Ehitusfoorum

Tere

Paluks natuke nõu kuidas seestpoolt soojustada ja kasutavaks muuta paekivist kelder?
Maja on ehitatud eelmise vabariigi ajal, maja ise rõhtpalkmaja ning all on paekivist poolkelder, mis ulatub umbes 70cm maapinnast kõrgemale. Maja sokliosa ja fassaad on väljast krohvitud.

Tundub, et kelder on kuiv, vett sisse ei tule, maja on ehitatud liivasele pinnasele. Keldri põrandat katavad paekivist plaadid.

Kuidas sellist seestpoolt soojustada, nii et seda ruumi saaks kasutada? Kardan just seda suurt külma ja niiskust, mis seinast tulla võib ning mingi elukeskonna hallituse jms jaoks luua.

Tere,
ma arvan, et võiks savikrohviga üle lasta, sellel on oma soojus mahtuvus ja niiskust laseb edasi tagasi. Ega kelder on ikka kelder.

Laseks vahuga vahtplasti seina, edasi kas krohvid või katad niiskuskindlama plaadiga. Materjalide valikul või lahendustele eelda niiskust taluvaid, näiteks plaatimist või plastist seinapaneele.

Kas seda ohtu ei teki, et vahtplasti ja paekivi vahele hakkab niiskus kogunema ning lõpuks tõuseb see maja alt puitkonstruktsioonideni ja mädandab need ära?

Mingit õhuvahet või ventilatsiooni seina ja soojustuse vahele ei ole vaja?

Seest saad soojustada: aurutihe XPS või klaasvaht 50mm, + viimistlus. Kivisein hakkab selle võrra rohkem läbi külmuma. Kas see on hea ja kuidas majale mõjub, mõtle ise.

Kõige mõistlikum oleks: ära tee midagi. Küta. Kiviseina soojusinerts on suur, kasuta nt öist elektrit.

Järgmine võimalus: tee sisse "maja majas põhimõttel" õhuvahega eraldatud soojustatud karkass-sein. Õhuvahe peab saama väljapoole tuulduda.

Soovitan soojustada polüuretaanvahuga see kelder, vaht tungib paekivide pargudesse ja nakkub väga hästi paekiviga ning kivi ja vahu vahele ei jää mingit õhkvahet kust saaks hiljem hakata niiskus liikuma. Kui on soov keldrisse teha eluruum või mõni muu kasutatav ruum kus on vaja seinad katta mõne viimistlusmaterjaliga siis võib enne vahutamist panna seinale karkassi, mis on seinast eemal, et vaht ka karkassi taha läheks ja saab väga hea niiskuskindla ja sooja keldri. Minuga võib julgelt ühendust võtta 56831484 reevo .

Parem lahendus oleks olnud väljatpoolt vundamenti soojustada. Aga seda küsija ei teinud või ei taha teha.

@Kalvis - vundamenti täielikult ju ei soojusta, alt jääb ikka lahtiseks ja sealt tuleb ju ka enamus niiskust sisse ning temperatuur on heal juhil 4 kraadi. Kahjuks on see ka jagatud vundament, nii et see väljast soojustamine on tuleviku teema, kahjuks

@Rein - vundament on paratamatult majaga seotud, seega, ei saa ju päris karpi ehitada keldri sisse. Kui seina vahel on ventilatsioon ja seal on tekkinud - kraad, siis ma isegi ei kujuta, ette kuidas see põrandatalale ja alumistele palkidele mõjub. On sul selles osas kogemust?

Kas mingeid ehituskonstruktsiooni jooniseid ja lahendusviise ei ole kuskil internetis? - seinte ja põrandate ja mingite keldri lahenduste kohta on korralik selgitus siin: http://www.rakennustieto.fi/rtnet/10820ee/ Kuid sellist viisi nagu vaja, ei ole.

Reevo kirjutas:Soovitan soojustada polüuretaanvahuga see kelder, vaht tungib paekivide pargudesse ja nakkub väga hästi paekiviga ning kivi ja vahu vahele ei jää mingit õhkvahet kust saaks hiljem hakata niiskus liikuma. Kui on soov keldrisse teha eluruum või mõni muu kasutatav ruum kus on vaja seinad katta mõne viimistlusmaterjaliga siis võib enne vahutamist panna seinale karkassi, mis on seinast eemal, et vaht ka karkassi taha läheks ja saab väga hea niiskuskindla ja sooja keldri. Minuga võib julgelt ühendust võtta 56831484 reevo .

Reevo, kuidas see vaht seina kantakse? Ennem teeb mingi karkassi, karkassile mingi plaat ja siis laseb plaaditagused vahtu täis? Kuidas vundamendi ja maja üleminek lahendataks?

