Aurutõke osaliselt palgist rajatud majas

[Shiim]

Kas saan õigesti aru, et kui üks osa hoonest on rajatud palgist ning üks osa sõrestikmaja, siis aurutõkke paigaldamisel sõrestikosale jääb maja aurutõkke mõttes siiski tervikuna funktsioneerima, kuna palk toimib niiskustehniliselt üsna samamoodi kui aurutõkkega kaetud sõrestiksein?

[Külaline]

Kas saan õigesti aru, et kui üks osa hoonest on rajatud palgist ning üks osa sõrestikmaja, siis aurutõkke paigaldamisel sõrestikosale jääb maja aurutõkke mõttes siiski tervikuna funktsioneerima, kuna palk toimib niiskustehniliselt üsna samamoodi kui aurutõkkega kaetud sõrestiksein?

Küsimusest tundub, et sa ei saa hetkel aru milleks aurutõke vajalik on ja sellest tulenevalt ei saa õigesti aru saada kuidas palk ja aurutõkkega sõrestiksein koos toimida saaks. Sisekliimat aitab prandada ja kontrollida ventilatsioon, kui juba auru tõkestad, siis peaks kuidagi tekkiva niiskusega tegelema, ventileerima. Maja ülesanne ei ole auru tõkestada ja aurutõkke ülesanne jällegi on. Auru on vaja tõkestada ainult juhul, kui materjal (konstruktsioon) mis aurutõkke taga on seda otseselt vajaks.

Et sulle vastata peaksid sa rääkima lahti kogu konstruktsiooni (materjalid, paksused mida aurutõkkega konstruktsioonis kasutatakse) ja ruumide suurused mis on erineva välispiirdekonstruktsiooniga.

[Shiim]

Palgist osas kasutan 240mm läbimõõduga tahutud palki. Hooneosa mõõtmed on 7x5,6m, vaheseinad puuduvad.

Sellega liitub sõrestikehitis mõõtmetega 7x14m. Sõrestikehitise välissein seestpoolt vaadates: 15mm voodrilaud, 50mm kivivill, aurutõke, 150mm kivivill, tuuletõke, 25mm tuulutusvahe, 20mm voodrilaud. Aurutõkke planeerin paigaldada välisseintele ja katuslaele (hoone on kahekorruseline). Vaheseintele aurutõket ei paigaldaks. Vahelaega liitumise kohtades viiks aurutõkke nii alt kui ülevalt 50cm ulatuses vahelaele. Seega vahelael mujal aurutõket ei kasutaks kui ainult välisseinaga liitumise kohtades (ehkki olen lugenud, et see ei ole piisavalt hea lahendus, ei oska välja mõelda, kuidas siis aurutõke sealt katkestamata edasi viia - peaks üritama kuidagi ümber laetalade otste keerata?).

Põrand on pinnasel, ühes osas õõnespaneelil (all on 7x8m kelder), aurutõket ei planeeri paigaldada. Sõrestikehitise keskel on tellisseintega niiske ruum, mille laele planeerin paigaldada aurutõkke. Sõrestikehitisega liitub väljaeenduv kütteta 2x3m veranda, millele aurutõket ei planeeri.

Mõtlesin seda, et kas palkosa puhul ei teki nn "kitsa jõe" efekti, et kogu niiskus hakkab palgist osa poole pressima ja palk ei suuda sellega hakkama saada ja niiskub liialt?

Ventilatsioon tuleb muidugi ka, aga pigem üritaks teha midagi lihtsakoelisemat (s.t. mitte soojustagastusega vms süsteemi). Kriitikud ütlevad muidugi, et lihtsakoelisem tähendab halvemat süsteemi.

[asti]

Kuna palk sein on niiskust ühtlaselt omastav siis usun et toast tuleva õhuniiskusega peaks ta toime tulema. Mineraal villade probleemiks ongi tihti see et niiskus kondenseerub villa pinnale ja imendub seejärel konstruktsiooni kust niiskusel on ka hiljem raske välja pääseda. Nagu aru saan on palk aga katmata seega õhu käes seega ei tohiks miski takistada ka kohest kuivamist. Üks lahendus oleks muidugi ka kasutada looduslikke soojustus materjale näiteks tselluvill mis toimib sarnaselt puidule ja ei vaja aurutõket. http://ekovilla.ee/hingav-konstruktsioon/

[Tragi]

Kuna palk sein on niiskust ühtlaselt omastav siis usun et toast tuleva õhuniiskusega peaks ta toime tulema. Mineraal villade probleemiks ongi tihti see et niiskus kondenseerub villa pinnale ja imendub seejärel konstruktsiooni kust niiskusel on ka hiljem raske välja pääseda. Nagu aru saan on palk aga katmata seega õhu käes seega ei tohiks miski takistada ka kohest kuivamist. Üks lahendus oleks muidugi ka kasutada looduslikke soojustus materjale näiteks tselluvill mis toimib sarnaselt puidule ja ei vaja aurutõket. http://ekovilla.ee/hingav-konstruktsioon/

Sellel lingil toodud jutul pole midagi ühist ehitusfüüsikaga ja palun seda mitte tõena võtta !