Ehitusfoorum

Ja mis moodi see põrandalaua paigaldamine välja näeks ? Liimid kõik ühendused kokku? Pärast kuivab suvalistest kohtadest lõhki ja ikkagi liigub ning kulutab vahtplasti. Tundub pooletoobine lahendus. uuri tootja jooniseid ja soovitusi, sealt tuleb ka lahendus .

ma vist mulla soojustamisega siiski ei viitsi tegeleda. Uhun siis 100mm penokat altpoolt lihtsalt lisaks. Või lausa 150
Lõikan kõigepealt augu põrandasse. Vaatan, kuda seal all, liigutama üldse mahub....

Laudpõrandale peaks siis punniga plaatidest aluspõranda tegema, aga kas see ära tasub...?

Aga kergkruusast veel. Kui põrandaalune täita kergkruusaga, misiganes kihid sinna peale tulevad, kas võiks sinna sisse panna perforeeritud torud, mis jookseks läbi majaaluse näiteks põhja-lõuna suunaliselt ja lõpeks kummalgi pool tuulutusaukudena, mida sügisel vana kombe kohaselt kinni saaks toppida ja kevadel jälle lahti võtta. Saaks kevadel liigse niiskuse maja alt välja tuulutada aga ei peaks samas ehitama täielikku alttuulduvat konstruktsiooni, sest kui sinna peale teha märjad ruumid, peaks põrand olema betoonist aga see eeldab kas kallite paneelide või betooniga mässamist ühes saalungite ja kõige muuga, mis sinna juurde käib. On keegi viljelenud sellist kombineeritud tuulduvat pinnasele toetuvat varianti?

Ma tean küll, et kõige vettpidavam oleks kasutada õiges kohas õiget liiki hüdroisolatsiooni ja nii edasi. Lihtsalt viskan siin ühe hüpoteetilise küsimuse õhku.

Hiid kirjutas:Lõikan kõigepealt augu põrandasse.

Selline põrandaalune aga pääsu sinna polegi

Ära torma kinniajamisega. Peaaegu sama tulemuse annab ju tuulutusavade kinnipanek, see töö on ju imelihtne. Tegelt näebki juhend ette, et tuulutrusavad talveks ajutiselt suletakse (kasvõi lumi maja seina ääres) ja suvel tuuldub läbi, et talvel kogunenud niiskus ära kuivatada.

rokikas kirjutas:

Hiid kirjutas:Lõikan kõigepealt augu põrandasse.

Selline põrandaalune aga pääsu sinna polegi

Kas oleks pidanud seda keldrina kasutama?

Ei aga sinna pääsemisvõimaluse jätmine oleks ju olnud päris mõistlik. Tore oleks ju sinna kord aastas pilk visata veendumaks et seal keegi "elama" ei ole hakanud ja põranda ning soojustuse "tervis" altpoolt samuti korras on.

Kalvis kirjutas: Tegelt näebki juhend ette, et tuulutusavad talveks ajutiselt suletakse (kasvõi lumi maja seina ääres) ja suvel tuuldub läbi, et talvel kogunenud niiskus ära kuivatada.

Too palun viide sellisele juhendile .
Minuteada siiski talveks ei tohi tuulutusavasid sulgeda. Sisenev külm ja kuiv õhk seal soojenedes langetab põrandaaluse suhtelist niiskust. Suvel sisenev soe ja niiske õhk jahtudes jahedas põrandaaluses tõstab seal suhtelist õhuniiskust ja kipub tekkima kondenseerumine jahedatele pindadele. See kooslus (soe ja niiske) on soodus pinnas seente/"kahjuliku elu" kasvamisele.
Tuulutus ei tohi olla talvel liiga suur et temperatuur ei langeks põrandaaluses liialt.
Suvel on suur õhu läbivool väga teretulnud sest see aitab kiiremini sealset temperatuuri tõsta ning kondenseerumisohtu vähendada.
"Mulla soojustamine" aitab seal soojemaid olusid hoida/saavutada ning töötab ka tiba hüdrotõkkena pinnasest tuleva niiskuse vastu.

Soomlaste vastavateemaline uurimus http://www.malander.fi/assets/files/LVI ... ti-B62.pdf Lk.4 ingliskeelne lühikokkuvõte.

