Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

kuidas soojustada oma elamist
Külaline
külaline

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas Külaline »

1) Kes Eestis on PUR-i insener-müüjad?
2) sellega on ilmselt keeruline - vaevalt ka hästi tehtud objektil isolatsiooni taha vaadata saab..
3)..siin viitasin pisut eespool mainitud uuringule, kus räägiti ainult naturaalsete vahenditega tehtud puuseinte seestpoolt soojustamisest, mitte seespoolt soojustamisest üleüldse..
http://www.mkm.ee/public/Raport_1.1_1.08.pdf
4)Igati sama meelt. Siin oleks põhiküsimuseks, kas PUR on piisavalt tervislik eluruumides kasutamiseka?

Väljaspoolt on muidugi kena säilitada miljööväärtust. Sees aga on niikuinii vahepeal nõukaajal kõik püssi plaadiga üle löödud ja 25 aastat formaldehüüde lennutatud.
Algne siseviimistlus - lihtne ehituspapp ebatasasel palgil ja sellel tapeet- ei tõmba ja pealegi kuskile tuleb soojustus ju panna.

Kas on kellelgi aimu, millise ruutmeetri, kuupmeetri hinna suurusjärguga peab PUR-iga ülepihustamisel arvestama?
Külaline
külaline

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas Külaline »

...lisaks:

võtsin ka ise uuesti selle uuringu lahti ja selgus, et mäletasin valesti.

15.4 Välisseinte soojus- ja niiskustehniline toimivus
Uuringu käigus läbiviidud seespoolse lisasoojustuse mõõtmised kuue seinalahendusega
ja kolme soojustusmaterjaliga näitasid, et:
 puitkorterelamute välisseinte seespoolne lisasoojustamine on niiskustehniliselt
äärmiselt riskantne (eriti suure niiskuskoormuse korral);
 kõikide uuritud seinatüüpide korral ei olnud lahendus soojus- ja niiskustehniliselt
toimiv: soojustuse ja palgi vahele kondenseerus veeaur ja soojustuses tuvastati
hallituse kasv;
 seespoolse lisasoojustuse tagajärjel tekkinud hallituse kasv seina sees tuvastati nii
visuaalselt kui ka õhu- ja materjaliproovide abil;
 erinevused eri soojustusmaterjalide (pillirooplaat, mineraalvill, tselluvill) vahel olid
väikesed.


Tähendab - uuringuga hõlmatud seestpoolt soojustatud majad läksid kõik hallitama.
Eespool muidugi kuskil anti mõista, et aurutõket polnud tehtud...

Mistõttu panebki muretsema, kuidas saaks ise nii teha, et ei hallitaks..
Külaline
külaline

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Siin toodud piltidel näidatakse plaatide paigaldamist. Ühest küljest saab seda vaikselt ise teha, teisalt palksein pole nii ideaalselt sile nagu skeemil. Pihustamisega täidaks kõik kumerused ja ebatasasused ning asi jääks monoliitsem(aurukindlam).

Samas plaatide alla käib see 'liukukoolaus' ?
Libisev karkass? Ja soovitatakse elastset montaaživahtu.

?

Kas 70 aastat seisnud palkmaja mängib täna ikka veel niipalju, et rebib monoliitselt pihustatud vahu katki?
Ja kui rebibki, siis läheb hallitama see pragu, mujal on vaht palgi küljes kinni?
Karkassile plaate pannes läheb praost või ehitusveast tekkinud avast niiskus kogu karkassi(plaadi)tagusesse tühja ruumi ja kõik hakkab hallitama?

Kas keegi teab siin kedagi (kes teaks kedagi ;) ) kelle puitmaja oleks seest üle pihustatud?
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas rokikas »

"Tähelepanu!
PUR -i pinna peale pihustamisel jääb välispind ebatasane ja mitte nii aurutihe, kui vormi (plekkkatte sisse) valamisel ja, kui pind jääb veel katmata, hävib aurutihe kiht päikesekiirguse toimel mõne nädalaga.
Vabal paisumisel jääb mahukaal veidi väiksem, mis omakorda halvendab isolatsioonivõimet."

http://www.eiel.ee/index.php?lang=et&page_id=36
Minu teada pritsitakse ka vaht ~60 cm. sammuga karkassi vahele mitte ühtselt kogu seina ulatuses. Aga võin ka valesti mäletada.
SPU plaatide difusioonikindluse tagab eelkõige alumiiniumlaminaat plaadil mitte vaht ise.
Kasutaja avatar
sashaobrok
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2781
Liitunud: 15 Apr 2008, 03:00
Asukoht: tartu
On tänanud: 36 korda
On tänatud: 43 korda

