maakivihoone

[maakivi1]

aknad saan teha suured kuna kaks suurt ust on olemas 3*3 meetrit ja lisaks 3 akent väiksemat
kütteks plaanin kas Õ-v või maaküttet
hoone ise 300m2 millest elamine tuleb umbes 150m2
kindlasti saaks kõrvale ehitada aga ei ole mõttet et las üks laguneb
ehitama hakkavad ehitajad aga tahan ennast ka harida ja ehitajad on valmis tegema nii karkassi kui plokkidest (aerocit).

[kunn24]

Ehitamine algab projektist. 2 suurt ust 3x3 meetrit elumajale kõlab veenvalt. Saab naise välja, kui nelikud idanemas ja autoga otse tuppa.

[Urmas]

... kütteks plaanin kas Õ-v või maaküttet ...

Kuidas kujutad ette põrandakütte lahendust puitpõrandale nii, et ei peaks betooniga mässama nagu ühes eelnevas kommentaaris kirjutasid?

[maakivi1]

... kütteks plaanin kas Õ-v või maaküttet ...

Kuidas kujutad ette põrandakütte lahendust puitpõrandale nii, et ei peaks betooniga mässama nagu ühes eelnevas kommentaaris kirjutasid?

mis seal rasket on selleks on olemas täiesti toimivad lahendused.
http://energiakeskus24.ee/?id=9774

[Urmas]

mis seal rasket on selleks on olemas täiesti toimivad lahendused.
http://energiakeskus24.ee/?id=9774

Sul on hoopis mingid imelikud arusaamad materjalide/lahenduste maksumusest. Ja siis veel räägid, et Aeroc on kallis vs karkassist sein.

[T25]

kindlasti saaks kõrvale ehitada aga ei ole mõttet et las üks laguneb

Sellel vanal hoonel vahetad vaid katuse ja ei lagunegi ta enam. Elumaja teel nullist , vastavalt projektile. Sissepoole ehitades ei ole võimalik sisemisele osale korralikult ligi pääseda , et paigaldada soojustust jne jne jne. Probleeme on palju. Kasvõi juba õhuvahe tegemine on problemaatiline, kuna oleks vaja maakivi seintesse auke puurida. 100+ aastat vana maakivisein, mis on laotud lubimördiga, ei pea sellist puurimist vastu.

[maakivi1]

kindlasti saaks kõrvale ehitada aga ei ole mõttet et las üks laguneb

Sellel vanal hoonel vahetad vaid katuse ja ei lagunegi ta enam. Elumaja teel nullist , vastavalt projektile. Sissepoole ehitades ei ole võimalik sisemisele osale korralikult ligi pääseda , et paigaldada soojustust jne jne jne. Probleeme on palju. Kasvõi juba õhuvahe tegemine on problemaatiline, kuna oleks vaja maakivi seintesse auke puurida. 100+ aastat vana maakivisein, mis on laotud lubimördiga, ei pea sellist puurimist vastu.

ma ikka jätkan jonni hoonel juba olemas palju õhuavasid see endine tootmishoone. samas saan aru et kui laduda soojustatud plokkiga siis saab suht soojaks ikka ka (aeroc 375).
asukoht ja kõik muu suht hea ja ei taha vanade hoonete vahel uut teha.
Tänan kõoki kes jagavad asjalike soovitusi

[Kalvis]

aeroc375 pole mingi erilise soojapidavusega - sama paks villakiht on pea poole parem ja poole odavam koos karkassiga.

[maakivi1]

aeroc375 pole mingi erilise soojapidavusega - sama paks villakiht on pea poole parem ja poole odavam koos karkassiga.

no seda minagi aga siis räägiti et tahan kokku hoida
saan aru et siin ehitajad enamus inimesi ja sellepärast siin uuringi

[ping]

aeroc375 pole mingi erilise soojapidavusega - sama paks villakiht on pea poole parem ja poole odavam koos karkassiga.

"Poole parem" on subjektiivne hinnang kui pole väärtusühikuid nimetatud ja seega mõtetu.

Kui võtta mõõdupuuks näiteks närilistekindlus, siis ei saa vahet kuidagi kordades mõõta, sest üks "on" teine "ei ole".

[xxx111]

Hakkame sissepoole ehitama, paar küsimust:

Kuhu toetatakse nimetatud Aeroc 375?
Kas selle peale toetub ka lagi / katus?
Kui ei toetu siis kuidas see tagatakse?
Kui jäetakse lihtsalt "def vahe" sisse siis kas sein töötab konsoolsena?

