ABC siinsetele iseehitajatele

insener22
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 214
Liitunud: 11 Mär 2005, 15:11
Asukoht: Tallinn
On tänatud: 5 korda

ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas insener22 »

vahetalade samm 0,6
kuni 3,5m silde puhul talad 50x200mm
kuni 4,0m silde puhul 7,5x200
kuni 5,0 m silde puhul 10x200mm
kuni 5,5m 10x250mm

Kui keegi ehitab uut katust, võin ka anda väga hea katuse lahenduse, mis peab iga ilmaga ja ei vaja tuuletõket.
visahing@hotmail.com
Raulka
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 203
Liitunud: 19 Apr 2005, 16:25
Asukoht: Pärnu

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas Raulka »

insener22 kirjutas:Kui keegi ehitab uut katust, võin ka anda väga hea katuse lahenduse, mis peab iga ilmaga ja ei vaja tuuletõket.
visahing@hotmail.com
Kuulaks huviga sellest lahendusest.
insener22
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 214
Liitunud: 11 Mär 2005, 15:11
Asukoht: Tallinn
On tänatud: 5 korda

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas insener22 »

Väljast sissepoole tulles:
1. Katusekate
2. Roovitus 50x50mm
3. Pikki sarikaga distantsliist 25mm kõrge.
4. Hingav aluskattekile, paigaldades alt üles, nii et tekib ülekate 200mm. ´Hingav aluskate paigaldada sirgelt, erinevalt tavalisest aluskattest, kus tuleb jätta keskele lohk 3cm, et tekkiv vesi saaks ära joosta. (Toon ka ära erinevuse tavalise ja hingava aluskatte vahel-nimelt tavalisel aluskattel tuleb jätta aluskatte ja villa vahele 100mm tuulutus, peno puhul 50mm). Kate viia alla välja, kuni pooleni tuulekastist. Tagab selle, et tuulekasti laudade vahelt saab õhk liikuda katuse harjast välja, pikki aluskatet.
5. Sarikas 50x200mm vahel vill.
6. Sarikale lüüa lisaks 50x50mm, et teha hoone energia säästlikumaks. (kes tahab maksta rohkem küttekulusid, võib selle ära jätta)
7. Metall roovitus, mille vahele vill
8. Paigaldada aurutõke
9. Plaatkate.
Isetean
külaline

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas Isetean »

[quote="insener22"]Väljast sissepoole tulles:
1. Katusekate
2. Roovitus 50x50mm
3. Pikki sarikaga distantsliist 25mm kõrge.
4. Hingav aluskattekile, paigaldades alt üles, nii et tekib ülekate 200mm. ´Hingav aluskate paigaldada sirgelt, erinevalt tavalisest aluskattest, kus tuleb jätta keskele lohk 3cm, et tekkiv vesi saaks ära joosta. (Toon ka ära erinevuse tavalise ja hingava aluskatte vahel-nimelt tavalisel aluskattel tuleb jätta aluskatte ja villa vahele 100mm tuulutus, peno puhul 50mm). Kate viia alla välja, kuni pooleni tuulekastist. Tagab selle, et tuulekasti laudade vahelt saab õhk liikuda katuse harjast välja, pikki aluskatet.
5. Sarikas 50x200mm vahel vill.
6. Sarikale lüüa lisaks 50x50mm, et teha hoone energia säästlikumaks. (kes tahab maksta rohkem küttekulusid, võib selle ära jätta)
7. Metall roovitus, mille vahele vill
8. Paigaldada aurutõke
9. Plaatkate.[/quot

Kas mitte ; Soojustus, aurutõke.ja siis alles roovitus ( kübarad ),plaatkate ????
Raulka
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 203
Liitunud: 19 Apr 2005, 16:25
Asukoht: Pärnu

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas Raulka »

