Ehitusfoorum

Tere, soovin enesele selgeks teha väikeelamu, mida külmal ajal kasutatakse nädalavahetuseti, soojustamisega seotud ohud.
Postvundament, seinad puitsõrestik, välja laudis, põrand laagidel (so tuulduv). Küttekehaks väike raudahi.
Ilmselt on probleemsem aasta aeg just talv. Ütleme, et kütan nädalvahetusel maja soojaks, suhteline õhuniiskus tõuseb. Niiskus, liigub läbi ilmselt mitte 100% pidava aurutõkke soojustusse (kivi-klaasvill või tselluvill) kuskil välisseina poolses soojustuskihis ilmselt kondenseerub-jäätub. Kui nüüd kütmine lõpetada, siis ruumi õhus sisaldav niiskus ilmselt kondenseerub - jäätub järjest seesmistesse kihtidesse? Järgmine kord küttes hakkab soojustus sulama (kuid ilmselt mitte kaugemale nö normaalsest kondenspunktist) ja seal sisalduv vesi ojadena voolama? :S.

Kas kirjeldatud stsenaarium on tõene ja kas sellise ajutiselt kasutatava eluruumi soojustuse puhul peaks erilist tähelepanu pöörama aurutõkke pidamisele (aga see tähendaks siis ka 24-7 toimivat loomulikku või sundventi?). On üldse enam-vähem pädevat varianti kuidas sellist hoonet soojustada? Kas peaks valima mingi sellise soojustuse, mis "on võimeline rohkem niiskust endas hoidma-siduma"?

BabaJagaa kirjutas:Tere, soovin enesele selgeks teha väikeelamu, mida külmal ajal kasutatakse nädalavahetuseti, soojustamisega seotud ohud.
Postvundament, seinad puitsõrestik, välja laudis, põrand laagidel (so tuulduv). Küttekehaks väike raudahi.
Ilmselt on probleemsem aasta aeg just talv. Ütleme, et kütan nädalvahetusel maja soojaks, suhteline õhuniiskus tõuseb. Niiskus, liigub läbi ilmselt mitte 100% pidava aurutõkke soojustusse (kivi-klaasvill või tselluvill) kuskil välisseina poolses soojustuskihis ilmselt kondenseerub-jäätub. Kui nüüd kütmine lõpetada, siis ruumi õhus sisaldav niiskus ilmselt kondenseerub - jäätub järjest seesmistesse kihtidesse? Järgmine kord küttes hakkab soojustus sulama (kuid ilmselt mitte kaugemale nö normaalsest kondenspunktist) ja seal sisalduv vesi ojadena voolama? :S.

Kas kirjeldatud stsenaarium on tõene ja kas sellise ajutiselt kasutatava eluruumi soojustuse puhul peaks erilist tähelepanu pöörama aurutõkke pidamisele (aga see tähendaks siis ka 24-7 toimivat loomulikku või sundventi?). On üldse enam-vähem pädevat varianti kuidas sellist hoonet soojustada? Kas peaks valima mingi sellise soojustuse, mis "on võimeline rohkem niiskust endas hoidma-siduma"?

Miks kütmisel maja sees niiskus tõuseb? Peaks vist hoopis langema. Mul küll muutub niiskusnäit väiksemaks küttes ruumi.
Ruum peab seest nii tihe olema, et mingi niiskus ei imbuks villa. Samuti peaks välja midagi olema peale pandud, et tuul villa sees ei puhuks ja vihm peale ei sajaks.
Vendi kohta ei oska midagi öelda. Tänapäeval pidavat olema väga IN soojusvahetiga vent süsteem sisse ehitada. Usun, et ka loomuliku ventilatsiooniga ajab tavaline keskmine eestlane oma elamise ära. Kütad võibolla natuke rohkem, aga suvemaja puhul see ei ole vist prioriteet.

On üldse enam-vähem pädevat varianti kuidas sellist hoonet soojustada? Kas peaks valima mingi sellise soojustuse, mis "on võimeline rohkem niiskust endas hoidma-siduma"?

On ikka variandid. Kindla peale minek on klassikaline soojustus - sisse aurutõke, soojustus väljapoole, sellel tuuletõke.

