Ehitusfoorum

Tere


Lasin vahetada majal katuse, millega sai pandud ka uued sarikad. Nii palju kui on ehitajaid on ka arvamusi. Nimelt tekkis küsimus, kas väljast poolt sarikate vahe on vaja kinni ehitada või mitte? Joonised näitavad, et katuse peal olev alusriie (Hingav) ja seinal olev tuuletõkke plaat on vaja räästa alt ühendada, et tuul ja külm sinan sisse ei lähe. Mõni aga arvas, et seda kinni ehitama ei pea( panen villa kohe lakke sarikate vahele, las alt tuuldub) Praegu on mul plaan seinapeal olev tuuletõke ühendada, katusel oleva alusriidega, mille võib oma vahel kinni liimida? Seest tuulutus toimub ju plekkkatuse ja alusriide vahel.

Põhimõtteliselt ju õige. Kui seal kuskil tuulekasti taga liidad katuse aluskatte ja tuuletõkke siis asi tervik. Kui liitmatta, siis milleks üldse seianle panna tuuletõke, kui see kuskil lihtsalt lõpeb ja tuul sisse vuhiseb.

Ma ise pooldaks sellel teemal "0 tolerantsi", et kui tuuletõke, siis otsast lõpuni. Väga tihti tehakse lihtsaid vigu nagu näiteks avade sõlmed, liitekohad....

See pilt annab väga hästi aimu sellest mida mõtlesin. Kuid nüüdseks on katus peal ning seda tööd on veel keerulisem teha. Siis tahetegi mul juba tuulekasti tegema hakata, kuid ütlesingi,et oot oot, kas sarikate vahed ei peaks mitte kinni olema. Väljast on seda tööd ju lihtsam teha kui pärast seest upitada.Nüüd mul on ainult räästalauad kuid töömeest enam mitte. Algul mõtlesin, kas mina olen loll. Sai uuritud kolme teise inimese käest, kes samuti kinnitasid, et milleks siis üldse tuuletõket panna.

Seal sõltub asi ka sellest veidi, et kas soojustus tuleb sarikate vahele või tuleb esimese korruse laetalade vahele. Ehk, kas katusealune ehitatakse välja soojaks eluruumiks.

Kui see joonise järgi plaanitakse sooja katusealust teha siis on ette näha vastikud tööd katusealuses (lõikad tuuletõket kui distantsliiste nii et näpud villis). Kui veel roovi või katust pole peale paigaldatud, jõuaks selle kile lahti kangutada ja tööd kiirelt ringi teha.
Kui sooja katusealust ei plaanita siis võib nii jäädagi.

See sõlm peab olema korrektselt lahendatud. Teil on ainult kaks varianti selle sõlme lahendamiseks, võtta maha katus ja teha korrektselt tuuletõkkekanga ühendus või vormistada alt see ühendus. Katuse näppimine pole majanduslikult mõttekas, seega on variant tuuletõkke plaati mis peaks olema paigaldatud kangani jätkata ja ühendused teipida või mastiksiga teha piisavate ülekatetega.

Tuuletõkkeplaat tuleb enne teipi kindlasti kruntida muidu ei jää see ühendus ajas kestma !


Samuti on näidiseks toodud pilt lahendatud valesti! Ilma nende sarikate ümbruse teipimise või mastiksiga tihendamist on see töö väga kesise tulemusega. Samuti peab sellele paanile paigaldama peale järgmise kihi tuuletõkkekangast mis ulatuks üle räästa ja liide tihendatakse. Muidugi on tööd pildil pooleli ja ehk see ka tehti.

fgh kirjutas:Samuti on näidiseks toodud pilt lahendatud valesti! Ilma nende sarikate ümbruse teipimise või mastiksiga tihendamist on see töö väga kesise tulemusega. Samuti peab sellele paanile paigaldama peale järgmise kihi tuuletõkkekangast mis ulatuks üle räästa ja liide tihendatakse. Muidugi on tööd pildil pooleli ja ehk see ka tehti.

See on esimene etapp, kui valmis lahendusest pilti näidata, siis ei ole aru saada, kuidas kile paigaldatud.

Teibid kipuvad aja jooksul lahti tulema, aga mitmed liimid nakkuvad "hingava" aluskattega, erinevalt tavalisest kilealuskattest, päris hästi.
Ise katsin, kuna niikuinii "hingavat" aluskatet kasutasin, vintskapi seinad ka sellega, ning liimisin kontaktliimiga ülekatte kokku, kus vaja.

xil kirjutas:Teibid kipuvad aja jooksul lahti tulema, aga mitmed liimid nakkuvad "hingava" aluskattega, erinevalt tavalisest kilealuskattest, päris hästi.
Ise katsin, kuna niikuinii "hingavat" aluskatet kasutasin, vintskapi seinad ka sellega, ning liimisin kontaktliimiga ülekatte kokku, kus vaja.

Teipe on ka erinevaid. Kindlasti leiab väga häid teipe SIGA valikust või ntx DIVO teip.

Nagu mainitud, siis teipe on väga erinevaid. Ilmselgelt ei käi jutt mingist pruunist pakketeibist või hallist toruteibist. Kui võimalik, siis eelistada tuleks sarikate ümbruse polümeermastikseid ja teipi kombineerituna.

Füüsiline kinnitus nael, kruvi ja liist ei taga mingit tuule ega õhutihedust, seda tuleks samuti kombineerida tihendusmastiksiga või teibiga. Tihendatud liited annavad väga suure vahe hoonele sisse. See on tänapäeval ainuke asi sisuliselt millega saab maja efektiivsemaks muuta.

Kontaktliim võib esmapilgul sobilik olla kuid kahtlen selle püsivuses maja eluea jooksul nt 50 aastat. 15 aastat vana kontaktliim on konstruktsioonis täiesti jäik.


Samas butüülteip mida enamikud aluskatte tootjad kasutavad on sisuliselt igavesti elastne ja väga hea nakkevõimega.

Teibil on liimikiht vaid maksimaalselt kümnete mikromeetrite paksune, nakkub vaid reljeefse materjali kõrgemate osadega. Vedel kontaktliim imbub materjali. Nood spets teibid, mida "hingava" materjali müüjad pakuvad, nakkuvad ühendades justkui väga tugevalt, aga on juba aasta-kahe pärast lahti. Samas kleepribaga aluskate vastu kleepribaga aluskatet ühendus jääb pidama, aga see kleepriba seal aluskattel on tehases peale kantud kontaktliimi taoline ollus.

xil kirjutas:Teibil on liimikiht vaid maksimaalselt kümnete mikromeetrite paksune, nakkub vaid reljeefse materjali kõrgemate osadega. Vedel kontaktliim imbub materjali. Nood spets teibid, mida "hingava" materjali müüjad pakuvad, nakkuvad ühendades justkui väga tugevalt, aga on juba aasta-kahe pärast lahti. Samas kleepribaga aluskate vastu kleepribaga aluskatet ühendus jääb pidama, aga see kleepriba seal aluskattel on tehases peale kantud kontaktliimi taoline ollus.

Julgen vastu vaielda. Divo teipil ei ole küll mõõtnud liimikihi paksust. Nakkub VÄGA hästi kõikide pindadega (kuivad ja tolmuvabad). Teibi peab pärast paigaldust üle siluma, kasvõi käega üle tõmbama. Ja kui on vaja kuskilt kätte saada siis ära rebimisel on näha kuidas see liim pm "ronib" igale poole. Näiteks prussi ots, mis pärast saagimist jääb üsna krobeline, siis Divo nakkub sinna väga hästi.