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas sashaobrok »

rokikas kirjutas:Minu teada pritsitakse ka vaht ~60 cm. sammuga karkassi vahele mitte ühtselt kogu seina ulatuses.
Miski ei keela teha karkassi, mis poleks absoluutselt seinaga seotud ja mis võimaldaks moodustada katkematu vahukihi.
vanaema on sul veteran...
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas rokikas »

Külaline kirjutas:Samas plaatide alla käib see 'liukukoolaus' ?
Libisev karkass? Ja soovitatakse elastset montaaživahtu.
Kuna tegemist palkmajaga siis peab püstkarkass olema kinnitatud "libisevalt" mitte jäigalt. Kas ja kui palju 70 aastane palksein mängib? :scratch:
Külaline kirjutas:Ja kui rebibki, siis läheb hallitama see pragu, mujal on vaht palgi küljes kinni?
Võimalik.
Külaline kirjutas:Karkassile plaate pannes läheb praost või ehitusveast tekkinud avast niiskus kogu karkassi(plaadi)tagusesse tühja ruumi ja kõik hakkab hallitama?
Vaevalt sest vaata kui suur on palkseina pindala kust tal on võimalus välja kuivada.
sashaobrok kirjutas:Miski ei keela teha karkassi, mis poleks absoluutselt seinaga seotud ja mis võimaldaks moodustada katkematu vahukihi.
Kui tehnoloogia seda võimaldab siis tore on.
Kasutaja avatar
sashaobrok
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2781
Liitunud: 15 Apr 2008, 03:00
Asukoht: tartu
On tänanud: 36 korda
On tänatud: 43 korda

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas sashaobrok »

Eino ma räägin et väga lihtne on ehitada kasvõi metallkarkassil põranda ja lae vahele konstrui ja selle vahelt läbi tulistada niipalju vahtu pritsist kui kulub. Samuti on võimalik lagi alla poole tuua ja tekitadagi sellega üks suur vahust ruum, kus praktiliselt "sillad" puuduvad.
vanaema on sul veteran...
Külaline
külaline

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas Külaline »

rokikas kirjutas:"Tähelepanu!
PUR -i pinna peale pihustamisel jääb välispind ebatasane ja mitte nii aurutihe, kui vormi (plekkkatte sisse) valamisel ja, kui pind jääb veel katmata, hävib aurutihe kiht päikesekiirguse toimel mõne nädalaga.
Vabal paisumisel jääb mahukaal veidi väiksem, mis omakorda halvendab isolatsioonivõimet."

http://www.eiel.ee/index.php?lang=et&page_id=36
Minu teada pritsitakse ka vaht ~60 cm. sammuga karkassi vahele mitte ühtselt kogu seina ulatuses. Aga võin ka valesti mäletada.
SPU plaatide difusioonikindluse tagab eelkõige alumiiniumlaminaat plaadil mitte vaht ise.
-Välispinna võib UV kaitseks kohe üle värvida..? miski aurutõkkega?
-no ja kuhu need suletud poorid siis nüüd kaovad, millest muidu kilgatakse?
-60 cm samm on ilmselt viimistlusplaadi paigaldamise huvides..?
-kes ikkagi garanteerib, et SPU plaadi panek täiesti veatult sujub või defekte hiljem ei teki?
- hakkab juba tunduma, et õige pihustamismeetod on : karkass valmis ehitada, kipsplaat peale panna, toestada betoonivaluraketisega ja siis plaaditagune täis pihustada? kas nii..?
:jooma

Kas on kellelgi aimu, mis selle pihustamise eest küsitakse?
Tsellu
külaline

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas Tsellu »

Mis puistevilla paigaldusse seina puutub:

Tselluvilla eeliseks on tema närilisi peletav toime tselluvillas sisalduvate keemiliste ühendite tõttu, võime loovutada endasse imendunud niiskust ja hea soojapidavus äsja paigaldatuna.
Probleemiks on vajumine ja sellega kaasnev soojapidavuse nõrgenemine. Vajumine on 20% 5 aasta jooksul mineraalvilla 4,7% vastu ja suure niiskuskõikumisega frondil võib vajumine
olla veelgi suurem.