Kuid nädalavahetuse eri tõttu on võimalik kasutada ka muidu vastunäidustatud lahendusi - nagu seestpoolt soojustamine. Sisu selles, et peale lahkumist võrdsustub seina niiskus ja temperatuur nagunii välisõhu niiskusega ja temperatuuriga, ei teki klassikaliseid kondentspunkte (sisseküttes tekib ikka aga see on lühiajaline)
Villadest seob niiskust rohkem tselluvill, siis kivivill, klaasvill on kõige halvem.
Onni seina materjalist pole kõssugi, oletada võib et puitpruss? Sel juhul paneks välja ca 10 cm (kivi) villa, tuuletõke, distants ja ilulaud. Maja jääks väljast peaaegu nii nagu enne. Aurutõket ei paneks, sest puitpruss on üsna tihe neil valmis majadel.

Kütmine iseenesest suhtelist õhuniiskust ei tõsta. Küll aga "mahub" sooja õhku rohkem niiskust kui külma - kui soojas ruumis higistada või pisut vett kasutada, küll see niiskus sinna õhku ka tekib. Kui maja täitsa läbi puhub, pole sest muidugi probleemi. Igatahes on difusioon suuteline selle niiskuse ka soojustuskihti viima.

Kalvise pakutud prussidest sisesein ilmselt on niiskusele paremini vastupidav kui tänapäevasem krohv + osb/vineer + (lohakalt pandud aurutõke) + vill + tuuletõke + tuulutusvahe + välislaudis.

PS maja veel ei olegi aga enne inseneri jutule minekut, tahaks ennast pisutki harida.

Kui maja polegi siis kõige odavam soojustatud nädalavahetuse suvila ongi puitkarkass, seespool aurutõke ja OSB plaat, vineer või ilulaud, väljapool karkassil tuuletõke, distantsliist ja fassaadikate (viimane vabal valikul aga odavad on ilulaud ja selle plastikimitatsioon). Veel odavam peaks olema vahtplast karkassi vahel, mille krohvid väljast. Need on ühtlasi klassikalised lahendused ja odavad.

Misasi seal väikeelamus seda niiskust nii hirmsasti toodab?
Pigem eeldaks, et suhteliselt kuiv elamine köetakse üles, siis on seal üleskütmise ajal eriti kuiv korraks.

Aga kui mure vaevab, siis tasuks muidugi iga nädalavahetus natuke üle kütta ja ühtlasi ka aknad tuulutuseks lahti teha selle käigus - ehk siis "tugevalt lisaks kuivatada". Saab selle seisnud õhu hõngu ka välja.

Kas kirjeldatud stsenaarium on tõene ja kas sellise ajutiselt kasutatava eluruumi soojustuse puhul peaks erilist tähelepanu pöörama aurutõkke pidamisele (aga see tähendaks siis ka 24-7 toimivat loomulikku või sundventi?). On üldse enam-vähem pädevat varianti kuidas sellist hoonet soojustada? Kas peaks valima mingi sellise soojustuse, mis "on võimeline rohkem niiskust endas hoidma-siduma"

Olen vist veidi hiljaks jäänud, aga.... kui tegemist ajutiselt kasutatava hoonega, siis veeauru kondenseerumine mõne päeva jooksul, mil seda köetakse, ei tohiks küll mingeid probleeme tekitada, hiljem kuivab välja. Tähtsam on ilmselt, et saaks ruttu soojaks. Sundvent tundub raiskamisena, aknale pilu ja mõned sületäied puid rohkem aastas on kindlasti odavam. Tõenäoliselt sured enne ära, kui see hoone jõuab ära mädaneda mõnekordsest suuremast niiskuskoormusest aastas.

Buratinoks kirjutas: veeauru kondenseerumine mõne päeva jooksul, mil seda köetakse, ei tohiks küll mingeid probleeme tekitada, hiljem kuivab välja.

Miks peaks kütmine kondenseerumist tekitama?

Kui toas on sama temperatuur mis õues, siis on õhk "tasakaalus" sees ja väljas. Hakkad toas kütma, hakkab soe õhk toast välja pressima, kandes niiskust kaasa. See on minu pakkumine, aga ma pole ka füüsik.

keemik kirjutas:Kui toas on sama temperatuur mis õues, siis on õhk "tasakaalus" sees ja väljas. Hakkad toas kütma, hakkab soe õhk toast välja pressima, kandes niiskust kaasa. See on minu pakkumine, aga ma pole ka füüsik.

