Ehitusfoorum

Tere!
Vana maja, millel gerardi sein, ehk siis seestpoolt: kahekordne tellis, 14cm saepuru(üsna tihkelt), välisfassaadiks ühekordne tellis.
Probleem nimelt selles, et välisseinas on vent avad, mis jooksevad betoonlae kohale, ilmselt lae soojustust(tep plaat), ning selle peal olevat tõrvapappi, õhutama. AGA on jäetud ka tee vabaks õhu liikumiseks kahe seina vahele. Kas see saepuru seal vajab ventileerimist või mitte? Mingi õhuliikumine seal toimub, akna juurest seina lahti võttes oli tunda, kuidas saepurune õhk õrnalt kohati puhus. Minu plaan oleks panna välisseina peno, aga kui saepuru vahele tuul pääseb, siis sel pole mõtet. Mul oleks võimalik lasta vahuga need teed kinni, kus kohast tuul kahe seina vahele läheb, aga samas et lagi oleks ikka ventileeritud. Mis võis olla põhjus, et nõukaajal see tuulutus nii jäeti?

Reeglina pandi kahe müüritise vahele räbu, see tuulutust ei vaja, aga soojustakistus veel kehvem, kui saepurul. Mu oma majal on ühekordne kärgtellis, 27cm vahe, ühekordne silikaat. Vahe oli täidetud kohati räbuga, kohati saepuruga - mida nõuka ajal kätte saadi, seda pandi. Rookisin saepuru oma imuriga ja räbu Ragn-Sellsi imurmasina abil seinte vahelt välja ning vaht läks asemele.
Kui sees on 2x tellis, ma lammutaksin välise müüritise maha, saepuru välja, EPS seina + mistahes uus fassaad. Nii saaks korraliku tulemuse, mitte käib-kah lahendi.

Gerardi sein olemuselt venti ei vajanud, muidugi nõukaaegsete seinte soojustusmaterjal oli kah selline peaaegu olematu soojapidavusega. Kui sodi kätte ei saaks, lükkaks välisseina uue soojustuse (kas vahtplast või siis karkass villaga.
Nende ventavade kaudu muidugi detektiivitööd saab teha aga tõenäoliselt pole neid vaja ja võib sulgeda.