puitmaja sokli soojustus

kuidas soojustada oma elamist
klavi
külaline

puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas klavi »

Renoveerisin enda vana palkmaja. Uus soojustus ja katus. Palgi alumine rida oli mäda ja vahetasin selle fibo vastu, et tekiks mingisugunegi sokkel majale. fibo alla valasin ka mingisuguse uue taldmiku. Nüüd tekkis probleem kuidas lahendada selle soojustamine. Nimelt fibo osa on kõrgemal kui põrand.Fibo ja palgi vahel on ruberoid. Kui ma väljast panen fibole peno peale siis ilmselt hakkab konstruktsiooni imbuma niiskust kuna peno ei lase seda välja. Kas on mõeldav selline variant et väljast jääb fibo paljaks ja sissepoole teen hüdro ja panen peno peale. Ilmselt tekib fibo ja peno vahele küll kondens aga kui kahjulik see majale on? plaan on sissepoole panna ka aurutõke
___
külaline

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas ___ »

kui uue taldmiku alla sai hüdro, siis võib vabalt peno peale panna, eeldusel, et sissepoole aurutõke samuti saab.

kui taldmiku all hüdrot pole, siis lihtsalt krohvi see fibo väljast ära, et tuul läbi ei puhuks, seest samuti, fibo soojusjuhtivus on suht tagasihoidlik, nii et hädapärast kärab, aga talvel külmadega on põranda siseperimeeter kindlasti külm, ning krohvitud toapoolsele fibole tuleb kondents ja ajapikku hallitus, seestpoolt vastu seda külma fibo soojustada kindlasti ei soovita.

taldmiku ja fibo maa-aluse vertikaalosa võib ilmselt väljastpoolt XPS-ga ära soojustada, mingi efekti see ehk annab.
klavi
külaline

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas klavi »

Kahjuks ei mõeldud too hetk fibo alla ruberoidi panemisest. Kuna tahaks seinale kipsi panna kas siis peaks fibo lihtsalt sinna alla ilma igasuguse isolatsioonita jätma? Kas on mõistlik see äkki bituumeniga üle tõmmata?
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10617
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Kuidas kips vastu seina hakkab minema. Kui metallkarkassiga siis pole midagi vaja teha, sest metall ongi hüdrotõke.
klavi
külaline

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas klavi »

Kalvis kirjutas:Kuidas kips vastu seina hakkab minema. Kui metallkarkassiga siis pole midagi vaja teha, sest metall ongi hüdrotõke.

mis ajast metall hüdrotõke on?
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10617
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Kas sul tavalised metallist keedupotid vett ei pea?
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6096
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 65 korda
On tänatud: 133 korda

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

Kipsplaadi metallkarkass on võrreldes keedupotiga siiski üsna hõre.
klavi
külaline

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas klavi »

Kalvis kirjutas:Kas sul tavalised metallist keedupotid vett ei pea?
Peavad küll vett. Kas sinul on sellised keedupotid mis on aurutihedad?
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10617
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Mul peavad kõik keedupotid vett. Ja peab ka metall (potikaan) auru kinni.
klavi
külaline

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas klavi »

Kalvis kirjutas:Mul peavad kõik keedupotid vett. Ja peab ka metall (potikaan) auru kinni.
sügavalt kahtlen et su keedupoti kaaned hermeetiliselt kinni on. see selleks, ehk seletad siis ära kuidas sina kasutad metallkarkassi hüdrotõkkena

neile, kes oskavad mind reaalselt asjas aidata, kas fibole kondenseeruv aur kuivaks pigem läbi fibo õue või tagasi tuppa? kas oleks vajalik fibo seestpoolt hüdrotõkkega katta et pinnast tulev niiskus vähemalt tuppa ei tuleks? ja kas see omakorda tekitaks olukorra kus fibol olev kondensaat enam välja ei saa(õue)? kas jätta kuidagi mingisugune tuulutus seina alumisse ossa?
___
külaline

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas ___ »

klavi kirjutas: neile, kes oskavad mind reaalselt asjas aidata, kas fibole kondenseeruv aur kuivaks pigem läbi fibo õue või tagasi tuppa? kas oleks vajalik fibo seestpoolt hüdrotõkkega katta et pinnast tulev niiskus vähemalt tuppa ei tuleks? ja kas see omakorda tekitaks olukorra kus fibol olev kondensaat enam välja ei saa(õue)? kas jätta kuidagi mingisugune tuulutus seina alumisse ossa?
niiskus kondenseerub külmemale pinnale, st tinglikult liigub külmema poole. kui teed fibo seest aurutihedaks mingi membraani või värviga, siis olenevalt selle aurutiheda kihi pinnatemperatuurist ja toatemperatuurist ning suhtelisest õhuniiskusest kas toimub sellel kondenseerumine või mitte, kondenseerub ikka toa poole, selle aurutõkkekihi peale.