Isetean kirjutas:
insener22 kirjutas:Väljast sissepoole tulles:
1. Katusekate
2. Roovitus 50x50mm
3. Pikki sarikaga distantsliist 25mm kõrge.
4. Hingav aluskattekile, paigaldades alt üles, nii et tekib ülekate 200mm. ´Hingav aluskate paigaldada sirgelt, erinevalt tavalisest aluskattest, kus tuleb jätta keskele lohk 3cm, et tekkiv vesi saaks ära joosta. (Toon ka ära erinevuse tavalise ja hingava aluskatte vahel-nimelt tavalisel aluskattel tuleb jätta aluskatte ja villa vahele 100mm tuulutus, peno puhul 50mm). Kate viia alla välja, kuni pooleni tuulekastist. Tagab selle, et tuulekasti laudade vahelt saab õhk liikuda katuse harjast välja, pikki aluskatet.
5. Sarikas 50x200mm vahel vill.
6. Sarikale lüüa lisaks 50x50mm, et teha hoone energia säästlikumaks. (kes tahab maksta rohkem küttekulusid, võib selle ära jätta)
7. Metall roovitus, mille vahele vill
8. Paigaldada aurutõke
9. Plaatkate.[/quot

Kas mitte ; Soojustus, aurutõke.ja siis alles roovitus ( kübarad ),plaatkate ????
Siin võid mõlemat moodi.

Terve konstruktsiooni kohta niipalju, et mina kasutaksin villa asemel penoplasti, kuna hingav aluskate on villale aurutakistuseks. Sisemine aurutõke peab hästi pidama villaga soojustades.
Viimati muutis Raulka, 03 Nov 2008, 11:10, muudetud 1 kord kokku.
insener22
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 214
Liitunud: 11 Mär 2005, 15:11
Asukoht: Tallinn
On tänatud: 5 korda

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas insener22 »

Aluskate ei ole aurule takistuseks, sõna hingav ütlebki, et ta laseb auru läbi, aga vett sisse ei lase. Juhul kui tegemist ei ole just väga suurte aurukogustega, kus tegelikult ei jõua aurutõke kõike läbi lasta. (Sellist pilti võib näha, kui valada hoones põrandaid, nii et aurutõke pole paigaldatud ja tuulutus puudub, tekivad ka aluskatte alla veepiisad)
wake
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 404
Liitunud: 19 Sept 2007, 11:11
Asukoht: Põlva lähedal

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas wake »

insener22 kirjutas: ...
kuni 4,0m silde puhul 7,5x200
kuni 5,0 m silde puhul 10x200mm
kuni 5,5m 10x250mm
:hello: Need kolm tala tuleb vastava paksusega plaadist välja lõigata? Või on müügis sellised talad?
~300kg kuumi kive, kolm vihta ja paar õlut
onu41
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 674
Liitunud: 09 Veebr 2006, 10:54
On tänanud: 43 korda
On tänatud: 5 korda

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas onu41 »

:yahoo: päris karm tala - sellisega tuleb küll lagi kaela
Viimati muutis onu41, 03 Nov 2008, 16:20, muudetud 1 kord kokku.
Plaatimistööd üle Eesti. AIVERIOU@GMAIL.COM
insener22
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 214
Liitunud: 11 Mär 2005, 15:11
Asukoht: Tallinn
On tänatud: 5 korda

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas insener22 »

No esita arvutus, et sellise sammu puhul see tala kaela tuleb. Plõkiste siin. Asja mõte oli näidata, et 50x200mm ja 75x200mm puiduga ei saa sillata nii suuri avasid, kui metsas palk kasvab.
Külaline
külaline

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

insener22 kirjutas:No esita arvutus, et sellise sammu puhul see tala kaela tuleb. Plõkiste siin. Asja mõte oli näidata, et 50x200mm ja 75x200mm puiduga ei saa sillata nii suuri avasid, kui metsas palk kasvab.
Kle insener ! Vaata - Sul lihtsalt mm-id ja cm-id sassis !
insener22
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 214
Liitunud: 11 Mär 2005, 15:11
Asukoht: Tallinn
On tänatud: 5 korda

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas insener22 »

tänud külalisele, õige märkuse eest, laiused tuleb 10 läbi korrutada.
ponkskar
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 758
Liitunud: 11 Dets 2007, 00:31
On tänatud: 1 kord

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas ponkskar »

Raulka kirjutas:
Isetean kirjutas:
insener22 kirjutas:Väljast sissepoole tulles:
1. Katusekate
2. Roovitus 50x50mm
3. Pikki sarikaga distantsliist 25mm kõrge.
4. Hingav aluskattekile, paigaldades alt üles, nii et tekib ülekate 200mm. ´Hingav aluskate paigaldada sirgelt, erinevalt tavalisest aluskattest, kus tuleb jätta keskele lohk 3cm, et tekkiv vesi saaks ära joosta. (Toon ka ära erinevuse tavalise ja hingava aluskatte vahel-nimelt tavalisel aluskattel tuleb jätta aluskatte ja villa vahele 100mm tuulutus, peno puhul 50mm). Kate viia alla välja, kuni pooleni tuulekastist. Tagab selle, et tuulekasti laudade vahelt saab õhk liikuda katuse harjast välja, pikki aluskatet.
5. Sarikas 50x200mm vahel vill.
6. Sarikale lüüa lisaks 50x50mm, et teha hoone energia säästlikumaks. (kes tahab maksta rohkem küttekulusid, võib selle ära jätta)
7. Metall roovitus, mille vahele vill
8. Paigaldada aurutõke
9. Plaatkate.[/quot

Kas mitte ; Soojustus, aurutõke.ja siis alles roovitus ( kübarad ),plaatkate ????
Siin võid mõlemat moodi.

Terve konstruktsiooni kohta niipalju, et mina kasutaksin villa asemel penoplasti, kuna hingav aluskate on villale aurutakistuseks. Sisemine aurutõke peab hästi pidama villaga soojustades.

Mul tuleb katus just selline, et kasutan vahtplasti. Väljast sisse: kivi, roov 50x50, distantsliist 50x50cm, Divorol Universal S, sarikate vahel 250mm vahtplasti (200mm sarikatele on löödud nn.50mm kõrgendus), sissepoole rist veel 50mm vahtplasti, siis mingi vahe ja sisevoodrilaud
murmet
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 425
Liitunud: 06 Okt 2007, 09:14
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 3 korda

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas murmet »

insener22 kirjutas:Väljast sissepoole tulles:
1. Katusekate
2. Roovitus 50x50mm
3. Pikki sarikaga distantsliist 25mm kõrge.
Plekk-katuse puhul peaks just roovitus olema võimalikult õhuke (tavaliselt 25mm) ja sarikatele paigaldatav distantsliist vähemalt 50x50mm (sõltuvalt katuse kaldest). See teeb head tuulutusvahe toimimisele :D
taastaja
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 405
Liitunud: 09 Mai 2008, 16:34
Asukoht: paikne
On tänanud: 12 korda
On tänatud: 20 korda

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas taastaja »

Lugesin minagi, igavese iseehitajana, seda heietust siin ja igatahes olen segaduses. Milline õppeasutus annab sellistele inseneridele kutsetunnistusi kätte kes deklameerivad iseehitajatele ABC tõdesi, mis nagu kehtiks "iga ilmaga" ja ilmselt siis kõikide katuse lahendustega... :oops:
ärge sõimake,aidake mind.
kunstnik
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 92
Liitunud: 19 Sept 2008, 20:44
Asukoht: Harjumaa
Kontakt:

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas kunstnik »

insener22 kirjutas:vahetalade samm 0,6
kuni 3,5m silde puhul talad 50x200mm
kuni 4,0m silde puhul 7,5x200
kuni 5,0 m silde puhul 10x200mm
kuni 5,5m 10x250mm

Kui keegi ehitab uut katust, võin ka anda väga hea katuse lahenduse, mis peab iga ilmaga ja ei vaja tuuletõket.
visahing@hotmail.com
Tegin just hiljuti ümber vahelage-põrandat,kus 5,0m silde jaoks olid pandud 50*200 talad 0,4 sammuga ja päris õõvastav oli,kuidas mitmekesi peal käies põrand tundus lainetavat.
Panime siis lisaks 75*200 ja tõmbasime poltidega kokku,jäi päris hea(igatahes klient pärast rahvarikast pidu ei kaevanud) :amen: nii et 100*200 0,6 sammuga oleks vist õige lahendus.
Viimati muutis kunstnik, 03 Nov 2008, 21:48, muudetud 1 kord kokku.
Ehitaja juba 15aastat aga kogemust ikka napib!
http://web.zone.ee/kunstnik9/Comp.html
Reevo
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 150
Liitunud: 08 Dets 2008, 18:48
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 4 korda

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas Reevo »

Mida jämedamad ja kõrgemad talad seda uhkem proovige pärast oma patuuti ümber teha.
Kõrgus on aga tähtsam läbivajumisele. Endal kasutan 5m silde puhul talasi mis on 100*250*5400 ja sammuga 400mm olen rahul ei õõtsu.
Aga olen kõndinud põrandal mille sille 6000 ja taladeks 50*200 600mm sammuga see oli lausa kohutav,tegelt ei kõndinud seal vaid pigem põrkasin.
ÄRGE KOONERDAGE OSTE LIHTSALT 52 TOLLI ASEMEL 32 TOLLINE TELEKAS JA TALAD ON HEAD :D
http://www.eestipuitmaja.ee
www.polüuretaanvaht.ee
PUR vahuga soojustamine ja termograafia teenused.
wake
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 404
Liitunud: 19 Sept 2007, 11:11
Asukoht: Põlva lähedal

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas wake »

Paljudele iseehitajatele abiks ehk see tabel. Piiriks on siis kas tala kandevõime või läbivajumine. Roovide puhul neid andmeid kasutada ei ole päris korrektne, sest ei ole arvutatud vildakpaindele.
~300kg kuumi kive, kolm vihta ja paar õlut
mti
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 31
Liitunud: 17 Mär 2009, 10:47
Asukoht: Tallinn

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas mti »

taastaja kirjutas:Lugesin minagi, igavese iseehitajana, seda heietust siin ja igatahes olen segaduses. Milline õppeasutus annab sellistele inseneridele kutsetunnistusi kätte kes deklameerivad iseehitajatele ABC tõdesi, mis nagu kehtiks "iga ilmaga" ja ilmselt siis kõikide katuse lahendustega... :oops:
Vat ongi huvitav see, et Eestis ehitusalal ei anta üheski kõrg- ega ülikoolis välja kutsetunnistusi (umbes 90.ndate keskpaigast). Nii et seaduse silmis ei ole kooli lõpetanu insener, kuna see on kutse. Antakse akadeemiline kraad - bakalaureus, magister või doktor. Kutse saamiseks tuleb veel täiendavalt vaeva näha.
mti
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 31
Liitunud: 17 Mär 2009, 10:47
Asukoht: Tallinn

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas mti »

kunstnik kirjutas: Tegin just hiljuti ümber vahelage-põrandat,kus 5,0m silde jaoks olid pandud 50*200 talad 0,4 sammuga ja päris õõvastav oli,kuidas mitmekesi peal käies põrand tundus lainetavat.
Panime siis lisaks 75*200 ja tõmbasime poltidega kokku,jäi päris hea(igatahes klient pärast rahvarikast pidu ei kaevanud) :amen: nii et 100*200 0,6 sammuga oleks vist õige lahendus.
Ei tugevus- ega läbipaindekontrollis pole tähtsust, kas kõrvutiolevad talad on omavahel ühendatud või mitte, KUI koormus jaguneb mõlemale talale ühtlaselt (peal on risttala, plaat jne). Ei ristlõike inertsi- ega vastupanumoment sõltu sellest, kas tala mõõdud on 100x200 mm või 2x(50x200) mm. Seega pole vajadust täiendavalt aega ja raha ühendamisele kulutada. Üksteise peal olevate talade korral on jällegi ühendamine või selle tegematajätmine väga tähtis.
mti
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 31
Liitunud: 17 Mär 2009, 10:47
Asukoht: Tallinn

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas mti »

insener22 kirjutas:vahetalade samm 0,6
kuni 5,0 m silde puhul 100x200mm
Selline ABC on küll mingites piirides teretulnud, aga täpset tulemust see ikkagi paraku ei anna. Sellegipoolest kiitus suurusjärkude avaldamise eest. Need andmed sobivad ülihästi nt arhitektidele, kes ise arvutada ei oska, aga eelprojekti on suurusjärke vaja panna.

Tegin kiire kontrollarvutuse järgmistel algparameetritel (EVS-EN 1995-1-1:2007 põhjal):
Norm. kasuskoormus: 2 kN/m2
Norm. omakaal: 1 kN/m2 (nojah, see võib paarkümmend % sinna-tänna kõikuda)
Talade samm: 600 mm
Sille: 5000 mm
C24
100x200 mm
Kasutusklass: 1
Koormuse kestusklass: keskkestev

Kandepiirseisundis (ristlõike tugevuskontroll) sai muidugi määravaks paindekontroll ja selle täitmise protsent oli 137,5. Seega kõik OK. Kui ainult tugevusest lähtuda, saaks 5 m juures hakkama ka ristlõikega 75x200 mm. Aga hetkeline läbipaine kasutuspiirseisundis ületas lubatu umbes 2 korda ja lõplik läbipaine ka veidi. Ja vibratsiooniarvutust ei viitsinud ma üldse tegema hakata.
Aga eks ta meil nii ole, et kasutuspiirseisundi kriteeriumid ei ole standardijärgselt kohustuslikud, vaid kokkuleppelised tellijaga.

Ärgu keegi mu jutu peale solvugu, nii see ei olnud kuidagi mõeldud. Tahtsin näidata neile, kes ehitusvaldkonnaga kursis pole, et rusikareeglitemedalil on ka 2 poolt ja selleks, et täpseid tulemusi saada (kui see muidugi üldse vajalik on), tulen inseneril lasta läbi arvutada ja on hulga algparameetreid, mis tuleb ka veel ära määrata.

Jõudu ja edu nii noortele kui vanadele inseneridele
mti
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 31
Liitunud: 17 Mär 2009, 10:47
Asukoht: Tallinn

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas mti »

wake kirjutas:Paljudele iseehitajatele abiks ehk see tabel. Piiriks on siis kas tala kandevõime või läbivajumine. Roovide puhul neid andmeid kasutada ei ole päris korrektne, sest ei ole arvutatud vildakpaindele.
Ohhoo, wake, see on ju iga ehitaja ja arhitekti unelm. Ega meil Eestis polegi selliseid korralikke käsiraamatuid dimensioneerimistabelitega tehtud. Sellest on kahju, sest abi saaksid paljud. Soomlased on näiteks riiklikul tasandil sellist arendustööd juba aastakümneid teinud.

Mis normi või standardit sa tabeli koostamisel kasutasid? Ma küsin sellepärast, et nt 100x200 ristlõikel ei tohiks 5 m ava, 1. kasutusklassi ja C24 korral viimase eurokoodeksi (EVS-EN 1995-1-1:2007) järgi arvutades normatiivne koormus ületada 190 kg/m2 (sul on tabelis 375). Aga selles viimases versioonis on piiratud ka hetkelist läbipainet, mis nõuab ikka väga karmi ristlõiget. Ei mäleta peast, kas EPN ja EVS ka lõpliku läbipainde kõrval hetkelist piirasid. Kui see hetkelise läbipainde nõue ära jätta, siis lõpliku läbipainde järgi oleks lubatav koormus 323 kg/m2. Juhul, kui sa viimase eurokoodeksi järgi ei teinud, siis saab siit head võrdlusmaterjali. Tänud juba ette info eest.
Külaline
külaline

