seda küsi tootja käest. Tuulega paukumine ongi ok, kuna sileplekk ja paugubki rohkem. Kas müratihend sai ka ikka pleki alla? Muidugi paugub katus kõva raju korral, kerge tuulega peab vaikne olema. Mis mind üllatas oli, et vihmaga on katus väga vaikne. Kõva tiheda saju korral on toas õrn müha nagu oleks väljas tuul. Meil naabril kiviprofiil kahiseb juba õrna udu korral näiteks. Klassik naksub vähe rohkem ka kuuma päikese käes. Tuulekastid paistavad pildilt sul muidu viisakad aga need mainitud vead jäävad silma küll. Tudub nagu seina poolne laud lõpuni värvimata. Vihmaveetoru otsas olev nn. süliti teeb seda naljakat heli mis tuppa kostub. Vastu vundamenti olekust ei tohiks anomaaljaid olla.Ma endal kleepisin süliti sisse bituumenteibi riba ja nüüd vaikus majas. Vesi kukub kõrgelt süliti põhja ja sellest see plekimüdin.
Eks see klassik lainetabki kõvasti rohkem, kui teised profiilid, aga roov tuleb ikka siledaks rihtida. Valtsid peavad ikka siledad olema. Korstna plekid võiks ka ilusamad olla küll. Paigaldus tundub õige juhul, kui aluskatte liitumine korstnaga õieti tehtud. Küll aga tiba lohakalt tehtud.

Kui saladus pole, siis millise tootja plekk valitud sai ja kes paigaldas?

[rvku]

Weckman plekk
Katuse ruute 276 koos ukseesistega.
Nimed jätaks hetkel mainimata teemas.


Harjapleki alt paistabki see valge aukudega plekk. Võibolla ongi paanid lühikesed sellisel juhul ja hele plekk liiga nähtavale jäänud? Jätab koleda ja viimistlemata mulje igaljuhul.

Vihmaga on tõesti väga vaikne. Olen isegi väga üllatunud selles osas. Paigaldati ka müratihend (Valge servalint)
Kerge tuulega ei ole paukumist täheldanud. Oligi viimase raju korral. Tulin just reisilt tagasi öösel ja hirmus oli magada. Edaspidi tean, et normaalne nähtus

Panin süliti ja kivi vahele ühe puujupi ja heli jäi kordi väiksemaks. Naine ütles, et kui niisama eemale hoidsin siis kadus heli üldse toast ära. Lisan sinna mingid kummijupid ja kasutan ka sinu soovitust ja kleebin bituumenit sisse.

[Ufonaut22]

Aukudega plekk peaks ju tumedat tooni olema või sul siis hele pandud?
Näha ei tohiks midagi olla. Pildilt tundub nagu plekipaan jääks lühikeseks ja see aukudega plekk pandud viimasele roovile, et hari otse jookseks. Roov siis kumaks nagu plekipaani ja harja vahelt välja. Plekk peab ikka harjani ulatama ja see aukudega tihendiplekk käib omakorda valtside vahele. Harjaplekk siis omakorda veel kõige peale. Eks katuselt ole näha täpselt mis seal kumab. Süliti puhul vähemalt mul toimis bituumenteibi riba. Ei tea miks uus toru sellist häält teeb. Meil vana tsinkplekist renn ei müdisenud niimoodi kunagi.

Üks asi mis veel pildilt silma jäi on alumine räästaserv. Seal on see nn. stardiplekk, kas katusepleki alumine pööratud serv on ikka selle pleki taga kinni? Juhul kui ei ole peab plekipaanid alt servast 2 kruviga roovi kinnitama. Vaata igaks juhuks üle, tuul võib muidu kurja teha, kui lahti on. Ma ise ei märganud meile seda pööratud serva tellida ja meil ongi alt kruvidega kinni. Ilma kruvita on muidugi ilusam tegumood.