Tead kõige olulisem on ikkagi aru saada mille peale taldmik on valatud ehk milline on pinnas, kui pinnas on kuiv liiv/killustik vms, räästast vett vundamendi äärde ei tilgu, pinnase kalded on majast eemale ja põhjavesi on sügaval, siis ilmselt võib seda fibot ka õuepoolt XPSiga soojustada.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10617
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

, ehk seletad siis ära kuidas sina kasutad metallkarkassi hüdrotõkkena
Kurb lugeda, et meie koolisüsteem toodab ikka ja jälle füüsika tunnis ning kogemuste puudus elukaugeid inimesi.
Püüdsin puust ette ja punaseks selgeks teha, et kui valad metallpotti vett siis näed oma silmaga et vesi sealt ei lahku, pott on hüdrotõke. Nimelt arvasid tõsiselt, et metall vett ei pea kinni. Kui aga valad vett sõela siis lahkub - sõel ei ole hüdrotõke. Võid ka oma karkassipleki tükiga katset korrata, peksa haamriga lohku, vala vett sinna ja näed oma silmaga, et vesi püsib. Veetorud tehakse ka metallist et vett kinni hoiaksid. Muuseas on levinud, et ülivesistes pinnastes, kus on vajalik 100% veekindlus on "punkrid" tehtud metallist, et vett ei pääseks sisse. Olen näinud ise kus üks majaomanik omale metallist keldri ehitas, et vesi keldrisse ei pääseks. Seega kui enam lihtsamini selgeks teha ei saa, et metall (teras) vett peab siis ei oska ma muud öelda "ou my god", kuhu me kooliharidus jõudnud on.
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6096
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 65 korda
On tänatud: 133 korda

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

Kalvis kirjutas:
, ehk seletad siis ära kuidas sina kasutad metallkarkassi hüdrotõkkena
... Nimelt arvasid tõsiselt, et metall vett ei pea kinni ... peksa haamriga lohku, vala vett sinna ja näed oma silmaga, et vesi püsib
Kuule, Kalvis, kas sa oled loll või mängid lolli?
klavi
külaline

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas klavi »

taldmik sai tehtud vana palgi asemel. võtsin vana palgi välja(nii palju kui seda veel alles oli) ja tegin taldmiku asemele. taldmik toetub siis kandvate maakivide peale, tühimikud on täidetud jämeda killuga, ehk siis põhiliselt on taldmik killu peal. probleem on selles, et pinnavesi on kõrge, u meetri pealt hakkab savi, seega killualune pind on ilmselt üsna niiske(pinnas oli all liiv). ise kaalusin vahepeal sellist varianti et liimiks ruberoidi fibo külge kinni, tõmbaks fibo mõlemalt poolt bituumeniga üle ja paneks väljapoole xps plaadi aga siis tõmbab fibo ju ennast vett täis ja ainuke variant on sellel välja kuivada taldmiku kaudu. aga kas nii asi toimib? fibo on 1 rida.
klavi
külaline

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas klavi »

Kalvis kirjutas:
, ehk seletad siis ära kuidas sina kasutad metallkarkassi hüdrotõkkena
Kurb lugeda, et meie koolisüsteem toodab ikka ja jälle füüsika tunnis ning kogemuste puudus elukaugeid inimesi.
Püüdsin puust ette ja punaseks selgeks teha, et kui valad metallpotti vett siis näed oma silmaga et vesi sealt ei lahku, pott on hüdrotõke. Nimelt arvasid tõsiselt, et metall vett ei pea kinni. Kui aga valad vett sõela siis lahkub - sõel ei ole hüdrotõke. Võid ka oma karkassipleki tükiga katset korrata, peksa haamriga lohku, vala vett sinna ja näed oma silmaga, et vesi püsib. Veetorud tehakse ka metallist et vett kinni hoiaksid. Muuseas on levinud, et ülivesistes pinnastes, kus on vajalik 100% veekindlus on "punkrid" tehtud metallist, et vett ei pääseks sisse. Olen näinud ise kus üks majaomanik omale metallist keldri ehitas, et vesi keldrisse ei pääseks. Seega kui enam lihtsamini selgeks teha ei saa, et metall (teras) vett peab siis ei oska ma muud öelda "ou my god", kuhu me kooliharidus jõudnud on.

