Küsimus :Katusealuse soojustamine peno ja villaga.

kuidas soojustada oma elamist
KirsipuuS
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 3
Liitunud: 02 Apr 2020, 23:51

Küsimus :Katusealuse soojustamine peno ja villaga.

Lugemata postitus Postitas KirsipuuS »

Tere.

Äial jäi aastaid tagasi maja teise korruse väljaehitamine pooleli ja nüüd oleks aeg seda jätkata.
Hetkeseis-(puumaja), plekk katus, katusekile, 200mm sarikas, õhuvahe, 100mm peno. Edasi oli mõeldud 50mm villa juurde ja laudis peale.
Peale väikest kontsultatsiooni oli minu nägemus peale 100mm peno panna 50mm villa, aurutõke, 50x50 pruss risti peale 600mm sammuga, sinna vahele veel 50 villa ja topelt kips.

Tean, et neid teemasid on küll ja küll aga kole keeruline oli neid koondada, seega sooviks teada plusse, miinuseid, soovitusi, alternatiivseid lahendusi kui antud variandil on suuri puudusi.



Parimat.
Sven

Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 8026
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 179 korda

Re: Küsimus :Katusealuse soojustamine peno ja villaga.

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Võid kõik see vahed vahtplasti panna (kaldlae osa).

keemik
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1299
Liitunud: 16 Aug 2008, 19:33
On tänatud: 101 korda

Re: Küsimus :Katusealuse soojustamine peno ja villaga.

Lugemata postitus Postitas keemik »

Vahtplast ei pea heli kinni. Soovitus sissepoole panna näiteks 50mm kivivilla lisaks ja siis kips kahes kihis. Endal sarnaselt tehtud.

mõte
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 47
Liitunud: 23 Dets 2018, 21:53
On tänatud: 4 korda

Re: Küsimus :Katusealuse soojustamine peno ja villaga.

Lugemata postitus Postitas mõte »

pildimaterjal ei teeks paha, võib olla on näha mingid nüansid millele ise kohe mõelda ei tea.

Ilma tuulutuseta seda kautst ei teeks. Soovitatakse vähemalt 50mm kui on väga pikk tuulutuskanal siis ka suuremat, lisaks peab õhukanal olema alt ja ülevalt avatud, et saaks toimuda õhusirkulatsioon.

Mina teeks nii lööks prussile külge, vastu kilet, 50x50mm latid. Lattide peale paneks 50mm tuuletõkke plaadid. Siis 100mm villa sarikatega tasa. Üle sarikate paneks 100mm alumiinum kattega PIR/PUR plaadid, liited teibiks. Peale lööks 50x50mm latid mille vahed paneks 50mm villa täis ja veaks ka juhtmed seal. Ning lööks üle punnsoonega OSB ning paneks kipsplaadid peale. OSB on seal, et ei peaks tegema eraldi õige sammuga kipsi karkassiga kui katuse sarikate samm pole näiteks 600mm.

Tuletõke laes peaks olema kas kahekordne tavaline kips või ühekordne tulekindel kips

U arvuks saab selline lahendus umbes 0.111W/m2K. Arvuta ka ise https://www.ubakus.de/u-wert-rechner/index.php

KirsipuuS
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 3
Liitunud: 02 Apr 2020, 23:51

Re: Küsimus :Katusealuse soojustamine peno ja villaga.

Lugemata postitus Postitas KirsipuuS »

Sellesuhetes, et 100mm peno on juba pandud aastaid tagasi. Hetkel olen sarikaga tasa pannud 50villa ning plaanin sinna peale aurutõkke panna, risti 50x50pruss ja veel 50villa ning 2 kordne kips. Et ka villal mis peno ja aurutõkke vahele jääb oleks hingamis koht olen viilu ja lae liitepunktis jätnud 100mm vahed penole ja sellest vahest 100mm villa läbi lae pannud(katuse harja ja lae vahel on veel u 1m ruum)

xxx111
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 346
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 13 korda

Re: Küsimus :Katusealuse soojustamine peno ja villaga.

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Pole olemas hingavaid, mittehingavaid, köhivaid, aevastavaid jms ehitusmaterjale ja ehituskonstruktsioone...

KirsipuuS
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 3
Liitunud: 02 Apr 2020, 23:51

Re: Küsimus :Katusealuse soojustamine peno ja villaga.

Lugemata postitus Postitas KirsipuuS »

Aitäh. Sellest oli nüüd küll kasu

xxx111
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 346
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 13 korda

Re: Küsimus :Katusealuse soojustamine peno ja villaga.