[tametek]

1. Roovi paksus: sarikate vahe 600- 22x100; 900- 22x100 ja 1200-32x100
Ma ei usu, et teil rooviga probleeme tuleb, kui roov on korralikult kinnitatud
2. Saaks kindlasti paremini
3.Nagu ees pool mainitud- paan on lühikeseks jäänud ning jupid on otsa pandud
4.Tõesti need plekid on sinna kuidagi visatud (plekid peaks korstnasse sisse freesitud olema ja ülekatted on väga kehvad)
5. Alusroovi järgi jookseb katusepaan, kui see kõver, siis ka paan kõver
6. Kui kriim on läbi värvi, siis peaks parandusvärviga ära parandama, eks töö käigus neid ikka tekib
7.Kui on viltu ja teid häirib, siis laske korda teha
8. Enamus tootjad ei paku neid
9. Vast roov kõver (esmapilgul ei tuvastanud piltidelt seda kohta)
10. Laud peaks ikka kinni olema ja tuulekast sirge. Pildilt tundub laudade vahe maru väike või üldse puudub
11. Olen kuulnud, et mõningatel tootjatel pidi klassiku kvaliteet kehv olema- valtsid logisevd/ ei ole omavahel tihedalt koos-ei oska öelda, kas probleem selles
12. Paistab, et leidsite lahenduse

[r123]

Offtopic aga imestan

Muud ei hakka kommenteerima, kui hinda...

Mul oli 280m2 valtsplekk käsitöö katus , 2 vintskapi ja 60meetri katuserenniga (4 eri suunda, 50eur meeter). sisaldas puutööd, 5tk tuulutus ja 1 kamina korstna läbiviiku. maksin kokku 8000 töö ja 5000 material ( ümardasin suuremaks). Tõid tehti jaanuaris ja 1 mehe poolt 4 nädalat.
Teil paistab katus umbes 150m2 kanti ja ilmselt 5 päevaga.

[money]

Offtopic aga imestan

Muud ei hakka kommenteerima, kui hinda...

Mul oli 280m2 valtsplekk käsitöö katus , 2 vintskapi ja 60meetri katuserenniga (4 eri suunda, 50eur meeter). sisaldas puutööd, 5tk tuulutus ja 1 kamina korstna läbiviiku. maksin kokku 8000 töö ja 5000 material ( ümardasin suuremaks). Tõid tehti jaanuaris ja 1 mehe poolt 4 nädalat.
Teil paistab katus umbes 150m2 kanti ja ilmselt 5 päevaga.

Krt. ära sori teiste rahakottis!
Eespool on ka ruudud äratoodud ja nimelt 276, nii et kõik on proportsioonis.
Piltitelt on näha, et on viljeletud tüüpilist tänapäeva töökultuuri st. kähku ja pohhui.

[RentMarket]

Tere!
Ehituspsüholoogia on põnev ja sellised tööde analüüsimised on põnevad. Kirjutan mõned mõtted ka omalt poolt. Kirjutan just mitte numbreid ja töökvaliteeti kommenteerides (selge on see, et siin on puudusi), vaid kuidas üks asi võibolla teiseni viib. Paljudele meeldib tegelikult nõu anda ja hinnata eriti teiste tehtut, aga mõnikord juhtub nii et kogu tausta mitte teades kiputakse tõesti liig kärmelt hinnanguid andma. Seega ma pooli ei võta, lihtsalt analüüsin.