[T25]

Tuleb nõustuda xxx111-ga, et vanade müüride vahele ehitamine on rumalus. Nii palju jamasid tekib , et neid ei jõua kokku lugeda. Kui mul oleks selline vana maakivi hoone enam vähem säilinud, siis viskaks vuugid mörti täis, paneks uue katuse ja olekski kõik. Rohkem ei ole neid mõtet puutuda. Sobivad hiljem igasugu koli hoiustamiseks ja lihtsalt silmailuks, sest tõesti, maakivi sein ju on ilus, paraku mitte eriti praktiline tänapäeval.

[Kalvis]

Soojusjuhtivus (lamda) on Aeroc klassikul 0,1 ja villal 0,03. Vahe 3 kordne. Vabandust, et eksisin, aga seda enam tasub villale rõhuda (või vahtplastile)

Kui müür kokku kukkumas pole siis saab ehitada küll. Pude krohv tuleb muidugi värskemaga asendada.

[Metsakraav]

Miks ei võiks soojustada seest samuti nagu tehakse väljast?
Penoplast+krohv.

[Kalvis]

Võibolla tasub aga siin on väike oht niiskusega. Maakivi ise on üsna veetihe, muidugi krohvi vahelt ja seinapragudest pääseb niiskus minema. Vahtplasti ja kivi kokkupuutepinnal tekib kondents. Saab vaid öelda - mida aurutihedam on vahtplast, seda vähem tekib. Mida hõredam on mört, seda paremini aurub kondentsvesi suviti välja. Kondentsis võivad kergesti igasugused hallitusseened vohama hakata.
Et probleemist lahti saada - selleks tehaksegi tuulduv õhuvahe - aur aurab välisõhku otse minema

[951]

... kütteks plaanin kas Õ-v või maaküttet ...

Kuidas kujutad ette põrandakütte lahendust puitpõrandale nii, et ei peaks betooniga mässama nagu ühes eelnevas kommentaaris kirjutasid?

Betoon? Torud valatakse kipsi või siis kasutad neid plaate, kus sooned sees. Valu on parem.
Valu loomuikult eeldab seda, et sul on põrand korralikult loodi aetud, et ei peaks selleks kipsi raiskama.

[Urmas]

Betoon? Torud valatakse kipsi või siis kasutad neid plaate, kus sooned sees. Valu on parem.
Valu loomuikult eeldab seda, et sul on põrand korralikult loodi aetud, et ei peaks selleks kipsi raiskama.

Kas mõtekam ei oleks kohe teha betoonpõrand, kus sees küttetorud? Saaks ühe raksuga ka normaalse aluse seinte aluseks. Kipsi soojusmahtuvus on tunduvalt väiksem, kas pumba pidev sisse-välja klõpsimine annab ikka seda kokkuhoidu, millest kilgatakse? Plaadid, millel sooned sees. Nende kohta ma juba tegin teema algatajale vihje, et see on üks kallimaid lahendusi ja akumulatsioon puudub. See plaatide variant oleks ideaalne vist tsentraalse gaasitorustiku olemasolul. Lihtsalt ühed alevipoja mõtted.
Mul on üks meeldiv kogemus kipsplaadi hulgimüüjaga. Ca 13 aastat tagasi oli ka mõte teha põrand kipsplaadist, kuhu oleksin jätnud sooned küttekontuuri jaoks ja pärast need täis valanud. Mingil arusaamatul põhjusel pläkutasin välja, et milleks mul on vaja ca 100-150m2 põrandakipsi. Müügimees tegi selgeks kipsi ja betooni erinevad soojusmahtuvused ja helistas minu juuresolekul kellegile targemale. On keegi näinud-kuulnud kipsplaatide müügimehe sellist suhtumist minu soovi osta kipsplaate? Tänu talle sai tehtud 60-80mm betoonivalu ja ei kahetse.

[951]

[Kas mõtekam ei oleks kohe teha betoonpõrand, kus sees küttetorud? Saaks ühe raksuga ka normaalse aluse seinte aluseks.

Teisel jne korrusel on väidetavalt kips parem. Seda valatakse umbes 35-5? mm. Oleneb, kui loodis põrandad on.
Kihid alt üles: soojustus, OSB, sammumüra plaat, kile, torud, kips ja põrandakate.

Soontega plaat on kallis ja tulemus pole seda investeeringut väärt. Ise sooned plaati lõigata on ka selline kahtlane tegevus aga väidetavalt väga levinud.

[xxx111]

Teisel jne korrusel on väidetavalt kips parem...

Kelle väitel ja mis tingimustel parem?

Kihid alt üles: soojustus, OSB, sammumüra plaat, kile, torud, kips ja põrandakate

Et see on siis reegel?
Olenemata sellest mis konstruktsioonis on kandekonstruktsioon ja olenemata sellest kas helikindluse nõudeid üldse on? Samuti küsiks, et miks soojustus ja sammumüra isolatsioon ei võiks "ühes" olla?

