Vill või EPS Silver?

[Uus maja]

Tere

Olen kuulnud kahte täiesti erinevat soovitust. Ootaks asjakohaseid argumente siinsetelt proffidelt.
Fibo 200 sein, projektis on 100 kivivill ja 50 tuuletõkkevill, 30 cm tuulutusvahe ja tellisvooder
Mis mulle ei meeldi, on energiamärgise klass C ehk 150 kwh/m2 a .
Tahaks kuidagimoodi paremaks asja saada soojapidavuselt.
- Kas on mõtet?
- Kuna ehitusloba on käes siis väga projekti muuta ei saa.
- Kas kivivill või klaasvill?
- Kas vill või EPS Silver?

Vat sellised küsimused on peas. Niipalju veel, et majja ei tule otseselt sundvent aga ka mitte päris tavaline loomulik vent. Planeerin lahendust mis näidatud siin: http://www.schiedel.ee/fileadmin/data/e ... _veebi.pdf

Ühesõnaga - andke nõu ja argumenteerige teema üle mida ja miks kasutada. Ühest küljest sooviks teha nii, kuidas on tõesti hea. Samas annan endale aru, et igasugu kosmose-hyper - super asjad on nii kallid, et neid ka nagu ei paneks. Seega võtaks eesmärgiks nii rahalises kui tulemuse mõttes head ja sõbralikku lahendust.

Tänud ette

[fgh]

Tere

See nõrk energiamärgis ei tule niivõrd sellest villast kui ventilatsiooni lahendusest ! Miks selline Mõttetu lahendus teha ? Kui uut maja teete, siis tehke ka korralik ventilatsiooni lahendus. Lähem maksma sama suurusjärgu mis see mõttetu korsten koos oma klappidega. Paigaldage korralik soojustagastusega agregaat majja !
Muidugi soojustusekiht on ka natuke tagasihoidlik. Rahalises mõttest on 50mm tuuletõke mõttetu rahakotile. See kas kasutate villa või vahtplasti, selles pole erilist vahet. Vaadake soovitud villa ja epsi soojusjuhtivustegureid ja tehke otsus selle järgi. Kui vähegi kannatab teha, siis ma mõtleks soojustus kihi suurendamisele 100mm võrra ehk kokku 250mm. Samas kivivooder toetub vundamendile ja seega pole see vist mõeldav. Kui maja veel ehitamata, siis tehke projekt ümber ja tehke üks kord ja korralikult.

Energiamärgises mängib rolli veel põrandate, lagede soojustus, samuti uksed aknad, küttesüsteem ja mõned nipet näpet asjad.
Seega millised need on? Mingi ehitusloa pärast nüüd pooletoobist maja teha on sulaselge rumalus! Kõike saab muuta kas ametlikult või mitte nii ametlikult.

[Veikko]

Tere

Olen kuulnud kahte täiesti erinevat soovitust. Ootaks asjakohaseid argumente siinsetelt proffidelt.
Fibo 200 sein, projektis on 100 kivivill ja 50 tuuletõkkevill, 30 cm tuulutusvahe ja tellisvooder
Mis mulle ei meeldi, on energiamärgise klass C ehk 150 kwh/m2 a .

Tänud ette

Kui see on projekteerimisjärgus maja siis on siin 2 väga suurt viga - tellija ei jaga midagi mida tellib ja projekteerija pakub seda mis tänapäeval ei kõlba kuhugi.
Soojustus täna algab normaalsel majal 250 mm eps või 300 mm vill. Kindlasti kvaliteetne sundvent. Millega on plaanis uut maja kütta - ahjud, gaas jne..

[Külaline]

Kytma hakkab maakyte. Selle nn projekteerimise tegi keeruliseks see, et vundamendi vöö oli valatud.

Sõnaga: sundvent parandaks oluliselt asja?
Mis asju veel saaks teha? Fibo Aeroci vastu vahetada?