Vaba pääs põranda alla on muidugi hea. Isegi sai seal all alles käidud ja köögi põranda ühte tala toestatud. Nimelt jäid teised vist liiga suurte vahedega ja külmik kippus möödudes häirivalt värisema.
Mina ei tea sellest tuulutusavade sulgemisest " ei tohi " midagi. Ikka panen kinni, kui püsivad külmad tulevad ja kohe esimeste suladega teen uuesti lahti. Mu majal on sokkel kohe soojustatult ehitatud ja usun, et see aitab ehk väheke rohkem sooja hoida. Öeldakse küll, et soojusta parem põrand hästi ära, muu pole oluline. Ma soojustasin muu ka igaks juhuks ära
Mis kondenseerumisse puutub, siis avatud avadest talvekülmadega läbi külmunud põranda alusesse tekib seda ikka tunduvalt rohkem vast. Mu meelest.

taastaja

Juhend pole täpne sõna, kuid linki anda ei saa, sest jutt on pärit paberraamatust "Majatohter".
Samamoodi on enam vähem vastatud teiste analoogsete küsimustele aka välisseina niiskuse ja hingamise kohta - talvel kondenseerub niiskus välissoojustuse sisse ja jäätub, mis suvel kuivab välja. Analoogselt on sama asi põrandas. Talvel on liiga külm neil seentel.

Külaline kirjutas: Isegi sai seal all alles käidud....

Ehk viitsid veel minna ja sinna termomeetri paigaldada. "Teaduslikust huvist" tahaks teada mis temperatuur seal valitseb. Tore oleks koos välistemperatuuriga ning mitmel päeval. Tore oleks ka sealset suhtelist õhuniiskust mõõta aga .... Selline tagasihoidlik palve sulle.

Külaline kirjutas: Ikka panen kinni, kui püsivad külmad tulevad ja kohe esimeste suladega teen uuesti lahti.

Viidatud teadustöös soovitavad et küttehooajal on 0,5 kordne õhuvahetus (kogu õhk vahetub 2 tunniga) piisav. Kuid mitte rohkem kui 2 kordne õhuvahetus tunnis. Seda eeldusel et maapinnast tulevat niiskust on vähendatud/takistatud näiteks ~10-20 cm. kergkruusa kihiga pinnasel.
Mai algusest septembri lõpuni soovitavad minimaalseks õhuvahetuseks 3...5 korda tunnis või rohkem. Ülapiiri siis ei ole.

Kalvis kirjutas:Talvel on liiga külm neil seentel.

Väidetavalt on "seentele" soodus kasvukeskkond +5 - +50 C ja 80% või kõrgem suhteline õhuniiskus. Sellised tingimused tekivad põrandaaluses vist suht kergelt kui midagi tiba viltu tehtud/arvestatud.

Kalvis kirjutas:... välisseina niiskuse ja hingamise kohta - talvel kondenseerub niiskus välissoojustuse sisse ja jäätub, mis suvel kuivab välja. Analoogselt on sama asi põrandas.

Sellist seina ma oma majale küll ei tahaks mis talvotsa jääd koguks ja suvel seda välja aurutaks. Midagi peab seal ikka tiba valesti olema kui nii tõesti toimub.
Põrandaaluses lisandub ka maapinnast pärit niiskus nii et päris palju teda seal "liikvel".

Tere. Äkki oleks mõistlik pöörduda selle küsimusega klassiku A.Veski poole? Füüsikaseadused ei ole 40 aastaga muutunud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kas meie jutus siin on midagi füüsikaseadustega vastuolus?

Mina seepärast ei soovi teha prussidega tuulutusavadega laudpõrandat, jamasi liiga palju. On teada ka juhtumeid kus üksainus pisiasi (üks sulges tuulutusavad igaveseks, teadagi miks) põhjustas sellisel põrandal seente vohamise, koolirahaks läks kaasa ka maja. Kuid samas mitmed on teinud, põrand tuulutusavadega peab igati vastu.

Sellist seina ma oma majale küll ei tahaks mis talvotsa jääd koguks ja suvel seda välja aurutaks. Midagi peab seal ikka tiba valesti olema kui nii tõesti toimub.
Põrandaaluses lisandub ka maapinnast pärit niiskus nii et päris palju teda seal "liikvel".

Võid ju mitte tahta, kuid paratamatult tekib selline konstruktsioon, sest ikka loed siit foorumist, et milleks üldse seina aurutõket panna, milleks kasutada kallimaid materjale, odavam käib kah. Nojah, olen talvel paari sellist lahti võtnud ja jää kogus oli villas muljetavaldav (probla tekkiski, et soojaks läks ja äkki hakkas kõik see jää tuppa tagasi tilkuma). Tavainimene ei näe seina sisse ja ei tea enne kui pruss mäda on, et niiskuse seisukohast pani konstruktsioonis mööda.