Tasakaal on siis kui puudub aurutõke.

rokikas kirjutas:

Buratinoks kirjutas: veeauru kondenseerumine mõne päeva jooksul, mil seda köetakse, ei tohiks küll mingeid probleeme tekitada, hiljem kuivab välja.

Miks peaks kütmine kondenseerumist tekitama?

Siseruumi temperatuuri tõstmine iseenesest kondentsi ei tekita aga tõstab siseõhus oleva niiskuse hulka.
Kondents tekkib siis kui kütmine lõpetatakse ja piirded jahtuma hakkavad. Kondents tekkib seina sees vastavalt kastepunkti asukohale. Rolli mängib asukohal ka aurutõkke olemasolu ja asukoht.

Tere. Soovitaks üles otsida keskkooli õpikust niiskuse/temperatuuri diagramm ning vaadata sealt, mis juhtub rel niiskusega kui temperatuur tõuseb. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Eks ta ikka langeb.

Külaline kirjutas:

rokikas kirjutas:

Buratinoks kirjutas: veeauru kondenseerumine mõne päeva jooksul, mil seda köetakse, ei tohiks küll mingeid probleeme tekitada, hiljem kuivab välja.

Miks peaks kütmine kondenseerumist tekitama?

Siseruumi temperatuuri tõstmine iseenesest kondentsi ei tekita aga tõstab siseõhus oleva niiskuse hulka.
Kondents tekkib siis kui kütmine lõpetatakse ja piirded jahtuma hakkavad. Kondents tekkib seina sees vastavalt kastepunkti asukohale. Rolli mängib asukohal ka aurutõkke olemasolu ja asukoht.

Tegelikult siin on palju mõtet kaduma jäänud.
Suvilasse minnes tavaliselt elanikud kütavad elamise soojaks, õhu niiskus langeb.
Soojas toas tehakse tavalisi inimeste asju mis eritavad õhku niiskust (keedetakse kohvi, tehakse süüa, pestakse, kuivatatakse riideid jne.). Ja niimoodi reedest pühapäevani - ca 48 tundi.
Siis minnakse minema ja hoone jääb jahtuma nädalaks või kaheks. Nüüd temperatuuri alanedes tekkib jahedamatesse kohtadesse kondents. Tavaliselt on jahedamaks kohaks seinad.
Avad elektrikilbi ja seal on vesi tilkas kõikidel pindadel, mis mujal seinte sees on seda võib arvata.
Olen ka mõõtnud üle talve tühjana seisnud (freespalk/vill/hõre kile) uue suvila õhu niiskust ja see oli üllatuseks 35%. Teises majas jälle paned käe vastu kipsi ja tunned, et see on märg. Kolmandas kohas on põranda ja seina lauad niiskusega end lahti kergitanud ja peremees kopsib need kevadel jälle sirgu.
Nii, et see ei ole üheselt võetav teema ja peaks igal juhtumil eraldi vaatama.

Tänapäevaks on ehitustehnilisse terminoloogiasse tekkinud selline asi nagu ventilatsioon! Kui selle toimimisele vähegi tähelepanu pöörata siis ei ole mingeid suuri kondenseerumisi peale nädalavahetust oodata.
Väga hästi ventileerib väikest suvilat raudahjuga kütmine nagu teemaalgataja plaanis.
Põrandalauad lähevad "paiste" ja tapeet kukub niiskuse tõttu seinast pigem suvel kui kõik augud umbselt kinni ja majas sees kipub tunduvalt jahedam olema kui väljas.

Kütan suvilat mille seinad tuhaplokist , sees laudis aastaringselt näd. vahetuseti. Tuleb ette ka juhtumeid kus väljas -6c ja toas -8c. Lingil mõned graafikud kus näha temp. ja niiskuse liikumine.
Täheldasin ise ka viimased korrad ,et niiskus kütmisega tõuseb ning hakkasin ka mõtlema egas see korra nädalas halba tee ?
https://photos.app.goo.gl/KbD18eE1BZKb2EcRA