[Veikko]

Kytma hakkab maakyte. Selle nn projekteerimise tegi keeruliseks see, et vundamendi vöö oli valatud.

Sõnaga: sundvent parandaks oluliselt asja?
Mis asju veel saaks teha? Fibo Aeroci vastu vahetada?

Kuidas saab vundamendi vöö teha raskeks projekteerijale ning tellijale hea ja energiastõhusa soojustuse, vendi planeerida???????????????

[Külaline]

No et kui tellisvooder peab kuskile toetuma siis ...
Ikkagi - hääd mõtted teretulnud

[Urmas]

No et kui tellisvooder peab kuskile toetuma siis ...
Ikkagi - hääd mõtted teretulnud

Ei saa aru? Tahad, et maja oleks soe, küttearved väikesed ja ei suuda loobuda tellisfassaadist? Pane oma eelistused paika, kas ilu tellisfassaadi näol või suuremad küttearved maja kasutusea lõpuni!
Veel üks asi, mida võiksid teha- vaheta oma projekteerija asjalikuma vastu, kellel on ka häid mõtteid! Muidu on nii, et meie anname häid mõtteid, aga projekteerija ainult kasseerib raha meie mõtete paberile panemise eest. Kas ei olnud see mitte nii- idee on see, mis maksab!

[rokikas]

Seinad aerocist ja soojustatud väljast polüuretaaniga http://www.spu.ee/tooted/toote/spu-al/. Sama asjaga saab ka laed põrandad soojustada. Tõhus aga kallis.

[fgh]

See, et vöö valatud on kindlasti probleem normaalse seina läbilõike tegemisel eeldusel, et ruumide pindala peab säilima. Siiski mitte võimatu.
Võimalus teha vööle paksendus.
Laduda müür näiteks laiema aerociga ja asetada see nihkega sisse maja suhtes jne.
Vahetada kivivooder puidu vastu. Tekitada mingi metallist kandev tala voodrile jne.
Lisada maja sisse soojustust.
Kõige lihtsam vast 100mm juurde laduda sama taldmiku peale ja saate 100mm soojustust lisada majale.

See on küll tõsine projekteerija pärusmaa, aga krt uut maja sitast ja üle käe teha nüüd küll ei kannata !
Kõige suurem ja odavam säästu koht on sund vent soojustagastusega. Paremad agregaadid võtavad sirka 85 % juba tagasi väljuvast energiast. See tähendab reaalset energiatõhusust !

[Kalvis]

Üks võimalus kasutada tellise ilu kuid paksemat soojustust on kleepida tellisimitatsioon (Terca) vahtplastile. Kuid vundamendivöö juurdevalamine on ka võimalik.

[Veikko]

No et kui tellisvooder peab kuskile toetuma siis ...
Ikkagi - hääd mõtted teretulnud

Kas kindlasti peab olema tellisevooder. Paned eps-i seina ja ongi kõik valmis, või ei sobi selline fassaad. Sinu olemasolevale projekteerijale ei aita ka head mõtted, ta lihtsalt kasutab sinu teadmatust ära.

[maik]

No et kui tellisvooder peab kuskile toetuma siis ...
Ikkagi - hääd mõtted teretulnud

Esimene mõtte, taldmikule juurde valada.
Teine mõtte, taldmikul esimene rida risti keerata tavapärasest ladumise viisist, tekkitades sellega väljaastumise maja gabariitidest ja luues toetuspunkti sokli(fassaadikivile).
Nägusat, elegantset kivifassaadi ideed ei tasuks maha matta, vaid seadma prioriteediks ja survestama projekteerijat leidmaks lollikindel lahendus.