Üldiselt vihjaks, et lahenduse valikul võetakse arvesse erinevad tingimused ning eesmärk ning vastavalt nendele lahendus valitakse...

"Väidetavalt on kips parem" kuulub samasse kategooriasse kui "suurem on ikka parem kui väiksem"

[951]

Et see on siis reegel?

Kus see kirjas oli, et reegel?

Samuti küsiks, et miks soojustus ja sammumüra isolatsioon ei võiks "ühes" olla?

need on ju erinevates kihtides ja erineva funktsiooniga materjalid.

Üldiselt vihjaks, et lahenduse valikul võetakse arvesse erinevad tingimused ning eesmärk ning vastavalt nendele lahendus valitakse...

"Väidetavalt on kips parem" kuulub samasse kategooriasse kui "suurem on ikka parem kui väiksem"

[xxx111]

need on ju erinevates kihtides ja erineva funktsiooniga materjalid

Hea küll - siis ma küsiks, et milleks on vahelaes soojustust vaja?

[Urmas]

Teisel jne korrusel on väidetavalt kips parem.

Miks sa II korruse mängu tõid, minu teada pole teema algataja II korrusest sõnagi kõssanud?

Soontega plaat on kallis ja tulemus pole seda investeeringut väärt.

Seda mina vihjasin teema algatajale, kirjutades, et tal pole õrna aimugi materjalide maksumusest ja toimimisest. Soontega plaat võrreldes korraliku küttetorustikuga betoonpõrandaga on minu sama, buržuika vs korralik ahi.

[ping]

....Soontega plaat on kallis ja tulemus pole seda investeeringut väärt.

Seda mina vihjasin teema algatajale, kirjutades, et tal pole õrna aimugi materjalide maksumusest ja toimimisest. Soontega plaat võrreldes korraliku küttetorustikuga betoonpõrandaga on minu sama, buržuika vs korralik ahi.

Kas oled kõiki neid küttesüsteeme oma elamises kasutanud, et tead võrrelda? Võrreldes ka betooni ja ahjutelliste soojaakumuleerumise võimet ja maksumust ekspluatatsiooniperioodi jooksul.

Omast kogemusest julgen väita, et ainuke ajas püsiv põrand pinnasel on valatud betoonplaat, millele võib olla paigaldatud ka soontega soojendusplaat.

[Urmas]

Kas oled kõiki neid küttesüsteeme oma elamises kasutanud, et tead võrrelda? Võrreldes ka betooni ja ahjutelliste soojaakumuleerumise võimet ja maksumust ekspluatatsiooniperioodi jooksul.

Jah, põhimõtteliselt küll. Olen pikalt elanud ahjuküttega korteris, üürikorteris, kus pidi pisikest pliitat kütma iga natukese aja tagant, et toas natukegi sooja oleks ja viimased ligi 13 aastat betooni valatud küttetorustiku peal. Viimane variant on kõige meeldivama kasutuskogemusega. Teema alagatajal on ligi 300m2, millest tahab kasutusele võtta 150m2 ja küttesüsteemiks kasutusele võtta maa- või õhk-vesisoojuspumba. Olen enam kui kindel, et betooni valatud torud tulevad tunduvalt soodsamad kui paar korralikku ahju. Ahjule on nagunii vaja korralikud alused valada + korstnad + nagunii on vaja ka põrandad teha ja lisaks saab ahjude arvelt mõned m2 juurde. Miks mitte teha 2in1, saab kütte ja saab põranda ja boonusena saab korraliku aluspinna siseseinte jaoks. Ei ole vaja mitme asja eest eraldi maksta.

Omast kogemusest julgen väita, et ainuke ajas püsiv põrand pinnasel on valatud betoonplaat, millele võib olla paigaldatud ka soontega soojendusplaat.

Mida see rõhutatud osa tähendab? Kas su on kogemus selle soontega penoplaadiga või sa ise ka veel ei tea?

[pikk88]

Minu tühised kogemused näitavad, et inimesed kasutavad neid alumiiniumplaate või soonega penoplaate siis kui on vastupandamatu soov oma elamises põrandakütet kasutada, kuid pole võimalik betooni maha valada. Kas siis kaalu pärast või siis ei taheta nii palju põrandat tõsta, kui betoonplaadi paksuse ja põrandakattega tõuseks. Või siis kasutatakse neid plaate juhul, kui rahaga midagi targemat peale pole hakata. Üldjuhul inimesed ikka valavad oma põrandaküttetorud betooni ning saavad ajas kestva "radika" millel on ka korralik soojusmahtuvus.