Valtsplekk katus

[Robi 1]

Ma ise olen tagunud valtsi veidike kaldu kui klambrid kinnitatud, sest tõesti katusele tõstmisega läheb see kalle paigast ära kui tegu pikema paaniga.
Eriti tobe on see kui valtsid aetakse nii kokku, et isegi klambri kohad punnitavad läbi pleki ...mis kuumaga omakorda veel paisub.

[taastaja]

Siin on see meister oma tööriistade keskel, kes raudse järjekindlusega valmistab ise valtsplekile valtsid ja valtsivahed tihendab oma keedetud "pudruga" nagu seda tehti muiste.

Robi palus täna tervitada kõiki endiseid ja häid tulevasi kliente!

rybi 020.JPG (118.2 KiB) Vaadatud 3402 korda

[karburaator]

Tere,
Olen teie foorumi passiivne lugeja olnud juba mõnda aega ja nüüd otsustasin liikmeks ka hakata.
Ei hakka uut teemat tegema kuna see paistabki olema õige koht kuhu oma küsimused paigutada.

Plaanis välja vahetada eramu katus.Maja ühekordne ja täiskeldri korrusega.Hetkel katusel eterniit,ruberoid,servamata lauast täislaudis ja sarikad 6*18 cm.
Maja ehitatud 70.ndatel (vanaisa ehitas).

Kolm aastat tagasi vahetasin aknad välja ja sellest ajast on süvenenud probleem kevadiste lume sulamistega.Nimelt tekib räästa juurede jää ja vesi voolab eterniidi vahele ja siis akna palede juurest tilgub tuppa.
Suurema lume olen ikka talve jooksul katuselt maha lükanud ja sisse tuleva vee hulk on väike olnud.

Katuse kalle on u 14 kraadi ja pindala 165 ruutu.

Esialgse plaani kohaselt tahtsin panna katusele poola eterniidi.Aluseks põletada ruberoid peale ja see läbi vältida vee sattumist sisse, aga nüüd olen üha enam kaldumas valtspleki poole , mis sellise kaldega katusele vist ikkagi kõige õigem on.

Katuse alune on külm ja lagi soojustatud saepuruga.

Küsimused on tekkinud seoses aluskattega.

Kas võtta laudis maha ,panna kile,50*50 distants liist ja lüüa laudis uuesti peale ja seejärel valtsplekk?

Või teha korralikult tuulduv katuse alune( räästa kastide ja harja tuulutuse abil)?
Jätta kiled ja muud katted panemata?Plekk paigaldada praktiliselt täislaudisele?


Pidevalt räägitakse kondentsveest ,mis tekib plekile,kui soe õhk ja külm plekk kokku saavad, aga kuidas soe õhk läbi kile peaks saama?
Soe õhk tuleb ju ikkagi minu köetud toast läbi lae?


Oletame ,et kile peal hakkavad voolama kondenseerumisest tingitud veed ,siis kuidas need veed ära juhitakse? Loogika ütleb ,et räästal peaks olema lisa tilgaplekk või miskit ,mis vee katusest eemale juhib.

Sorry, kui küsimused rumala võitu või mõnes muus teemas juba küsitud.

Aleksander.

[Külaline]

Tuleks ikka leida võimalus lagi korralikult ära soojustada(ilmselt ka tihendada)
Siis võiks valida katusekatte, mis sellisele kaldele sobib. Valtspleki panekut täislaudisele tasub kaaluda siis, kui on selle all piisav tuulutus ja piisavalt isoleeriv kiht soojade ruumide vahel.

taastaja

[karburaator]

Tere,
Hetkel lael ca 30 cm saepuru.Mõnes kohas isegi ehk rohkem.
Kuna kalle on madal siis räästa pool on juba saepuru üsna vastu laudist.

Katuse vahetuse käigus saaks selle mugavalt asendada puistevillaga, aga puiste vill tuleks millegagi katta?
Kui jätta katuse alune vabalt tuulduvaks, siis mis puistevilla peale pannakse?
Tihendamise all mõtled auru või muid tõkkeid ,kilesi?
Aurutõke tuleks panna ikka tubades sees ja siis kogu toa ulatuses?