Päris masendav neid soovitusi lugeda. Ainus, kellega nõustuda, on Rein.

Vahtu saab seina kanda kahte moodi kas pihustades või siis hiljem süstides. Parem on nii teha, et enne karkass seina, ja siis karkassi vahed ja tagune täis pihustada. Vaht tardub ca 5-7 sekundiga ning nakkub väga hästi seinaga. Kahjuks maja ja vundamendi vahele seda lasta ei saa aga kui enam seest ja väljast niiskus seina ei roni siis ei ole ka mingit ohtu, et sealt mingit liigniiskust maja konstruktsioonidesse läheks.

Teinekülaline kirjutas:Päris masendav neid soovitusi lugeda. Ainus, kellega nõustuda, on Rein.

Reevo kirjutas:Kahjuks maja ja vundamendi vahele seda lasta ei saa aga kui enam seest ja väljast niiskus seina ei roni siis ei ole ka mingit ohtu, et sealt mingit liigniiskust maja konstruktsioonidesse läheks.

Kas seest välja, läbi vundamendi auke puurides, ei saaks teiselepoole tekitada veekindlat kihti?

lekhim kirjutas:

Reevo kirjutas:Kahjuks maja ja vundamendi vahele seda lasta ei saa aga kui enam seest ja väljast niiskus seina ei roni siis ei ole ka mingit ohtu, et sealt mingit liigniiskust maja konstruktsioonidesse läheks.

Kas seest välja, läbi vundamendi auke puurides, ei saaks teiselepoole tekitada veekindlat kihti?

Saab ikka kui teisel pool on tühimik siis on võimalik sinna vahtu süstida.

rokikas kirjutas:

Teinekülaline kirjutas:Päris masendav neid soovitusi lugeda. Ainus, kellega nõustuda, on Rein.

Kuulge ehitajad tehke mulle selgeks kuidas te paigaldate ebatasasele seinale näiteks SPU plaadi nii, et seal taga ei liigu õhk või niiskus????? see on võimatu.. peaaegu, kui just te ei vala seina betooniga sirgeks või ei krohvi sirgeks... lõpetage see loll jutt kohe ära!! ainuke võimalus on paigaldada sellisele seinale miskit mis ei jäta soojustuse või mistahes krohvi vahele mingit õhuvahet!!! Küsige postitajalt rohkem küsimusi!! on keldreid mis upuvad vees, on keldreid mis lasevad vett sisse seinast ja põrandast, teatud ajal vett ,või niiskust sisse ja on keldreid mis vajavadl ihtsalt soojustust-niiskustõket.

Kas nii ei või, et paekivi peale puitroovitus, sellele otsa pillirooplaat, peale lubikrohv?

Ja puitroovitus ning pilliroog taluvad sul niiskust mühinaga. Vaevalt.

rutra kirjutas:Kas nii ei või, et paekivi peale puitroovitus, sellele otsa pillirooplaat, peale lubikrohv?

Tumeroheliste jutu järgi tulebki nii teha ja sul võib keldris olla kasvõi tiik, kus ujuvad jaapani gupid, aga peale nimetatud materjalidega seinte tegemist jääb õhuniiskus keldris ikka alla 30%.

Urmas

Teinekülaline kirjutas:Päris masendav neid soovitusi lugeda. Ainus, kellega nõustuda, on Rein.

+1

kui sul kelder üldiselt kuiv , siis ma ei tea kas nii võiks teha

* põrandalt paekivid välja vedada , liivaga tasandada xps plaadid alla lapata , uus kiht peale valada (kui väga radooni rikas koht võiks ka radooni jaoks tuulutusüsteemi mõtelda)
* seinad eelnevalt sirgeks krohvida , alla äärde võiks panna terasest karbiku ala 5cm lai ja 15 -20cm kõrge mille kaudu jääb vundamendi alumise ääre tuulutus, need võiks paigaldada nii, et tühimik jääb vundamendi poole ja teeks ruumile ringi peale saaks kuskilt värsket õhku peale ja suunduks kuskile välja, korstnasse vms , et niiskus välja ventileerida
* krohvitud pinnale peale SPU plaat 5cm + 5cm , teine kiht katab karbiku
* viimistlemine vastavalt maitsele , kui kütta ka ja vundamendi ventileerimine tagada võiks isegi asja saada

http://slideplayer.biz/slide/2846894/

Slaid 33 ja 34. Mis materjalid siin kirjeldatud on?

lekhim kirjutas:http://slideplayer.biz/slide/2846894/

Slaid 33 ja 34. Mis materjalid siin kirjeldatud on?

33 on mineraalvilla ja 34 ei ole midagi kirjeldatud , lihtsalt ilus pilt, aimata võid et mingi peno väljas ja kivisein sees