1) Ilmselt kasutasid ka mitme hinnapakkumise meetodit ja püüdsid sotti saada, et mis on hinnas ja mis mitte. Siin tekitab konflikte hiljem erinev arusaam juba pakkumisfaasis. Mõni kirjutab pakkumises, et KÕIK LÄBIVIIGUD sisaldavad spetsiaalseid tootja poolt välja töötatud tihendeid-läbiviike, mõni ei räägi neist üldse. Antud juhul oleks huvitav teada, et kas näiteks pikse-läbiviigu tihendist oli hinnapakkumise faasis juttu. selge on see, et seda kõige õigemat kasutatud pole, ja kõik muud lahendused peale olemasoleva oleks paremad olnud. Tootjalehtedelt maksab alati uurida ka ise töödel ajal. Kui järelvalvet pole, ongi tellija enda kohustus silma peal hoida. See on kurb aga tõsi.
2) Järelvalve on tegelikult Tellija enda kulu ja kohustus. Selle puudumises ei saa kunagi kedagi teist süüdistada. Küll aga võib vahel nii juhtuda, et objektil on lausa brigadiripuudus, ja töid juhitakse nö distantsilt (näiteks telefoni teel pealinnast, platsil käivad ainult töömehed, vahel tuuakse põhjuseks, et koguhind ei võimalda kohalkäimist jms). Siis juhtub vahel selliseid imesid, et kui brigadir tuleb viimasele rahale järgi, ja tellija ise ehitustööde ajal kohe juttu ei tee esinevatest kahtlustest/puudustest, hoiab ka brigadir peast kinni salaja.
3) Üks hästi väike asi, mis hästi mõnikord jääb eriti just tellijatel hindu võrreldes kahe silma vahele on see, et kogemata võrreldakse hindu mis on ametlikud, ja neid mis ei ole, omavahel. Vahe on min kahekordne. Igaks juhuks toon näite, et kui näiteks brigadir elab objektist rohkem kui 30 km kaugemal, ja ta peaks objektil jooksul 8 korda objektil käima, siis see lisab täiesti normaalselt koguhinnale 300+ eur + km.
4) Üldehitus on protsess, mis ideaalis koosneb kolmest osapoolest: töövõtja, järelvalve, tellija. Ideaalis muidugi projekteerija ka.
5) Vahel juhtub töö käigus kogemata nii, et kui esimene pisemgi viga esineb, siis kohe arvatakse, et ehitajal ongi mingi salaplaan kõige halvasti teha. See ei pruugi üldse nii olla. Heatahtlik ja õigeaegne kommunikatsioon teeeb imesid.

Läks veits pikaks nüüd. Aga äkki aitab endal analüüsida midagi.
Kui võtsite ettevõttest, kui oli korralikult lahti kirjutatud hinnapakkumine, ja teie poolt oli kõik ilusti korraldatud, siis saate kindlasti kompromissile. Hästi oluline on kindlasti kohe mitte kedagi põlema panna, vaid anda võimalus diskussiooniks ja mõlemapoolseks lahenduse otsimiseks. Kui näiteks töövõtja ei ole võimaline rahapuudusel kohe midagi ümber tegema, ehk saate pikendada kokkulepet ja siis tehke kindlasti kirjalik.

Jõudu

[uno_]

Väike tähelepanek veel. Piltidelt on näha, et harjaplekid on üksteise külge kruvitud. Vähemalt Ruukki Classicu paigaldusjuhend seda ei luba.

[rvku]

Täitsa hirmus katus!
Katus paugub jubedalt ka temperatuuride muutusega. Iga kord kui päike välja tuleb või pilve taha läheb, paugub.
Ei soovita valtsplekki küll kellelegi. Kui, siis võibolla päästaks veel keskmine valts mis antud profiilil puudub. Antud juhul paugub tuule ja temperatuuri käes häirivalt palju. Vihmaga on vaikne.

[fgh]

KOrralikult paigaldatud pleki puhul see paukumine siiski probleem pole. Ilmselt on katusel takistused mis vabakspäästes häält tehtud. On selleks siis valed kruvid paanide kinnitamisel või selle sama kruvi valesse kohta kruvimine. Samuti räästa, ääreplekid, läbiviiigud mis katust kinni hoiavad.