ma ei osanud lihtsalt midagi muud vastata sinu mõttetule kommentaarile, ma tean isegi, et potis saab vett hoida. mida ma üritasin sulle selgeks teha oli see et mine ja keeda oma potiga vett edasi, sa ei pea siia teemasse risustama tulema
klavi
külaline

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas klavi »

klavi kirjutas:taldmik sai tehtud vana palgi asemel. võtsin vana palgi välja(nii palju kui seda veel alles oli) ja tegin taldmiku asemele. taldmik toetub siis kandvate maakivide peale, tühimikud on täidetud jämeda killuga, ehk siis põhiliselt on taldmik killu peal. probleem on selles, et pinnavesi on kõrge, u meetri pealt hakkab savi, seega killualune pind on ilmselt üsna niiske(pinnas oli all liiv). ise kaalusin vahepeal sellist varianti et liimiks ruberoidi fibo külge kinni, tõmbaks fibo mõlemalt poolt bituumeniga üle ja paneks väljapoole xps plaadi aga siis tõmbab fibo ju ennast vett täis ja ainuke variant on sellel välja kuivada taldmiku kaudu. aga kas nii asi toimib? fibo on 1 rida.


täpsustuseks veel et taldmik ise ei asu ka üleni maa sees, st mingi osa sellest on maapinnast kõrgemal
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10617
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Küülalisel kui klavil pole poindile pihta saanud. Mõlemad tulite välja väitega, et plekk pole veekindel (samast materjalist pott ometi ju on). (hüdrotõke tähendab veekindlat tõkkekihti!). Paraku just sina klavi hakkasid teemat risustama, kaheldes metalli veekindluses, pottide omas ja nõudes ikka ja jälle selgitusi.
Ega mul pole enam tahtmist olulisele pisiasjale viidata, miks on metallkarkassi veekindlus (sama mis hüdrotõke) sinu teemas oluline.
Minu jaoks on selle teema arutelu lõppenud.
klavi
külaline

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas klavi »

klavi kirjutas:
Kalvis kirjutas:Kuidas kips vastu seina hakkab minema. Kui metallkarkassiga siis pole midagi vaja teha, sest metall ongi hüdrotõke.

mis ajast metall hüdrotõke on?
olgu, kuna sa asjale pihta ei saanud, Kalvis, siis ma parandan ennast. Mis ajast metallkarkassi saab kasutada hüdrotõkkena või vähemalt kuidas sina oma nägemuses seda teeksid antud kontekstis? oma lauses viitasid sa otseselt sellel et metallkarkass on hüdrotõkke eest. Nüüd on ka minu jaoks see teema ennast ammendanud, minu viga oli, et üldse sellisele jamale reageerisin.

tulles tagasi mu probleemi juurde kas mu pakutud variant oleks reaalne ehk siis:
oletame et taldmiku niiskus on 30%, järelikult on ka fibo niiskus sama. Kas 3 küljest isoleeritud fibo käitub vastavalt taldmiku niiskusele(tõuseb ja langeb) kui see on alt avatud? mis oleks see niiskuseprotsent kus taldmiku kaudu on lihtsam välja minna, kas 100%?.jutt käib praegu ühest fibo reast.

kuigi ma saan aru et ma peaksin kellegi inseneri poole sellega pöörduma ja insener küsiks mult et miks ma loll siis fibo ei isoleerinud taldmikust siis ehk oskab keegi siiski mingi optimaalse lahenduse siin välja pakkuda.
põhimõtteliselt taldmik ei ole maapinnaga vahetus kokkupuutes, selle all on 16-32 killustik mille all omakorda on osades kohtades liiv, osades maakivi.
Külaline
külaline

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

klavi kirjutas: ..............................................

kuigi ma saan aru et ma peaksin kellegi inseneri poole sellega pöörduma ja insener küsiks mult et miks ma loll siis fibo ei isoleerinud taldmikust siis ehk oskab keegi siiski mingi optimaalse lahenduse siin välja pakkuda.
põhimõtteliselt taldmik ei ole maapinnaga vahetus kokkupuutes, selle all on 16-32 killustik mille all omakorda on osades kohtades liiv, osades maakivi.
Optimaalne lahendus...?