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Ma ei oska öelda kas kasu või mitte...
Kuid ei saa tõsiselt võtta juttu "hingavatest" ja "mittehingavatest" (vms) materjalidest või konstruktsioonidest.
Ei pretendeeri tõele - avaldan allpool vaid oma arvamust - so kui teeks endale teeks nii...
Kindlasti ei kasutaks palju promotud "hingavat aluskatet" (õigemini ei kasutaks seda nö 2 ühes antud lahendustes)
Katuseplekk
Roov
Distantsliist
Aluskate
Distantsliist / tuulutusvahe / õhuvahe min 50mm
Tuuletõke (veeauru läbilaskev)
Põhisoojustus (paksus vastavalt optimaalsusele so arvutustele)
Aurutõke
Lisasoojustus ~30...50mm (paksus sõltub põhisoojustuse paksusest)
Ehitusplaadid (vastavalt soovile)

* Sarikas / allpool sarikat paiknev võimalik lisakarkass / roovid jms viitamata
* Antud põhimõte

Mis materjalid täpselt valida peaks läbi mõtlema.
Konstruktsioon peab ehitusfüüsikaliselt toimima tervikuna ja üks materjalivalik võib mõjutada teist.
Üldine põhimõte oleks, et seestpoolt vältida võimalikult veeauru tungimist konstruktsiooni (100% seda vältida pole võimalik) ja arvestada, et niiske konstruktsioon saaks välja kuivada (vastavad materjalid ja vastav õhu / tuulutusvahe). Kui kasutaks fooliumiga soojustust siis sellises karkasskonstruktsioonis ainult seespoolses kihis.

vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1400
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 39 korda
On tänatud: 73 korda

Re: Küsimus :Katusealuse soojustamine peno ja villaga.

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Ma just sain valmis ühe analoogse tööga. Vahelagi, katuslagi, nivendisein, pööningulagi. Vill, tuuletõke, kipsplaadid.
Arhitektuurse eelprojekti kohaselt olid mõlemal katuse küljel katuseaknad. Keset maja, ühel küljel teisele korrusele pääsuks vahelaes ca 2,2 m laiune trepi ava. Katuse akende kohal oli fermide vahe tulenevalt akende laiusest üle meetri. Trepi ava kohal ei saanud konstruktor fermkanduritega lahendada, sinna oli joonistanud sarikatega erilahenduse. Kuna katuseaknad ja trepiava paiskasid süsteemi segi, siis sarikate-fermide vahed varieerusid ja olid konstruktiivse projekti kohaselt 0,5...1,2 m ulatuses.
Sarikate-fermide vahele sai paigaldatud analoogselt eelpostituses tooduga 22 x 50 liistud, nende külge servadest 12 mm tuuletõkkeplaadid.
Nüüd aga hakkavad tulema "rosinad". Tuuletõkkeplaatide paigaldamisel kehtib reegel, et paigaldatakse karkassile vahedega 600 mm. Mul olid vähesed vahed alla 600 mm, enamus kõik suuremad. Konstruktiivses projektis oli märkus: soojustamine ja viimistlus teostada vastavalt arhitektuursele osale, milles oli sarikatega lahendus, s=600 mm.
Nüüd küsimus: kuidas sellise olukorra lahendaksite, et töö ühtlasi vastaks projektile ja nõuetele?

xxx111
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 346
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 13 korda

Re: Küsimus :Katusealuse soojustamine peno ja villaga.

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Ma oletan:
Projekti tellija on AR osa ja EK osa tellinud erinevatelt projekteerijatelt.
Ja lähteülesanne on olnud a-la:
AR osa projekteerija ei pea mõtlema EK osa peale sest see tellitakse eraldi
EK osa projekteerija ei pea mõtlema AR osa peale sest see tellitakse eraldi
Kui nii on siis pole projekteerijatele midagi ette heita.
Iga projekti juures peab olema nn peaprojekteerija kelle ülesanne (ja vastutus) on see, et projekti erinevad osad ühilduksid ja poleks vastuolus. Näib, et antud juhul on projekti tellija üritanud seda rolli ise täita. Seega tuleb projekti tellijal vaadata peeglisse...
Ehitaja on sellisel juhul loomulikult viletsas seisus.
Võiks ju nõuda korrektset projekti ja lahendusi kuid siis võib tekkida olukord kus öeldakse "aga mul seal mehed ootavad ja on valmis kohe ära tegema ja mingit projekti pole vaja..."
Enne sellised situatsioonid ei muutu kui projektide tellijad suhtumist ei muuda.

xxx111
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 346
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 13 korda

Re: Küsimus :Katusealuse soojustamine peno ja villaga.

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Ühtlasi teen ma julge oletuse ja väidan, et 90% juhtudel vastutavad projekti puuduste eest projekti tellijad mitte projekteerijad. Ma arvan (no vähemalt eeldan), et projekteerija on teinud oma töö täpselt vastavalt lähteülesandele - kui lähteülesanne on vigane siis see ei ole projekteerija süü.
Seega - kui ehitajad objektidel kiruvad projekteerijaid siis tegelikult peaks oma pahameele suunama hoopis tellijale. Ja ehk siis hakkaks asi ka paremuse poole minema...
So enne kui hakata rääkima "lollist projekteerijast" võiks korra järele mõelda - äkki on projekteerija mingil põhjusel teinud just nii nagu on teinud...

Vasta