[Erki (AS Toode)]

Katuse kvaliteeti ma ei kommenteeriks, aga paukumise teemat küll. See on niivõrd-kuivõrd normaalne, esimesel aastal. Katusel on kruvid korralikult kinni ja plekk ei pääse nende tagant temperatuuri muutudes nii lihtsalt liikuma ja nõksatab paigalt pauguga. See asi leeveneb kiiresti, sest esimese paari suve ja talvega pääseb paan kruvide ümber vabamalt liikuma ja pauke jääb aina vähemaks. Peagi neid pauke enam ei kosta. Kui tuulemüra või vihmakrabin ka muret ei tee, siis on väga hästi ja varsti on need kaks ainsad müraallikad.

[fgh]

Julgeks vastu vaielda.

Kui ikka nagu eelnevalt kirjeldatud, et päikese tulles ja minnes katus pidevalt paugub, siis on midagi kapitaalselt mäda. Need plekid häälitsevad, aga mitte pidevalt vaid suhteliselt harva ja väga suurte ja kiirete temperatuurierinevuste korral. Tänaseks peaks see katus juba oma koha leidnud olema ja vaikselt maja otsas istuma.

Need katused teevad häält, aga mitte pidevalt. Järelikult on mingi oluline takistus sees. Põhi viga mis tehakse on paani kinnitamine valest kohas mis ei anna liikumisruumi. Samuti harja lahendus kus harjaklotsid lastakse valesti kinni. Kui hari on valesti lahendatud või piki liikumist võimaldavad kruvid viimse piiksuni kinni keeratud, siis see katus jääbki paukuma, sest liikuda pole kuhugi vabalt.

Kvaliteeti ei saagi kommenteerida, sest seda seal pole. Kui välisilme on kole, siis võib julgelt eeldada tehnoloogiliselt valet paigaldust.

Vihmaveetoru tooge majast eemale ja ülekanduv vibratsioon kaob ära.
Kas tõesti kasutatakse täna sellist redeli lahendust mis ühest kohast kinnitatud ja suvaliselt pleki peal istub?

[Külaline]

Tere. Väike mõtttera veel juurde paukumise teemal. Nimelt on üldteada, et materjalil on oma joonpaisumine. Kui nüüd võrrelda joonpaisumist 6 m paani puhul (tänane kiire/odavlahendus) ja 1 m tahvlite puhul, siis on see absoluuttolerantsina 6-kordne. Tahvlitega valtskatusi on tehtud vist mitu sajandit ja enne uut Eestit polnud kuulda mingitest paukumistest ning ei esinenud ka pleki kummitõmbamist. Ehk tasuks paukumise põhjust otsida odavtehnoloogiatest , mitte plekist. Seega peaks tehnoloogia väljamõtlejad leiutama ka kinnitid, mis annavad deformeeruma 6 korda rohkem kui tavaliste tahvelplekkide puhul. Aga vist jäi see kahe silma vahele. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Täitsa hirmus katus!
Katus paugub jubedalt ka temperatuuride muutusega. Iga kord kui päike välja tuleb või pilve taha läheb, paugub.
Ei soovita valtsplekki küll kellelegi. Kui, siis võibolla päästaks veel keskmine valts mis antud profiilil puudub. Antud juhul paugub tuule ja temperatuuri käes häirivalt palju. Vihmaga on vaikne.

Paluks oma käpardlikult paigaldatud profiilplekk-katust mitte segamini ajada valtsplekk-katusega. Need on oma kvaliteedilt nagu öö ja päev.
Klassikalise valtsplekk-katuse väljanägemine näeb ka tänasel päeval selline nagu antud pildilt näha saab.

taastaja

[Erki (AS Toode)]

Muide, pauguvad ka valtsplekid. Sest tihti tehakse neid 0,50mm kalgist plekist, mis ei ole tegelikult mõeldud üldse valtsitööks. Enamus värvilisi valtskatuseid on tehtud profiilplekkidele mõeldud kangest plekist. Need ikka ka pauguvad omajagu, kui nad end seal "välja elavad".0,60mm ja pehme plekiga seda muret pole kuulnud, tahvelvaltsist rääkimata. Aga Klassikutel ja valtsidel tuleks vahet teha küll, peale mõningase visuaalse sarnasuse ei ole neil midagi ühist.