Kui taldmik ei ole maapinnaga vahetus kokkupuutes !, siis alati on aidanud taldmiku aluse sundventileerimine...Nii, et ventilaatorid läbi killu tööle :mrgreen:

taastaja
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10617
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

olgu, kuna sa asjale pihta ei saanud, Kalvis, siis ma parandan ennast. Mis ajast metallkarkassi saab kasutada hüdrotõkkena või vähemalt kuidas sina oma nägemuses seda teeksid antud kontekstis? oma lauses viitasid sa otseselt sellel et metallkarkass on hüdrotõkke eest. Nüüd on ka minu jaoks see teema ennast ammendanud, minu viga oli, et üldse sellisele jamale reageerisin.
Olgu, eks ma siis kommenteerin mida mõeldi. Teen puust ja punaseks siis saate ehk aru.
Miks karkass kipsplaadi kinnitamiseks peab olema metallist on selles, et puit juhib kapillaarselt niiskust ja imab seda kivist. Seega kui puitkarkassi kinnitaksid fibo vastu küljetsi siis puit puutuks kokku otse fiboga ja fibo niiskus kanduks edasi puitkarkassi. Et seda ei juhtuks on vajalik puidu puhul ka karkassi ja fibo vahele hüdrotõke.
Metallkarkass on täielikult veekindel, see ei ima ega kanna edasi mitte mingisugust niiskust mis fibost võib tulla, seega hüdrotõket pole vaja tema puhul kasutada.
Külaline
külaline

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Võtan julguse vähe oponeerida. Puitkarkass kipsi all ei ole seepärast soovitav, et puidul on deformeerumisvõime niiskuse ja temperatuuriga. Metallil on see praktiliselt 0 antud keskkonnas. Juba ehitusaabitsatest võib lugeda puidu kokkupuutepind tuleb KONDENSI VÄLTIMISEKS isoleerida mineraalpinnast (ehk külmast pinnast) . Erijuhus on vundamendi kapillaarniiskuse tõusu katkestamine karkass ja palkehituses. Fibo+puit pinnal ei tohi olla niiskuse tungimist Fibost puitu, Fibo peab olema ilmastiku eest kaitstud. Ei ole vist eriti mõistlik võidelda tagajärgedega (märg Fibo) kui võiks võidelda põhjustega (kaitsmata Fibo). Kui Fibo on soojas keskkonnas (EPS või villa all) , siis kondensi Fibo+puit pinnale ei teki. Kui Fibo on külmas keskkonnas ... siis on üldse juba kõik halvasti! Metall niiskes keskkonnas hakkab roostetama. Kui seal pinnal on niiskus, mille väljumisega on probleeme, siis on 10 aastaga metallkarkass läbi. Lugupidamisega. alar Piirfeld
klavi
külaline

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas klavi »

Külaline kirjutas:Tere. Võtan julguse vähe oponeerida. Puitkarkass kipsi all ei ole seepärast soovitav, et puidul on deformeerumisvõime niiskuse ja temperatuuriga. Metallil on see praktiliselt 0 antud keskkonnas. Juba ehitusaabitsatest võib lugeda puidu kokkupuutepind tuleb KONDENSI VÄLTIMISEKS isoleerida mineraalpinnast (ehk külmast pinnast) . Erijuhus on vundamendi kapillaarniiskuse tõusu katkestamine karkass ja palkehituses. Fibo+puit pinnal ei tohi olla niiskuse tungimist Fibost puitu, Fibo peab olema ilmastiku eest kaitstud. Ei ole vist eriti mõistlik võidelda tagajärgedega (märg Fibo) kui võiks võidelda põhjustega (kaitsmata Fibo). Kui Fibo on soojas keskkonnas (EPS või villa all) , siis kondensi Fibo+puit pinnale ei teki. Kui Fibo on külmas keskkonnas ... siis on üldse juba kõik halvasti! Metall niiskes keskkonnas hakkab roostetama. Kui seal pinnal on niiskus, mille väljumisega on probleeme, siis on 10 aastaga metallkarkass läbi. Lugupidamisega. alar Piirfeld