[Külaline]

Kirjutan siis igaks petteks pikemalt lahti. Nimelt olukord selline, kus ostsin kinnistu millega sain kaasa maja projkekti. Kuna ta mulle oma olemuselt (suurus, ruumide jaotus jne) sobis siis sellega justnagu suurt häda polnud. Projekt ise tehtud 2006. Teate ju kõik ise, et siis olid vähe teised ajad ja majad soojustuse koha pealt. Minu õnneks ja õnnetuseks oli kinnistule ka juba antud projekti järgi vundamendi vöö ära valatud. Ja sealt siis ka need jamad.
Suur tänu asjalike postituste eest. Võib-olla tõesti tasuks natukene lihtsalt juurde valadaja mu mured saavad lahendatud.
Või on veel mõtteid? Kiitusi/laitusi väljapakutud lahenduste osas

head,

[julm]

http://www.tarmatrade.ee/File/Soojustus ... rimine.pdf

Ma ei ole küll mingi spetsialist aga lähtun oma maja ehitamisel selle firma infost.
Seal ütleb, et Fibo seina piisab 10-11 cm villaga soojustamisest.
Võibolla olen valesti aru saanud, aga pole vist mõtet oluliselt rohkem villa panna, kui spetsialistid soovitavad. Iseasi, kui vill tasuta käes ja pole kuhugi mujale panna.

[Külaline]

http://www.tarmatrade.ee/File/Soojustus ... rimine.pdf

Ma ei ole küll mingi spetsialist aga lähtun oma maja ehitamisel selle firma infost.
Seal ütleb, et Fibo seina piisab 10-11 cm villaga soojustamisest.
Võibolla olen valesti aru saanud, aga pole vist mõtet oluliselt rohkem villa panna, kui spetsialistid soovitavad. Iseasi, kui vill tasuta käes ja pole kuhugi mujale panna.

Ei tea küll täna kedagi, kes nii vähe soojustust paneb. Odavam on soojustada, kui hiljem küttele kulutada.

[Külaline]

Tere. Tekste võiks lugeda hoolikamalt ning mitte lugeda sealt välja seda, mida seal pole. Tekstis kirjutatakse seina soojapidavusnäitajast K=0,28 ja K=0,22, mille saavutamiseks Fibol piisab SOOJUSTUSMATERJALI (pole sõnagi, et vill, kuna alateemas "soojapidavus" on see ebaoluline) paksuseks jah 10-11 cm. Nõuded K-väärtusele on aga ammu muutunud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[tpe]

Tere. Kui ruumi pole, tuleb kasutada tõhusamaid materjale. Pakun, et projektijärgne U-arv on ca 0,25. Kasutades tõhusat PIR-plaati, lambda 0,0215, tuleb sama paksu soojustuse korral seina u-arvuks 0,15 välja vabalt. Ära jääks ka puitkarkassi ehitamine ning pole ohtu, et soojustus ära vajub oma enda raskuse tõttu.

[julm]

Tere. Tekste võiks lugeda hoolikamalt ning mitte lugeda sealt välja seda, mida seal pole. Tekstis kirjutatakse seina soojapidavusnäitajast K=0,28 ja K=0,22, mille saavutamiseks Fibol piisab SOOJUSTUSMATERJALI (pole sõnagi, et vill, kuna alateemas "soojapidavus" on see ebaoluline) paksuseks jah 10-11 cm. Nõuded K-väärtusele on aga ammu muutunud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Vastavalt energiahinna tõusule ilmselt siis muudetakse neid k-sid ka aga ega siis inimene ei suuda selle k-ga sammu pidada. Lõpuks läheb ju seinapaksus nii laiaks, et peab abivundamendi ehitama.
Fibo 200 puhul peaks ehk 150mm villast piisama, kui eesmärgiks tagada k=0,22. Või ei ole nii?
Enamus sooja paneb nagunii aknapinna kaudu või lengi ja müüri vahelise külmasilla kaudu õue. Vaevalt, et keegi suudab 100% tuulekindlaks aknaümbruse teha. Eesti tellijal pole lihtsalt raha selliseid spetsialiste endale tööle võtta.

