Ehitusfoorum

Õnnestus ootamatu jõulusoodustusega saada hea hinnaga suures koguses divesinik-monooksiidi-põhist igati looduslikku puistematerjali. Seda kasutatakse põhiliselt aianduses ja metsanduses taimede ja maa läbikülmumise vältimiseks, aga tekkis mõte kasutada seda seni soojustamata maja sokli juures muude enamlevinud soojustusvahendite asemel. Materjalil on üldteada käitlusprobleeme, temperatuuril üle 273 K hakkab toimuma soojustuse vajumine, mis edasisel keskkonnatemperatuuri tõusul võib muutuda väga suureks kuni soojustuseffekti täieliku kadumiseni, sealjuures avaldades koormust hüdroisolatsioonile. Aga nii kõrgel temperatuuril on juba suva, sest on niigi soe. Sai seda materjali manuaalmeetodil paigaldatud sokli ümber 100-400 mm paksuse ebaühtlase kihina (vt pilt allpool), kuid teadlasena jäi vaevama küsimus, et mis võiks saavutatud soojustuse toimimine olla arvuliselt. Võibolla polegi tegelikult vaja muud soojustust ehk panna, kui selline põhimõtteliselt otse taevast alla kukub just õigel ja külmal ajal - siis kui seda kõige rohkem ka tarvis on. Oskab keegi koheva lume U-arvu anda - Internetist kahjuks ei leinud?

ja kas kollase lume U arv on sama , vaata äkki leiad selle järgi

Arvu anda ei oska, sest lumi on kohev.Kuid peaks villast kehvem olema ja saepurust parem.

Soojustamata sokel hakkab lund sulatama, kas jääb toimima?

Ei jää, sulatab ilusasti 1-2 cm prao sisse. Kui ga päev viitsid muidugi lund kühveldada siis pole probleemi.

jaakl kirjutas:Õnnestus ootamatu jõulusoodustusega saada hea hinnaga suures koguses divesinik-monooksiidi-põhist igati looduslikku puistematerjali.

jaakl kirjutas:.... teadlasena jäi vaevama küsimus, et mis võiks saavutatud soojustuse toimimine olla arvuliselt.

Kas Jaagul tõesti pole ühtegi tuttavat teadlast, kes võiks sellisele, sind vaevavale küsimusele vastata?

Eskimod kasutavad edukalt sellist soojustust juba ammu.
Kusjuures on nad nii osavad, et ümbritsevad oma elamise igast küljest selle materjaliga et poleks vajadust eraldi tuuletõkke materjali kasutada.
Nad on veel nii osavad, et ei tee isegi eraldi maja selle materjali sisse.
Sellises majas elamisest on isegi 38a tehtud dokumentaalfilm.
Nimetavad seda iglu´ks.
ping

Pehme lume soojusjuhtivus pidavat olema analoogne kuiva puidu omaga.
Olen omalt poolt hobi korras püüdnud anda panust, et internetti infot juurde saaks.
Järgnevale lehele kogusin materjalide soojusjuhtivus tegurid:
http://www.vuuk.ee/soojusjuhtivus.php
Tabeli allosas on olemas ka vastavad lume näitajad.
Pärit on need lume andmed Tiit Masso raamatust "Ehitusfüüsika ABC".

Taevalikul puistesoojustusel olevat U-arvu kõrval vee-arv. Niiskus.

Oleks sokkel horisontaalne, nagu lamekatus, oleks lumi küll lisasoojustuseks (katusel ei teki tuulduvat õhuvahet lume ja katusekatte vahele) , aga sokkel pole horisontaalne.
Talvel nähtud küll parapeti servani lund täis tuisanud lamekatuseid, päris tõhus lisasoojustus ju ja kõige ökoloogilisem ja ökonoomseim (tasuta) ...

Lume soojustusest uuring http://player.slideplayer.com/24/7575670/#