[rvku]

Täitsa hirmus katus!
Katus paugub jubedalt ka temperatuuride muutusega. Iga kord kui päike välja tuleb või pilve taha läheb, paugub.
Ei soovita valtsplekki küll kellelegi. Kui, siis võibolla päästaks veel keskmine valts mis antud profiilil puudub. Antud juhul paugub tuule ja temperatuuri käes häirivalt palju. Vihmaga on vaikne.

Paluks oma käpardlikult paigaldatud profiilplekk-katust mitte segamini ajada valtsplekk-katusega. Need on oma kvaliteedilt nagu öö ja päev.
Klassikalise valtsplekk-katuse väljanägemine näeb ka tänasel päeval selline nagu antud pildilt näha saab.

taastaja

Ühe suurima kattusefirma poolt paigaldatud.
Seletati taganrjärgi ette ja taha kuidas paukumise mure ja lainetava katusepleki mure ongi antud profiili eripära ja peab lihtsalt leppima ning arvati, et läheb paremaks kui teine korrus välja ehitatud ja soojustatud.
.50mm plekki toodi ka põhjuseks. Soomes pidi sama profiil olema .60mm
Ehk siis EI SOOVITA!

[Erki (AS Toode)]

Selles, et käesolev katus ei vasta tellija ootusele, ei ole süüdi toode kui selline, vaid ikka paigaldajapoolne ebapädevus. Soovitan Klassik plekki kindlasti, kui on piisav kalle, vähe väljaehitisi jne. Ja soovitan ka asjalikku paigaldajat.

[rvku]

Mida tehti paigalduse juures valesti, et plekk paugub? Järjest enam kahtlen, et soojustamisega see paukumine vähemaks jääks.

Kalle on katusel korralik. Ei ole väljaehitisi.
Kas saan veel pilte saata või lisainfot anda?
Kas oleksitee nõus kohapeal käima ja üle vaatama, miks katus paugub? Kindlasti tasun teie vaeva.

Parima ülevaate saab vahelduva pilvisusega päevaga. Nagu täna. Iga pilve ja päikese vahetuse peale hakkab katus oma elu elama ja segab majaelanike elu. Eks elanik harjub kõigega lõpuks kuid külalistele on see ikka paras elamus.

Näeb välja nagu vana mõlki pekstud plekk.

Vajutage pildile, et näha suuremana

[Erki (AS Toode)]

See on kahjuks Klassikutega üsna tavaline vaatepilt. Siin seitse kokkulangevust, aga miks see nii on, ei tuvasta keegi. Lainetus plekil võib viidata nii materjali sisepingetele, aga ka pika paani transpordist või katusele vedamisel tekkinud venimisest, mis siledal tasapinnal uuesti end lainetusena välja näitab. Kas enne paigaldust paane pakis ei juhtunud vaatama, kas siis ei olnud seda lokkimist sees? Tootmisprobleem paistaks juba siis välja. Kui need tekivad hiljem ja paistavad alles katusel, siis on tegemist "venitusarmidega". Sügavamad vaod, mis läbivad mitut kõrvuti paani, viitavad madalamale roovile selles kohas. Plekk on tõmmatud vastu roovi kenasti, aga kuna roov on teistest nt.3mm madalam, siis paistab see mõlgina välja.
Paukumisest oleme siin palju rääkinud - kas kruvid löövad end lahti või Klassiku enda lukud "vabastavad" end. See probleem peaks vähenema ja kaduma. Elage üks suvi ja otsustage aasta pärast. Visuaalne pool on tõesti kole, ei saa salata, aga sellel pole ühest süüdlast või põhjust - roovi ebatasasus, väga pikk paan, katusele tõstmisest tekkinud venimised jne. on need komplekssed probleemid. Kui valtsplekile antakse see lainetus andeks, siis Klassik tegelikult ei erine selles vaatenurgast valtsist, aga tema peab olema miskipärast sile. Ei ole kunagi. Nii lokkiv muidugi ei pea ka olema, nõus. Harjapleki ja korstnapleki töö ei ole ka just kaunim, kuigi ilmselt veepidavuse vaatenurgast toimiv. Seega, kui paukumine ära kaob ja silmailu ei ole primaarne, siis otsustage aasta pärast. Garantii tõttu selle katuse vahetust ehitajalt nõuda ei ole võimalik, isegi EVS920-2 lubab Klassikule ja valtsile teatavat lainetamist.