[Veikko]

Tere. Tekste võiks lugeda hoolikamalt ning mitte lugeda sealt välja seda, mida seal pole. Tekstis kirjutatakse seina soojapidavusnäitajast K=0,28 ja K=0,22, mille saavutamiseks Fibol piisab SOOJUSTUSMATERJALI (pole sõnagi, et vill, kuna alateemas "soojapidavus" on see ebaoluline) paksuseks jah 10-11 cm. Nõuded K-väärtusele on aga ammu muutunud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Vastavalt energiahinna tõusule ilmselt siis muudetakse neid k-sid ka aga ega siis inimene ei suuda selle k-ga sammu pidada. Lõpuks läheb ju seinapaksus nii laiaks, et peab abivundamendi ehitama.
Fibo 200 puhul peaks ehk 150mm villast piisama, kui eesmärgiks tagada k=0,22. Või ei ole nii?
Enamus sooja paneb nagunii aknapinna kaudu või lengi ja müüri vahelise külmasilla kaudu õue. Vaevalt, et keegi suudab 100% tuulekindlaks aknaümbruse teha. Eesti tellijal pole lihtsalt raha selliseid spetsialiste endale tööle võtta.

Kui raha ei ole siis pole mõtet üldse maja ehitada ja omada. Eesti majaehitajad on enamuselt ikka mitteteadlikud oma tulevikukulutustest mis esialgsed valestiplaneeritud ehitusvead hiljem maksma lähevad. Kahjuks ka 12 aastat tagasi tegin ise vigu. Fibo 200 puhul 150 mm villa elumajale on täna tehes juba viga.

[Külaline]

Tere. Soovitus: Fibole villa mitte panna, jääb ära hulk lahendust vajavaid probleeme. Akende K=0,8-1,0 juures ei ole tõesti majanduslikult mõtekas seina k-väärtust väga alla ajada. Efekt jääb järjest väiksemaks ning võib muutuda hoopis negatiivseks (investeering suur, energia kokkuhoid marginaalne). Aga erinevalt tehnilisest valdkonnast on majandusvaldkonnas õige tulemus väga subjektikeskne (erinevatel inimestel on oma isikupärane mahjanduslik kriteerium) - see, mis ühele on majanduslikult mõistlik on teisele vastupidi.
Kui taandada PIR ja EPS maksumus soojapidavuse ühikule, siis rahakotile meelepärasem on EPS. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[tpe]

EPS-l on eelis põrandate all, kui on ruumi. Mujal tuleb arvesse võtta ka kinnitusvahendid ja konstruktsioonide paksused. Paljudel juhtudel on vaja maksimaalselt ära kasutada ehitusalune pind.
Liikuge mõtetes aastasse 2018, kuidas ja kuhu paigaldatakse vajalikud EPS kihid?

[Külaline]

Tere. Majanduslikult on üsna jabur ajada sein 0,08-0,10 peale (tehniliselt võimalik) nii EPS-ga kui ka PUR/PIR-ga kui aken jääb 0,6-0,8 kanti. Seega enne kui akna soojapidavus seinavõimalustele järgi ei jõua (no nii 0,4-0,5 peale) ei ole mõistlikel lahendustel seinapaksuse suurenemist oodata. 4 aastat on väga lühike aeg, et oodata revolutsioonilist akna soojapidavuse muutu. Kinnitusvahendid ei ole küll takistuseks ühegi soojutusmaterjali paigaldamiseks. 1/3 paksuse PUR/PIR eelis hinna 3-4 kordse halvemusega EPS suhtes ei kutsu eesti inimest PIR/PUR eelistama. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Veikko]