Mitte soovitatav ühesõnaga.
Külaline
külaline

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. UUringu kohta. Jah , ülikooli info. Punktis 15.4 on korratud aabitsatõdesid, mis on leidnud uuringuga kinnitust. Iseküsimus, et miks on vaja aabitsatõdesid üle kontrollida! On ju palju muid asju, mida uurida ja mis on eestispetsiifilised.
Aurutõkestuseks kasutatakse (villsoojustuse puhul) kilet. Kilede aurutiheduse kvaliteedist meil olen väga halval arvamisel ja oletan, et ca 99% nendest kileaurutõkestest ei tööta. Iseküsimus, kas neil üldse ka funktsiooni seal on.
Samuti kahtlen, et kas PUR-vahuga on meie ehitustava tingimustes konstruktsioonis aurutõkestus võimalik. Võimalik vaid juhul,kui järelvalve on äärmiselt kompetentne ning nõuab kõikide potentsiaalsete defektikohtade sulgemist.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Külaline
külaline

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas:.... Punktis 15.4 on korratud aabitsatõdesid, mis on leidnud uuringuga kinnitust. Iseküsimus, et miks on vaja aabitsatõdesid üle kontrollida!
tellija, kes maksis, tellis mida tal vaja oli
On ju palju muid asju, mida uurida ja mis on eestispetsiifilised.
mis need on?
Aurutõkestuseks kasutatakse (villsoojustuse puhul) kilet. Kilede aurutiheduse kvaliteedist meil olen väga halval arvamisel ja oletan, et ca 99% nendest kileaurutõkestest ei tööta. Iseküsimus, kas neil üldse ka funktsiooni seal on.
Kusjuure uuringu polnud mainitud, et villsoojustuse puhul kilet oleks kasutatud. Vast ehk ikka oli.
Ise elan puitkarkassmajas, millel 99-ndal võeti maha sisemine laudis ja saepuru asendati villaga, selle peale sissepoole pandi kile ja kips. hallitust näha pole ja lõhna ka mitte, aga ega keegi pole ka selle välislaudise sisekõlge villa taga uurinud.. (Väljas on veel lisaks 100 mm penot.
Samuti kahtlen, et kas PUR-vahuga on meie ehitustava tingimustes konstruktsioonis aurutõkestus võimalik. Võimalik vaid juhul,kui järelvalve on äärmiselt kompetentne ning nõuab kõikide potentsiaalsete defektikohtade sulgemist.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Millised defektikohad PURi pihustamisel saavad jääda kui PUR otse palgiga nakkub??
SPU plaatide paigaldamisel viib üks defekt kogu plaaditaguse kliima paigast. Pihustatud PUR-l on defekt lokaalne?

Kas siis saab seest soojustada või ei?
Külaline
külaline

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. UUrida on palju, näiteks kohalike "optimaatorite" väljamõeldud ja ehitustavaks muutunud tehnoloogiate tulemused soojustamisel, hüdroisoleerimisel, madalvundamentide tegemisel, kiletamistel, jne. Neid "optimeerimisi" Läänes ei tehta ja seega puudub neil uuringuteks katsepolügoon.
Kui Pur pihustaja tagab ja teie usute, et grammigi siseauru palgini ei jõua, siis on ju kõik korras.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas rokikas »

Külaline kirjutas:Neid "optimeerimisi" Läänes ei tehta ja seega puudub neil uuringuteks katsepolügoon.
Kus see "Lääs" täpsemalt asub?
Külaline
külaline

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Selle all võiks mõelda riike, kus:
1) eksisteerivad insenerlikud ehitusnormid
2) arhitektid konsulteerivad inseneridega enne ulmeprojektide konstrueerimist
3) insnerid, arhitektid ja ehitajad on enne töölehakkamist saanud koolihariduse
4) ilma hariduseta ehitaja ei dikteeri konstruktsioonilisi lahendusi
5) ilma projektita ehitama ei hakata
6) ainukene kriteerium ei ole väiksem maksumus
7) materjalidele on kehtestatud kvaliteedistandardid
8) ehitusideoloogia eestvedaja on akadeemiline ringkond (mitte materjalide müügimehed)
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
läänest
külaline

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas läänest »

mõistlik nimekiri herr Piirfeldilt.

Seda tahaks kokku võtta ühe lausega:
Haridust ühiskonnas väärtustatakse ja haritud inimestel on vastav positsioon.

