Tere. On plaanis majal pööning välja ehitada ja ei oska kuidagi soojustusega pihta hakata.
Katusel vana eterniit, tõrvapapp, laudis ja sarikad.
Eesmärk on ikkagi teha see aastaringselt toimivaks ruumiks. Tulevikus on plaan panna õhksoojuspump kuid soojustus peaks juba enne ikkagi olema piisav et suvel soe väljas hoida ja talvel vastupidi.
Olen uurinud erinevaid viise ja nüüd olengi segaduses et kuidas oleks mõistlikum ja ka rahaliselt sobiv.
Kas peaks kasutama villa, panema a la tuuletõkke, aurutõkke ja hiljem peale näiteks kipsi või on mõni muu veidi lihtsam ja parem? Näiteks Kingspani lahendused (et ei ole vaja eraldi tõkkeid, lihtsalt peaks laudise ja plaadi vahele vaba ruum jääma)?
Kohati tundub eraldi vill/tõkked lihtsalt töömahukamad, kas hinna ja kvaliteedi suhe on kuidagi märgatavalt paremad?
Tulevikku on ka kunagi planeeritud katuse vahetus, kas mõni variant pööningu soojustusest ka seda tööd kuidagi raskendaks?
Ise ehitaks ära küll, kuid vajalikult teadmised kahjuks puuduvad.
Pööningu väljaehitamine
-
tabarabarap
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1014
- Liitunud: 27 Mai 2019, 23:02
- On tänanud: 5 korda
- On tänatud: 42 korda
-
Kalvis
- Ehituspenskar
- Postitusi: 10642
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 288 korda
Re: Pööningu väljaehitamine
Tuntud soojustusmaterjalide tootjatel on (www.isover.ee) toodud soojustatud kaldkatuse läbilõige.
Katuse roovitise ja sarikate vahele peab jääma min 5 cm tuulutuskanal. Mida lamedam katus, seda suurem.
Kui vill siis peab sarikate vahel olema tuuletõkkeplaat, soovitavalt isoveri RKL, sest pärnu oma jubedalt paisub ja läheb hullult kummi. Edasi vill, sissepoole aurutõke ja siis siseviimistlus,
Vahtplasti korral paned kruvid 5 cm kaugusele ette, et plaat vastu ei läheks ja siis lihtsalt vahtplast vahele. sissepoole võid panna aurutõkke.
Kui aga katus läheb kindlasti renoveerimisele koos roovitusega siis võid teoorias täna villa või vahtplasti vahele lükata ja hiljem lisad villa korral sarikate peale tuuletõkkeplaadi (nüüd kasvõi pärnu oma) (vahtplasti korral pole seda vaja), tuulutuskanalile distantsliist ja siis edasi juba klassikaline katus.
Saab teha hübriidlahendusi (näiteks jätad roovituse alles aga tõmbad tõrvapapi maha ja kasutad tuuletõkkepaberit (see võib juba enne villagagi sarikate vahele pandud olla), edasi tuulutuse distantsliist ja uus roovitus koos aluskattega katusekattele. Variante on veel, kõik sõltub kui töökas olla tahad. Veel saab aluskatet ja tuuletõkkepaberit ühitada aluskattelise membraankilega (see laseb niiskust välja aga hoiab vee kinni.
Katuse roovitise ja sarikate vahele peab jääma min 5 cm tuulutuskanal. Mida lamedam katus, seda suurem.
Kui vill siis peab sarikate vahel olema tuuletõkkeplaat, soovitavalt isoveri RKL, sest pärnu oma jubedalt paisub ja läheb hullult kummi. Edasi vill, sissepoole aurutõke ja siis siseviimistlus,
Vahtplasti korral paned kruvid 5 cm kaugusele ette, et plaat vastu ei läheks ja siis lihtsalt vahtplast vahele. sissepoole võid panna aurutõkke.
Kui aga katus läheb kindlasti renoveerimisele koos roovitusega siis võid teoorias täna villa või vahtplasti vahele lükata ja hiljem lisad villa korral sarikate peale tuuletõkkeplaadi (nüüd kasvõi pärnu oma) (vahtplasti korral pole seda vaja), tuulutuskanalile distantsliist ja siis edasi juba klassikaline katus.
Saab teha hübriidlahendusi (näiteks jätad roovituse alles aga tõmbad tõrvapapi maha ja kasutad tuuletõkkepaberit (see võib juba enne villagagi sarikate vahele pandud olla), edasi tuulutuse distantsliist ja uus roovitus koos aluskattega katusekattele. Variante on veel, kõik sõltub kui töökas olla tahad. Veel saab aluskatet ja tuuletõkkepaberit ühitada aluskattelise membraankilega (see laseb niiskust välja aga hoiab vee kinni.