Ehitusfoorum

Renoveerin vana palkmaja, mis on väljast isoleeritud tselluvillaga. Majas hakkab olema soojustagastusega korralik ventilatsioon, seega soovin teha maja võimalikult õhutihedaks.

Sees on palgi peal 2,5cm lauast roovitus, seejärel aurutõke, distantsliist, 12mm OSB ja viimaks kips. Elektrikaablid veetakse distantsliistu ja OSB vahelt, et mitte teha auke auru/õhutõkkesse.

Õhutõkkeks kasutan tavalist aurutõkkepaberit, kuid küsimus tekkis esimese korruse lae- ja seinanurkade õhutihedaks saamisega. Kuna vana ümarpalk on üpris ebaühtlane, siis selle õhutihedaks teipimine oleks väga keeruline/võimatu. Aga kas juhtub midagi halba, kui katta terve esimese korruse lagi aurutõkkepaberiga? Nii saaks seinad ja lae korralikult õhutihedaks.

Teisel korrusel on köetavad toad. Kahe korruse vahel on must laudis, sellele tuleb puistevill ja peale OSB. Teine korrus on täiesti uus uute sarikatega, kaldlagi soojustatud kivivillaga.

ehitaja15 kirjutas: ↑11 Jaan 2020, 01:12 Majas hakkab olema soojustagastusega korralik ventilatsioon, seega soovin teha maja võimalikult õhutihedaks. ...
Õhutõkkeks kasutan tavalist aurutõkkepaberit, kuid küsimus tekkis esimese korruse lae- ja seinanurkade õhutihedaks saamisega. Kuna vana ümarpalk on üpris ebaühtlane, siis selle õhutihedaks teipimine oleks väga keeruline/võimatu. Aga kas juhtub midagi halba, kui katta terve esimese korruse lagi aurutõkkepaberiga? Nii saaks seinad ja lae korralikult õhutihedaks.

Teisel korrusel on köetavad toad. Kahe korruse vahel on must laudis, sellele tuleb puistevill ja peale OSB. Teine korrus on täiesti uus uute sarikatega, kaldlagi soojustatud kivivillaga.

Maeisaaaru? Mis vahupeod hakkavad esimesel korrusel toimuma või pesumaja teenust hakkad pakkuma, et siselaele on vaja aurutõket? Kui sul või su pereliikmetel on higistamisprobleemid, mis avaldavad mõju isegi maja konstruktsioonidele(võivad tekitada niiskuskahjustusi?), siis oleks mõtekam vist perearsti poole pöörduda? Äkki kirjutab retsepti higistamise vastu ja pole aurutõkke paberit vaja toppidagi igasse auku? Ei midagi isiklikku, lihtsalt küsimused.

Nagu eelnevalt kirjutasin, siis õhutõkkeks kasutan aurutõkkepaberit, kuna see sobib väga hästi õhulekete takistamiseks. Auruga probleeme pole. Maja on vaja teha õhukindlaks (blower door test). Tegu on liginullenergiamajaga 50 kWh/m2.

Lisan siia pildi, et oleks paremini aru saada. Ümarpalki koos samblaga on väga keeruline teibiga teha ÕHUkindlaks. Tunduvalt lihtsam oleks karkassi peale panna terves ulatuses paber.



Küsimus on, kas sellest paberist esimese korruse laes võib tekkida mingi probleem?

Ei.
Milline sul seina läbilõige on et see aurutõket kindlasti ei vaja?
Pidades silmas et peaks tulema väga soojapidav maja.

Laudis, tuulutus, RKL-31 FACADE, tselluvill, palk, õhuvahe 0-5cm (palkseinte loodimine), roovitus lauast, õhutõke, distantsliist, OSB, kips.

Teisel korrusel on kaldlaes kivivill, auru-õhutõke, OSB, kips. Pööningule ilmselt läheb puistatud kivivill.

Laudise ja rkl plaadi vahel on sul vast ikka tuulutudvahe ka ma loodan. Kuid see tavaline rkl plaat laudise taga pole kõige efektiivsem tuuletõke. Isegi vkl on tuulekindlam.

Kui paks kiht tselluvilla välisseina tuleb? Märgpaigaldus?
Kivivillale tuleb aurutõke peale aga tselluvillale ei tule. Miks?

praanik kirjutas: ↑12 Jaan 2020, 20:26 Laudise ja rkl plaadi vahel on sul vast ikka tuulutudvahe ka ma loodan. Kuid see tavaline rkl plaat laudise taga pole kõige efektiivsem tuuletõke. Isegi vkl on tuulekindlam.

Laudise ja RKL plaadi vahel on tuulutus. Tegu pole tavalise RKL plaadiga, vaid spetsiaalselt tuuletõkkeks ette nähtud RKL-31 FACADE pinnakattega 50mm teibitava plaadiga.

rokikas kirjutas: ↑12 Jaan 2020, 20:27 Kui paks kiht tselluvilla välisseina tuleb? Märgpaigaldus?
Kivivillale tuleb aurutõke peale aga tselluvillale ei tule. Miks?

Kuna ebatasane palksein, siis märgpaigaldus jah. Tselluvilla paksus 150-250mm, lisaks 50mm RKL ja palk.
Tselluvill on hingav ja seetõttu otseselt ei vaja aurutõket. Aga kuna alumise korruse seinad vaja teha õhutihedaks, siis kaetakse need ikkagi tavalise aurutõkkepaberiga, mis välistab õhulekked. Pealegi difusiooni kaudu seintesse imbuv niiskus on nii väike võrreldes õhulekete kaudu liikuva niiskusega konstruktsiooni ühenduskohtades (sellepärast jäävad ka elektritoosid paberi peale).