Tere. Majanduslikult on üsna jabur ajada sein 0,08-0,10 peale (tehniliselt võimalik) nii EPS-ga kui ka PUR/PIR-ga kui aken jääb 0,6-0,8 kanti. Seega enne kui akna soojapidavus seinavõimalustele järgi ei jõua (no nii 0,4-0,5 peale) ei ole mõistlikel lahendustel seinapaksuse suurenemist oodata. 4 aastat on väga lühike aeg, et oodata revolutsioonilist akna soojapidavuse muutu. Kinnitusvahendid ei ole küll takistuseks ühegi soojutusmaterjali paigaldamiseks. 1/3 paksuse PUR/PIR eelis hinna 3-4 kordse halvemusega EPS suhtes ei kutsu eesti inimest PIR/PUR eelistama. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kui tänapäeva aknad saab kätte 0,7 siis tehes seinad ka sinna kanti on ikka väga energiat raiskav maja ehitatud. Seinad tuleb ikka ajada alla 0,15 või rohkemgi. Tulevikus kui aknad on järele arenenud saab need ju lihtsalt uute vastu välja vahetada. Hiljem ju seinu järelesoojustada on lauslollus.

[Külaline]

200mm Fibo ja 250mm silverEPS võrdub U 0.11. See on täna igatpidi majanduslikult hea. Tehasest saab tellida 250mm silverEPSi, lisaks sobivad sinna 300mm tüüblid.

[Külaline]

Tere. Nagu ütlesin on majanduses mõistlik otsus äärmiselt subjektikeskne. Majandusotsuste tegemisel kaalutakse oleviku majandussituatsiooni ja/või tulevikutrende. Millal hakatakse tavainimese majandusvõimalustele vastavaid 0,4-0,5 aknaid pakkuma ei oska täna keegi öelda. Võib-olla juhtub see aastal 2018, võib-olla 2028 , võib-olla 2038. Aga äkki ei hakatagi tegema! Sellisel juhul on seina viimine täna 0,08-0,1 peale majanduslik ebamõistlikkus (lähtudes tasuvusaja kriteeriumist 7 aastat) või loteriil mängimine. Seina viimine sellisele tasemele (0,08-0,1) viib tegelikult passiivmaja kontseptsiooni ühe komponendini. JA passiivmaja ei koosne kaugeltki ainult 1-2-st komponendist. Seega alates teatud soojapidavuse nivoost peame üle minema hoopis uuele kvalitatiivsele tasandile maja soojapidavusest rääkides. Siin ei ole õige rääkida ühe või teise komponendi omadustest, vaid probleemile tuleb nüüd läheneda kompleksselt tervikut silmas pidades.
Tänases situatsioonis oleme seinakonstruktsiooni soojapidavuse tasemelt jõudnud passiivmaja nivoo ligi, aga muud komponendid (s.h know-how) on sellest veel kaugel. Siit järeldub, et võiks ju teha täna sein 0,08-0,1 (passiivmaja tase), aga teadmata 20 aastast perspektiivi on see tõenäoliselt raha raiskamine.
0,7-sein teemal. See, et ta on energiat raiskav võrreldes 0,25 seinaga on selge. Aga mis siis! See on ju minu oma hangitud seaduslik energia! On tohutult selliseid 0,7 seinaga hooneid, enamus enne sõja ehitatud palkmajad krohviga. Inimestele on see majanduslikult kasulikum (juhul kui neil on oma metsast omad puud ja keegi kodune katlakütja olemas) kui hakata seda majakest soojustama. See investeering ei tasuks end mõistliku aja jooksul (7 a) ära. Selle investeeringuraha eest saab ta endale leiba ja vorsti osta, metsast puid varutud ja odavat sooja kui palju. Investeeringu teeb majanduslikult mõistlikuks kütteallika muutus (mugavama ja kallima kasuks) + tekib mugavustaseme, esteetika, kinnisvara väärtuse, seina kestvuse tõus. Tähendab elumugavusi taodeldes koos elustiili muutusega oleme sunnitud viima oma seina 0,7-lt 0,15 ni. Aga kõik ei taha neid elustiili muutusi!
Seetõttu ei ole sugugi raudreegel, et sein tuleb viia alla 0,15. See on riiklik poliitika, mitte majanduskalkulatsioon vastavalt inimese vajadustele.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld