Gerardi seina soojustus

[uus uudistaja]

Tere.
Teemasid on palju, aga rahuldavat vastust ei leidnud.
Kuidas soojustada silikaattelistest voodriga nn Gerardi seina eramul? Maja ehitatud 60-ndate lõpus ja kahe silikaattellistest kihi vahel soojustuseks ära vajanud klaasvatt. Kas antud maja puhul sobib soojustuseks penoplast ja kui paks see peaks olema? Mis sobiks viimistluseks, sest maja pidevalt "mängib" ja osaliselt tekivad seintesse praod. Millega ja kuidas soojustada soklit? Ulatub ca 70 cm kõrgusele maapinnast. Soovitused oodatud.

[Kalvis]

Sobivad kõik klassikalised soojustused (vill, vahtplast) nii, et arvutuslik niiskusereziim oleks ohutu.
Vundamenti on kõige lihtsam soojustada vahtplastiga.
Kaval oleks kui pääseb äravajunud ülaosale ligi, sealne äravajunud vahemik täita (vahuga?).

[iff12]

Tere!

Olen täna põhimõtteliselt sama küsimuse ees mis "uus uudistaja" kunagi küsis. Majal on nn. Gerardi sein. Kaks kihti silikaattellised, mille vahel ca 50mm õhuvahe, mis ilmselt kunagi on täis olnud klaasvilla, kuid mis nüüd tundub olevat täiesti ära vajunud, sest kui pööningult metallvarras kahe tellismüüri vahele torgata, siis pole villast haisugi.
Plaan on hakata soojustama fassaadi. Välisseina läheb 200mm (150mm+50mm) villa, kuid nüüd olen valiku ees, et mida teha kahe silikaatseina vahel oleva 50mm õhuvahega. Midagi peab tegema, sest muidu pole soojustusest kasu. Kas avatud pooriga vaht (PUR) oleks teema? Sellega tekib vähemalt kaks küsimust:
1) Kui kuskil allpool siiski turritab veel klaasvilla, siis tundub, et tekib probleem, et vaht ei saa edasi tungida?
2) Kui ikkagi saab vahuga 50mm ava ära täita, kas siis ei teki ohtu, et tekib niiskuse kondenseerumine, sest tekib konstruktsioon silikaatkivi-vaht-silikaatkivi-fassaadi vill 200mm?

Variandina on läbi käinud ka mõte, et laseks terve maja ulatuses igas seinas selle õhuvahe betooni täis. Tekib üks monoliitne konstruktsioon millel siis väliskihis 200mm villa soojustus?

Kas kellelgi on ette tulnud sama olukord? Mis lahendusi näinud olete? Olen konsulteerinud paari spetsiga, kes arvavad, et kui vahutada, siis nemad ei näe, et tekiks niiskuse kondenseerumist, aga kindluse mõttes soovitavad tellida soojus- ja niiskustehnilise kalkulatsiooni.

[Kalvis]

Kui vill tuleb vasta siis sealt allapoole on soojustus olemas. Oluline ongi äravajunud tühimik soojustusmaterjaliga täita (vaht)
Kui väljapoole tuleb 150 mm soojustust siis peaks see olema piisav, et isegi kui vahuga vahe täidad, ei tohiks kastepunkti tekkida, kuna see koht on piisavalt soe.