Tere,
Tegelikult ei olnud mul mureks üldse see mis karkass seina panna vaid et kas seestpoolt oleks vajadus teha hüdroisolatsioon fibole, et sellest ei kanduks sissepoole mingisugust niiskust(eeldusel et bituumen on ka aurutihe).
Kas hr Piirfeld selgitaks ehk kui palju on reaalselt seda niiskust mis kapillaarselt fibost üles ronib ja ruberoidini jõudes sellest välja aurustub . Saan aru, et see oleneb paljudest teguritest aga arvestades et taldmiku all on killustik ja maakivid, maakivide vahel liiva/ mulda, fibo ja taldmik saab sademete eest kaitstud, katusel on veerennid ja majast tuleb maapinna kalle eemale.
Probleem on selles, et ma ei taju seda füüsikalist suurust mille pärast ma muretsema pean. Kas nii madalalt on mõistlik villaga soojustada. Ise olen seda varianti kaalunud aga siis on ju vaja villa tuulutada et see ära kuivaks? tuulutusega vill ei hoia jällegi sooja ju.
Täpsustuseks veel et ma pean niikuinii sokliga väljapoole tulema, st mingi plaadi sinna panema(xps või spets sokliplaat), plaadi ja sokli vahele jääb tühimik kuskil 10 cm´+-paar senti. ma saaksin selle vahe täita kas peno või villaga ja jätta taldmikule tuulutus. aga ilmselt tõmbab fibo ennast kapillaarselt taldmikust vett täis ikkagi?
Külaline
külaline

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Kuna küsimuse sisu jäi segaseks, siis pidin kogu teema algusest lugema ja sorry, sain nüüd aru, et probleem on insenerlikult halvasti lahendatud situatsiooni parandamine. Ehk ujuva põranda ümber on märg konstruktsioon (fibo). Ega nüüd ei aita muud, kui märjale pinnale tekitada hydro sissepoole Fibot. Hydrost sissepoole tuleb tekitada sisemine soojustus. Ja kui sisemiseks soojutuseks ei ole just vahtklaas, siis lisaks ka 100 % aurupidav aurutõkkekiht. Vill sellises kohas pole just parim mõte. Vahtklaasile järgmisena võiks kaaluda XPS-i. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.
klavi
külaline

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas klavi »

Külaline kirjutas:Tere. Kuna küsimuse sisu jäi segaseks, siis pidin kogu teema algusest lugema ja sorry, sain nüüd aru, et probleem on insenerlikult halvasti lahendatud situatsiooni parandamine. Ehk ujuva põranda ümber on märg konstruktsioon (fibo). Ega nüüd ei aita muud, kui märjale pinnale tekitada hydro sissepoole Fibot. Hydrost sissepoole tuleb tekitada sisemine soojustus. Ja kui sisemiseks soojutuseks ei ole just vahtklaas, siis lisaks ka 100 % aurupidav aurutõkkekiht. Vill sellises kohas pole just parim mõte. Vahtklaasile järgmisena võiks kaaluda XPS-i. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Tere,
Tänan vastuse eest, küsiks siiski paar asja veel üle. Kas seestpoolt soojustades ei teki seda ohtu et fibole tekib kondens`?Selle aurutõkke pean ma siis siduma ruberoidiga, et aurutõkkekiht eraldaks fibo koos soojustusega kõigest muust? Kas silikoon on sellise töö jaoks sobiv materjal või peaks selle jaoks kasutama spetsiaalseid hermeetikuid?. ise olen kunagi kasutanud mingit halli hermeetikut(hallis fooliumpakendis) mida pannakse kile alla ja siis kile kleebitakse sellele peale, klambritega fikseeritakse. Kahjuks ei tule tootja ega toote nimi praegu kohe meelde aga vajadusel saaksin selle välja selgitada. olemas on ka igasuguseid teipe aga nende pädevuses ma ei ole kindel.
Kui saaks neile küsimustele ka vastuse, oleksin väga tänulik ja rohkem ma ei tüütaks :jooma
Külaline
külaline

Re: puitmaja sokli soojustus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Sisemine soojutus nõuab 100 % pidavat aurutõket. Vahtklaas on ise ka aurutõke, muud soojutused tahavad lisakihti.
Ei tea kus asub ruberoid (P.S ruberoidi tänapäeval vist enam ei müüdagi - äkki on SBS).
Liitmiseks on vaja teada täpselt mis materjale liit aon vaja. Aurutõkkekilede jaoks on spetsiaaltooted, poetooted ei taga liidet.
Kui müüja ei oska liiteteipi pakkuda, siis tuleb selle müüja juurest ära minna.
Tuleb kontrollida spetsteibi nakkuvust bituumeniga.
Kui aurutõkkekilede liitmine tekitab probleemi, siis tuleb kasutada muid aurutõkkelahendusi.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Vasta