Katuse aluse soojustamine

[Siim421]

Päris ära vana teeam aga siiski.
Plaan endal tegema hakata teist korrust, kuid soojustusega jään hätta. Olen uurinud, et penoga tehes tuleks pisut odavam aga millegi pärast seda ei soovitata. Öeldakse ikka et tee klassikat: vill, tuuletõke jne.
Raffas ja spetsialistid: öelge siis kumba on parem kasutada katusealuse soojustamiseks. Penot või villa?

[linnokas]

soojapidavused on neil enamvähem samad, peno pidi ruumides umbsema tunde tekitama (kui sund venti ei ole muidugi)

Ise soovitaks vaadata sarika sammu järgi, et kumma korral suurem materjali kadu on.. Kui sarika vahe varieeruv, siis soovitaks rullvilla, saad täpselt õige laiusega jupid lõigata, materjali kadu on kõige väiksem.

Hinna poolest tulevad tegelikult samad, sest peno korral on makrofleksi kulu päris tubli, mis korvab ka esialgu näiva vahe..


-Hannes
ekspert ei ole..

[onu41]

Arvan, et pane ikka vill. See pidi tõesti paremini nö. hingama. Ja lisaks on penoga halb tegeleda- suured plaadid ja nii edasi. Hinna poolest küll mingit erilist vahet kindlasti ei tule.

[Külaline]

Tere. Need rahva hirmutamiseks käibele lastud jutud peno "hingamatusest" ja "umbsusest" jäta oma valiku tegemisel küll tähelepanuta. See on täielik jama. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Muff456]

Mure rohkem ikka selline, et tulemus oleks korralik ja et ei peaks 20 aasta pärast katust vahetama

[Kalvis]

Vahtplasti kiidulaul ajab teinekord oksele. Esiteks pole seda materjali kaua saadud katsetada, seega puudub tema pikaajaline kogemus ja võimalikud probleemid. On kindlalt teada, et vahtplast laseb vähem niiskust läbi kui vill. Igatahes mitmed tootjad varjavad kiivalt oma sertifikaate vahtplasti omaduste kohta või puuduvad veeläbilaskvuse andmed. soojusisolatsioonilt on nad enamvähem samaväärsed. Mittepõlev vahtplast on mürgine, põleva keskkonnasaaste on talutavas piires.
Kuna vahtplast on väiksema veeläbilaskvusega siis teatud konstruktsioonidega on võimalik saavutada halvad lahendused, kus seina või katuse sees märguvad vahtplastile eelnevad konstruktsioonide puuosad. Tõsi protsess on pikaajaline ja mõjud avalduvad alles 30 aasta pärast. seega, kui vahtplasti kasutada siis kasutage läbimõeldut või inseneri koostatut lahendust.
Võiks vähem kasutada venekeelset värdsõna "penoplast", antud foorumis räägivad siiski eestlased, mitte pole tegemist vene foorumiga

[Raulka]

...On kindlalt teada, et vahtplast laseb vähem niiskust läbi kui vill. ...

Ja omakorda puit veelvähem kui fassaadivahtplast.

...Kuna vahtplast on väiksema veeläbilaskvusega siis teatud konstruktsioonidega on võimalik saavutada halvad lahendused, kus seina või katuse sees märguvad vahtplastile eelnevad konstruktsioonide puuosad...

Veeläbilaskvuse all mõtled veeauruläbilaskvust (difuusust)?
Oleneb kust poolt vaadata.
Vahtplastile eelnev puit (seespool ruumi) ei lase veeauru niipalju läbi kui vahtplast laseb, seega pole ju probleemi. Veeaur mis puitu läbib laseb vahtplast lihtsamalt läbi. Probleem, siis kui puit vahtplastist väljaspool ja tõkestab veeauru läbilaskvuse.

Arvan, et pane ikka vill. See pidi tõesti paremini nö. hingama...

Villale pannakse sissepoole ruumi mittehingav kile ette, selleks et vill ei märguks. Mingit kasu pole nüüd "hingaval" seinal/katusel.

[Külaline]

Tere. Kui mõne materjali käibelevõtmiseks on vaja oodata 300 aastat, siis peaks olema meie materjalide nomeklatuuris no ca 20 toodet. Peno on katsetatud ja kasutatud üle 50 aasta. Piisav aeg, et materjaliga tuttavaks saada. "On kindlalt teada, et vahtplast laseb vähem niiskust läbi kui vill". Ja vot seepärast ongi vill konstruktsioonis kohati ohtlikum kui peno. Difusiooninäitajad on penodel sarnased, mille tingib nende sarnane valmistustehnoloogia. Peale peno eritavad ka muud materjalid põlemisel (näit puit) tapvat gaasi. Kui katuses on sisemise puidu ja selle peal oleva peno vahel kondens, siis on põhjus hoopis mujal kui nendes kahes materjalis. Need 2 materjali võivad rahumeeli sellises järjestuses koos olla. Kui ikka katusekonstruktsiooni niiskusreziim on paigast ära, siis 30 aastat ei ole vaja küll oodata. Paarist kuust paari aastani on küll.
Ja kui hakata rahvafoorumis norima kõigile tuntud terminite pärast, siis võiks ka ise olla akadeemiliselt korrektne. Vahtplaste on palju, on pehmeid vahtplaste on kõvu vahtplaste, on polüuretaan vahtplasti, on polüstüreen-vahtplasti, on polüvinüülkloriid-vahtplasti, eristada võiks veel EPS ja XPS. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Kalvis]

Penoplast (venekeeles peno - vaht, plast -plast) tõlkes vahtplast.
Kui korrektselt rääkida soovid siis eestlane ei kasuta sõna "penoplast".