[rvku]

Mul on 1 terve paan alles. Saan sealt vaadata kui palju ta lokkab. Homme annan teada.
Käisin katuse all ja katsusin läbi kile roovi. Osa roovist tundus "kummis" olevat. Kuivamisega ?

[Külaline]

Mida tehti paigalduse juures valesti, et plekk paugub? Järjest enam kahtlen, et soojustamisega see paukumine vähemaks jääks.



Parima ülevaate saab vahelduva pilvisusega päevaga. Nagu täna. Iga pilve ja päikese vahetuse peale hakkab katus oma elu elama ja segab majaelanike elu. Eks elanik harjub kõigega lõpuks kuid külalistele on see ikka paras elamus.

Näeb välja nagu vana mõlki pekstud plekk.

Tänasel päeval polnud ju soojust ega päikestki.. Vihm peksis mind vähemalt kaks korda katuselt alla...

Kas see paukuv katus pole just kõige külmemal aastaajal sinna peale paigaldatud?
Nii väike temperatuuri muutus ja paukumine viib mõtted paratamatult selle suunale.

taastaja

[nojah]

Kui ma õigesti näen siis piksekaitse varras pole sellest toikast, millega ta vertikaalselt on püsti aetud isoleeritud? Seina pealt all telliskivi juurest ka tundub lihtsalt vastu seina olema surutud kaknibut. Sellisel juhul ei peaks väga selle pleki lainetuse pärast muretsema. Varsti tuleb nagunii uus maja ehitada, kui pikne juhtub sisse lahjatama.
Paukumisest nii palju, et mul on a 3,5m paanid ja ka pauguvad aeg ajalt, küll ei häiri elu sest paukumine toimub päeval kuuma päikese all ja siis on muud olmemüra ka piisavalt. Tehtud on ise ja täpselt tootja
(Ruuki) juhiste järgi. Äkki sul unustasid ehitajad plekile selle poroloonist lindi iga paani alla panna?

[fgh]

tehke pilt räästast harja suunas, et oleks valsi sirgus näha.

[Hiid]

Mida tehti paigalduse juures valesti, et plekk paugub? Järjest enam kahtlen, et soojustamisega see paukumine vähemaks jääks.

Kalle on katusel korralik. Ei ole väljaehitisi.
Kas saan veel pilte saata või lisainfot anda?
Kas oleksitee nõus kohapeal käima ja üle vaatama, miks katus paugub? Kindlasti tasun teie vaeva.

Parima ülevaate saab vahelduva pilvisusega päevaga. Nagu täna. Iga pilve ja päikese vahetuse peale hakkab katus oma elu elama ja segab majaelanike elu. Eks elanik harjub kõigega lõpuks kuid külalistele on see ikka paras elamus.

Näeb välja nagu vana mõlki pekstud plekk.

Vajutage pildile, et näha suuremana

lastud igasse roovi kinni jõuga ja päike peale paistab, siis ei mängi piisavalt. Võibolla lastud pikipilusse ka nagu jumal juhatab, kui kruvi õiges kohas ei ole, siis jälle ei anna mängida temperatuuriga....