Või leidub ka lae tihendamisel, pööningu poolselt pandavaid hingavaid kilesi?



Väga kapitaalselt ka ei tahaks asja ette võtta/seest kõike ära lõhkuda.
Eks need sulamised on ka tingitud sellest ,et kevadel kipub vanaisa maja ülekütma.

Ma pigem investeeriks tsentraalsesse soojustagastusega ventilatsiooni ja küttesüsteemi tõhusamaks muutmisse.

Kõhutunne ütleb ,et kui on sundventilatsioon tubades ,siis sooja õhu liikumine läbi lae võiks väheneda.

Eks tol ajal tehtud maja hingamine oli ju ka ikkagi välja arvestatud materjalide valikul.
tundub veidi ohtlik igasuguste kiledega seda piirata.

[huviline1234]

tere kõigile,

see küll vana teema aga ehk mõttekas kõik haakuv kokku kirjutada.

Küsimus valtspleki paanide horisontaalse jätkamise kohta, kuidas seda oleks kõige parem teha, topelt valts profiiliga tegu. Kas otsad sirgeks omavahel kokku ja siis jälle üritada profiil taastada, et saaks valtsitangidega kokku vajutada ?

[Külaline]

Nii see asi käib. Kui on tahvlid, siis paani koostamisel tuleb seda korrata päris mitu korda.

taastaja

ps. Paan on püstvaltsidega pleki riba, mis ulatub katuse harjast räästani. Vanasti turustati plekki tahvlitena ja siis tuli neid ühendada üksteise otsa nn paaniks, et sobilik pikkus kätte saada.

[Külaline]

Tere
tegemist 30-ndate lõpu poolse majaga Nõmmel. Valtsplekk-katus, üksjagu vintskoppe ja neelukohti. Ega seda vene ajal korralikult värvitud, mõni koht roostes .
Ise olen nüüd sel sajandil kaks korda juba värvinud ja selle raames ka neelukohtade valtsivahesid silikooniga tihendanud. Tuppa sisse justkui ei saja.
Kuid mõnest kohast on läbi roostetanud valtsitud vihmaveerenn.

Olen näinud, et mõnel pool on ära vahetatud ainult see alumine horisontaalne plekipaan ja tehtud uus renn.

Kas see on mõeldav teha või tuleks ikkagi mõelda terve katuse vahetamisele, sest vanust sel ikkagi 80 aastat juba.

Samas uue katuse tegemine tänapäevaste põhimõtete järgi eeldab katuse tõstmist? see aga viiks hoone väliskuju paigast ära. (vintskopid ja ristuvad katused.)?

[Külaline]

Räästa pealset, valtsitud renni, on kindlasti mingil moel võimalik välja vahetada.
Enamasti tuleb uut katust ainult siis tõsta, kui tahetakse katusealus eluruumideks välja ehitada või olemas olevad ruumid kaasaegsemalt soojustada.
Siin peab omanik ise vaatama ja mõtlema millised võimalused tal on ja mida tahetakse. Räästapealse renni vahetus pikendab terve katuse uuendamist, kuid mingi aeg edasi tuleb ikka terve katuse uuendamine ette võtta.

taastaja

[Külaline]

Nii see asi käib. Kui on tahvlid, siis paani koostamisel tuleb seda korrata päris mitu korda.

taastaja

ps. Paan on püstvaltsidega pleki riba, mis ulatub katuse harjast räästani. Vanasti turustati plekki tahvlitena ja siis tuli neid ühendada üksteise otsa nn paaniks, et sobilik pikkus kätte saada.

Tänan, siis omajagu pusimist ees ootamas

Samas, just need samad vanad plekk katused on kõik väikestest tahvlitest kokku lapitud, selliseid täispikkasid paane, nagu tänapäeval toodetakse, ei kohtagi, vähemalt omakandis.