Võiks arvata, et rahapuuduses mittevaevlevas vana-Euroopa riigis nii ongi.
Kuid praktika näitab, et praktiliselt kogu Luksemburgi kinnisvara, kus eestlased elavad, hallitab. Ja kui räägid omanikule, et see on kehva ventilatsiooni süü, siis tema ütleb hoopis, et akent tuleb lahti hoida ja väntab sulle veel hallituse ülevärvimise kulud kraesse.
Soojustagastusega vent-agregaat (3000 €) tundub omanikule ulme ja kasutu kulu (mis ei takista tal täna min. 1500 € kuus renti (muud kulud lisaks veel) küsida.

Kas seda Läänt ei peaks otsima pigem Põhjast...?
Külaline
külaline

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Absoluutselt lollikindlaid süsteeme pole vist olemaski, kuna lollid on äärmiselt leidlikud, seda kindlasti ka Läänes (ok jätaks ilmakaared välja). Kui Läänes võib tavainimene usaldada kehtivaid süsteeme kvaliteettulemuse saavutamiseks, siis Eestis pole see pahatihti võimalik ja inimesel tuleks süveneda ehitusmaailma köögipoolele, et mitte endale jama osta. Konkreetne teema on kaldu kiskunud pehmesse valdkonda - filosoofiasse. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Külaline
külaline

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Teab keegi öelda puidu veeauru juhtivust?
praktik
külaline

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas praktik »

Pur müüja kodulehel räägitakse siiski vaid õhutihedusest(konvektsiooni teel leviva niiskuse õkestamisest) mitte aga difusioonist ! Neid kahte asja ei saa segamini ajada,
TTÜ uuringu üheks küsimuseks minu jaoks on see , et erinevate soojustusmaterjalide vahel ei olnud minu teada diffusioonikindlat kihti , seega võimalus liikuda niiskusel eri suundades ka erinevate soojustuste vahel mis muudab antud katse mitte eriti mõttekaks ?
ronn01
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 85
Liitunud: 09 Jaan 2012, 21:17
On tänanud: 1 kord

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas ronn01 »

Arvutage parem ise, siin kõik suht lihtsalt ja kohe näha kas ja kuhu tekib kondensi oht. Kui PURi ei leia siis piisab kui sisestada PURi parameetrid

http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... eR&lang=en
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas rokikas »

Külaline kirjutas: Kui Läänes võib tavainimene usaldada kehtivaid süsteeme kvaliteettulemuse saavutamiseks
Kas eelpool viidatud SPU lahendus palkmajale on "Eesti" või "Lääne" lahendus?
madis64
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2662
Liitunud: 22 Juun 2009, 22:16
On tänanud: 20 korda
On tänatud: 68 korda

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas madis64 »

rokikas kirjutas:
Külaline kirjutas: Kui Läänes võib tavainimene usaldada kehtivaid süsteeme kvaliteettulemuse saavutamiseks
Kas eelpool viidatud SPU lahendus palkmajale on "Eesti" või "Lääne" lahendus?
Sõltub ilmselt kasutatavale süsteemile sertifikaadi väljaandjast, kui see on "Läänest" nagu näiteks see:

http://www.econps.ie/downloads/BASF%20W ... RAL%20.pdf
PUR sertifikaat BBA.jpg
PUR sertifikaat BBA.jpg (111.87 KiB) Vaadatud 5482 korda
, siis on tõenäoliselt tegemist "Lääne" lahendusega, kui sertifikaat aga puudub, siis aga on ilmselt tegemist kodukootud lahendusega ;)

NB! Ka sellel sertifikaadil kirjutatakse, et kondensatsiooniriski tuleb hinnata igal konkreetsel juhul eraldi.
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas rokikas »

See ei ole sisult SPU lahendus!
madis64
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2662
Liitunud: 22 Juun 2009, 22:16
On tänanud: 20 korda
On tänatud: 68 korda

Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.

Lugemata postitus Postitas madis64 »

rokikas kirjutas:See ei ole sisult SPU lahendus!
Mis selles siis nii erilist vahet on - üks välisseina sisepinnale kinnivahutatud polüuretaanikiht kõik ;)

Palkmaja sisepinna soojustamisest kahjuks vist VTT ja TTY-dokumente (vähemalt pealkirja järgi, lingid dokumentidele nagu veebilehel puuduvad) silma ei jäänud :scratch: .
Vasta