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

mti kirjutas:
taastaja kirjutas:Lugesin minagi, igavese iseehitajana, seda heietust siin ja igatahes olen segaduses. Milline õppeasutus annab sellistele inseneridele kutsetunnistusi kätte kes deklameerivad iseehitajatele ABC tõdesi, mis nagu kehtiks "iga ilmaga" ja ilmselt siis kõikide katuse lahendustega... :oops:
Vat ongi huvitav see, et Eestis ehitusalal ei anta üheski kõrg- ega ülikoolis välja kutsetunnistusi (umbes 90.ndate keskpaigast). Nii et seaduse silmis ei ole kooli lõpetanu insener, kuna see on kutse. Antakse akadeemiline kraad - bakalaureus, magister või doktor. Kutse saamiseks tuleb veel täiendavalt vaeva näha.



Noh-neh, aga siinne isend esineb ju insenerina? ja mitte ainult siin saab aeg-ajalt lugeda sellist juttu, mis nagu pole nime vääriline... hiljutine stiili näide naaberfoorumist:

insener22 RE: Plekk katus
14.03.2009 17:13:17 Kui sa juba seda plekki hakkad maha kiskuma, siis tõmba ka see auguline ruberoid sealt ära ja pane korralik aluskate, mille peale uus roov ja plekk. Kui nii kapitaalselt ei taha teha, siis teine variant on, et ei näpi väljast midagi, muudad ümber räästa laudise, nii et laudade vahel oleksid korralikud tuulutusvahed. Sisse paned distantsi ja peno. Põhiline, et oleks olemas korralik tuulutus katuselt ka välja ning siis pole ka sul eelnevalt mainitud probleeme karta.
tare RE:
16.03.2009 08:06:26 Ma vist teen selle variandi et ei tõsta siis katust, kui töötab samamoodi. Kuna tegemist on ka hoonega kus ei elata kogu aeg siis ei hakka väga kapitaalselt tegema. Tuulutuse saab sinna alla tekitada küll.
Tänan.




...millise täiendava vaeva nägemisega sellised tarkused tulevad? Ja kuidas siis tavainime peaks aru saama, et kes on vaeva näinud ja kes pole? Antud näite puhul näeb hoopis tavainimene vaeva, aga tulemuseks ei pruugi inseneri soovitus sõna otsese mõttes vett pidada!

taastaja
mti
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 31
Liitunud: 17 Mär 2009, 10:47
Asukoht: Tallinn

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas mti »

Pidasin selle lisavaevanägemisega silmas seda, kuidas Ehitusinseneride Liidust endale kutset taodelda. Nende poolt tulenevad nõuded kutse taotlejale pärinevad kutsestandardist ja vist on nende kodulehel üleval ka. Lihtsalt teatud aastad (ainepunktid) õppimist + teatud aastad töökogemust.

Seega jah, insenerikutse taotlemine ja selle saamine ei tee projekteerijast veel paremat projekteerijat. Hea ja halva inseneri vahe kajastub ikka tema töödes.
Külaline
külaline

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kaks küsimust insenerile.
Kas tuuletõke pole vajalik?
Mis siis juhtub kui aurutõke panemata jätta?
Külaline
külaline

Re: ABC siinsetele iseehitajatele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Eks "libasi" ole kõikjal ja nende ohvriks ole ka paljud langenud.
Kogenenumad soovitavad ka näiteks korraliku inseneri projektid lasta veel üle kontrollida.
Inimene olla ikka ekslik ja kui mingi projekteerimisviga ehitamise käigus pinnale ujub, siis häda ja maksumus tellijale palju suurem.

taastaja
Vasta