Ehitusfoorum

Kas eramute puhul on ka siseruumide maksimaalne temeperatuur projektis kuidagi kirjas?

Probleem vanema majaga ning külmaga kodensveest niiskuse probleemid välisseina konstruktsioonides.
Vana maja kohta ehituskvaliteet pole just kõige hullem aga kahepere elamu uus naaber teisel korrusel armastab toas 24 kraadist sooja ning nüüd on aknakarniisidel ülaservast jääpurikad väljas - paistab, et seina sees on kondensvesi, mis aknaraami serva vahelt välja tilgub.
Varem selliseid probleeme ei olnud.

Küsimus, selles kas saaks kuidagi viiskalt väljendudes ehitus terminites ehituse eripärale viidates naabrit veenda üritada, et ta veidi vähem kütaks.

Võibolla kütte 24-22 kraadi peale seades probleem väheneks olulisel määral.
Iseenest lihtne mõte, kuid naaber ei paista seda jagavat.

Täitsa loogiline, kui ei ventileerita.

Kas naaber on üürnik või omanik?
Kui välisseinad (hoone kandekonstruktsioon) on ühisomandis, siis võiks otsida ka asjakohaseid seadusesätteid ühisomandi kahjustamise puhul.

Pigem on maja soojustuskihid ja muud omadused kas ehitustehniliselt valed või puudulikud - puudub niiskustõke, ebapiisav soojustus jne.
Las naaber alustab purikatõrjega.

https://etv.err.ee/1608098692/terevisioon
Alates 48:47

xxx111 kirjutas: ↑15 Veebr 2021, 15:55 https://etv.err.ee/1608098692/terevisioon
Alates 48:47

Mul ka jääpurikad aga ainult lõunapoolsel küljel, kuigi katuse konstruktsioon soojustused-aurutõkked on identsed. Samamoodi mujal majadel täheldanud, kuidas eriti tumedama plekkkatusega ka stabiilsete miinuskraadidega lõunapoolsele küljele purikad tekivad, põhjapoolsele mitte. Kuidas need "ehitusvead" ühte ilmakaarde kisuvad

Pigem on asi selles, kus kõik katused lekivad sooja, ka hästisoojustatud aga piiripeal soojustusega lõunapoolsel katuseosal kumuleerub loomulik soojakadu + päikese toodetud soojus plekil.
Minu katusel hakkab päiksepaistelise ilmaga kuskilt lume vahel katuseplekk paistab laiku suuremaks sulatama ja olenevalt päikselistest päevadest purikad aina kasvavad.

Prill kirjutas: ↑15 Veebr 2021, 16:38

xxx111 kirjutas: ↑15 Veebr 2021, 15:55 https://etv.err.ee/1608098692/terevisioon
Alates 48:47

Mul ka jääpurikad aga ainult lõunapoolsel küljel, kuigi katuse konstruktsioon soojustused-aurutõkked on identsed. ....

Teemaks polnud mitte "katusele tekkivad purikad", vaid aknapiirdeliistude (karniisi) vahelt väljavoolavast veest tekkinud purikad.
Ehk sein on nii vett täis, et vesi voolab fassaadi vahelt välja ja jäätub.

Küsimus targematele: kas toa temperatuuri alandamine aitab kondenseerumist vähendada, kui absoluutne õhuniiskus (g/m3) jääb samaks? Mulle tundub, et kondenseerumistasand liigub lihtsalt sissepoole, kuni udu tekkimiseni toas?

Ei. Parem ventilatsioon ja õige seinakonstruktsioon.

Tänud kõigile kaasamõtlejatele. Keeruline teema ja ega mingit lihtsat vastust ei ootagi.

See on õige et tänapäeva elamu konstruktsioon võiks alati olla parem, kuid kaksikomandis olevas elamus suuremahuliste tööde ettevõtmine keeruline ja tuleviku suhtes alati mõningane ebakindlus.
Pealegi teeb kulude jagamisel kokkuleppele jõudmise keeruliseks see, et naabrite teine korrus on hiljem peale ehitatud ja viletsama kvaliteediga.

Vähem küttes liigub seinte kastepunkt küll sissepoole, kuid kas kodents tekib igasusguses materjalis, eelkõige vist ikka õhuga kokku puutuvatele pindadele?
Teine korrus on saepuru täidisega laudsesein, väike õhuvahe, krohvtepp plaat ja väljast krohvitud.
Vesi siis ilmselt krohvtepp plaadi ja laudise vahel.

Teise korruse kütmisega seoses liigub soojus seina sees pööningule ja pööningu ventilatsioon ilmselt ebapiisav kui toasoojus 24 kraadi. Võimalik, et vesi seinas osaliselt ka põõningu kaudu plekkkatuse alune kodents.
Kilet pleki all ei ole.

Esimene korrus on laudseina asemel palksein.

remppa kirjutas: ↑16 Veebr 2021, 15:21 Teise korruse kütmisega seoses liigub soojus seina sees pööningule ja pööningu ventilatsioon ilmselt ebapiisav kui toasoojus 24 kraadi.

Miks peaks üleüldse teise korruse toasoe sattuma pööningule? See on ju tore kui ei satu, teise korruse omanikel on küttelulu väiksem. Muide, kasutaja remppa, sa oled vist esimene, kes siinses foorumis kurdab, et naabritel on toas liiga soe ja tahaks naabrite toatemperatuuri alandada. Tavaliselt on vastupidi. Kahjuks sa naabritele toatemperatuuri alandamist ei saa nõuda. Nüüdseks on seadusega kirjas miinimumtemperatuur, aga seadus maksimumile piiri ei pane, aga sa võid ju oma valitud riigikogulasele/parteile muret kurta ja ehk algatavad seadusemuudatuse/teevad täienduse valija meeleheaks ka maksimum toatemperatuuri kehtestamiseks.

remppa kirjutas: ↑15 Veebr 2021, 13:50Võibolla kütte 24-22 kraadi peale seades probleem väheneks olulisel määral.

Ei vähene. Pigem läheb hullemaks.
24 C. ei ole kohe kindlasti selline temperatuur mille puhul võiks kindlasti ülekütmisest rääkida.

25°C ja suhteline niiskus 40%. Jahutada 10°C peale. Peaks tõstma rh 98% peale

remppa kirjutas: ↑15 Veebr 2021, 13:50
Küsimus, selles kas saaks kuidagi viiskalt väljendudes ehitus terminites ehituse eripärale viidates naabrit veenda üritada, et ta veidi vähem kütaks.

Ma helistaksin pigem oma vanematele ja küsiks, miks nad sellise lamba valmis treisid. Aasta alles alanud, aga kindel Top-10 kandidaat aasta jaburaimale postitusele.