Tere. Ei, füüsikaseadustele otsest vasturääkivust ei tähelda, aga kliimatingimuste subjektiivset interpretatsiooni küll. Tõde selguks siis, kui oleks täpselt teada kliimatingimused seal põranda all. See ei ole aga alati üheselt teada, liiga palju muutujaid. A.Veski on oma soovitused kirja pannud eeldusel, et see enamatel juhtudel annab parima tulemuse. Reeglina see ka töötab. Esineb aga kindlasti olukordi,kus A.Veski soovitused ei ole parim - seda olukorda võiks nimetada mittestandardseks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

kuda maestro siis põranda oleks ehitanud?
Äkki ta oli ka diletant?

Üks soovitus oleks aluspinnasele hüdrotõke+vahtplast, betoon põrandaküttega, sellele parkett. Parketi asemel võid põrandaplaate kasutada.

see on mulle mõeldud või?
See plaan on mul ka olnud, aga see eeldab kogu põranda ülesvõtmist ja katlamaja ehitamist.

Ei. See oli kõrvalpõikena lollikindla lahendusena. Kui taladele vähemalt sama palju seina soojustuse ekvivalenti (ca 30 cm) siis peaks juba piisav olema, et külm ei oleks ja võib tuul kasvõi iilidena alt läbi puhuda.

Kalvis kirjutas:Üks soovitus oleks aluspinnasele hüdrotõke+vahtplast, betoon põrandaküttega, sellele parkett. Parketi asemel võid põrandaplaate kasutada.

Milliseid eeliseid näed sellisel konstruktsioonil alttuulduva põranda ees?
Mina näen sellisel kirjeldusel kahte puudust.
1. Hüdrotõke peab olema nagu kummik, vastasel korral ta lihtsalt nihutab probleemseid kohti (tulemus on sama). Hea võrdlus oleks väliseina madala temperatuuri korral ainult nurkade soojustamine (nurgad enam ei hallita, küll aga hallitab keset seina).
2.Siseniiskus võib kondenseeruda/püsida kõrgel tasemel kile piirkonnas.

Eelneva kohta. "Supiauru" ja maja aluse tuulutamise vahel on ikka olulisi erinevusi.
Esimene eeldab vett vedelas olekus,e. piisavat aurustumispinda ja selle piisavalt kõrget temperatuuri, ning õhuvahetuse puudulikkust (aurustumine toimub kiiremini, kui õhk seda ära kannab).
Näide pott tulele (avatud kaanega) ja uksed aknad kinni, varsti täitub kogu ruum nähtava veeauruga ja seintel lagedel on kondens. Vähendame temperatuuri ja aurumine väheneb, nähtavus ruumis paraneb - kuna aurustumine ei ületa kondenseerumist. Keedame edasi ja avame uksed aknad, seinad kuivavad, õhk muutub selgeks ja aurumist näeme ainult poti kohal. Millisel juhul Te eeldate,et maja all on RH 100%?
Teine näide. Klaaskast märja liiva ja õhuga, suletud pealt hermeetiliselt. Suure tõenäosusega , saavutab õhk kastis RH taseme 100%? Mida tuleks teha, et see nii ei oleks?
Eelpool loetletud tingimuste koosesinemist tuleks maja all vältida?
Kui keegi mäletab, siis selgitasin kunagi, et gaas levib kõikides suundades ühesuguselt, küll ei tähenda see seda , et tema konsentratsioon oleks igalpool ühesugune kui toimub õhumasside vahetus.
Ilmselt tunnen "süüd" eksiarvamuse kujunemisel.

Lugupidamisega

Eelmine kritseldus minu sulest, ei antud aega kohmitsemiseks ja logiti välja
Imelik.

Kohe aluspinnasele hüdrotõket mõistlik majaehitaja vast ka ei pane. See ei kesta ju seal sellise paigaldusviisi korral, kuigi kaua, tervena.

taastaja

Hüdrotõkkeks on seni olnud tavaline kile ja sellest piisab. See ei pea olema super-hüper, sest vahtplast ega betoon ei karda niiskust. Betooni peale pintseldad veel nagunii lisa niiskustõkke.

süvenesin Arvo Veski kirjutistesse. Sealt lugesin välja, et igasugune hüdro ei oma tähtsust, kui põranda all on liiv. Soojast ruumist suruvat rõhk kuuma õhu põrandast läbi alla ja kuivatavat liiva mitmekümne sentimeetri sügavuselt tolmkuivaks. Põhjavesi mööda liiva üles tõusta ei suutvat, kui kiht on vähemalt 60cm. Põrand liival saavat soe ja mõnus!

Selles jutus ei maksa kahelda. Tuleb ainult olla tähelepanelik kirjelduse osas. Soojuse juurdevool
kiirendab aurustumist (temperatuuri mõju), kuivamine sõltub aga õhuvahetusest (kui jutt on õhu surumisest???; muudel juhtudel difusioonitakistusest). Kas me räägime sel juhul soojustatud põrandast?- arvan et mitte.
Imelik.