Ehitusfoorum

Tere

Kumb on parem põranda soojustuseks, kas 10-15 cm peno või sama paksus fibo kergkruusa??? Tegemist siis põrandaga esimesel korrusel, põranda all ruumi u 50 cm, põranda all tuulutus.

Olen eb mismõttes parem. Tuleohutuselt fibo, hinnalt fibo, roti-hiire käikude kohapealt fibo, soojustusomadustelt ülekaalukalt kordades peno.

Kas fibo kergkruus on siis üldse, kaasaegsel ajal, soojustus?
10-15cm soojustust pole ka päris piisav, kui põranda all ulub tuul.

taastaja

Olen teema algataja. Isegi mõtlesin peno aga keegi "tark" tuli oma kogemuste põhjal ütlema, et tal osa elamist peno, osa kergkruus ja kergkruus olevat jala all soojem.

normaalselt pannes peaks olema kruus-liiv-peno? fibo kruus on mingitele rikkuritele

hambakari kirjutas:... fibo kruus on mingitele rikkuritele

Eks oma majas elamine ongi rikaste inimeste lõbu.
Korteris elamine tuleb kordades odavam.

Ehitusel kasutatakse seda rohkem sellepärast, et rikastes EL maades (Kreeka, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Portugal, ...) on inimesed nii rikkad, et nad ei viitsi mingit paar kantri marmorkildu tellida vaid võtavad vundamendi täiteks heade soojustusomadustega kindlasti veel ECO serdiga tehislikku fibo kergkruusa, see on bro. Isegi eestis on selliseid ehitusfirmasi jalaga segada.

Tegelikult võid loomulikult täide + 10 kond lisa cm, et U arv sama tuleks, panna vahtplasti rohkem. Plaatvundamendil on vajalik fibo kogus sedavõrd väike, et ehitajal on lihtsam sellega teha kui säästulahendusele rõhuda.

Kergkruus nüüd kallim või mitte aga, kas ta on siis põrandatalade vahele 15 cm paksusena etem panna kui 15 cm peno. Jääb ta jala alla soojem? NB! Põranda all on tuulutus. Üks raius, et pane kindlasti kergkruus, tema pani ja on jala all soe. ???

Tupsu kirjutas:Eks oma majas elamine ongi rikaste inimeste lõbu. Korteris elamine tuleb kordades odavam.

Oleneb muidugi millist maja ja millist korterit võrrelda, kuid "kordades" küll ei saa vahet olla. Mulle tundub, et minu endises Lasnamäe 3-toalises oleks täna kulud kindlasti sama suured, kui praegu oma majas.

Külaline kirjutas:Kergkruus nüüd kallim või mitte aga, kas ta on siis põrandatalade vahele 15 cm paksusena etem panna kui 15 cm peno. Jääb ta jala alla soojem? NB! Põranda all on tuulutus. Üks raius, et pane kindlasti kergkruus, tema pani ja on jala all soe. ???

Vahtplasti ja kergkruusa soojuserijuhtivus erineb umbes 4 korda. Kergkruus on kehvema soojapidavusega. Lisaks vajab ta eraldi tuult tõkestavaid materjale.

Külaline kirjutas: Jääb ta jala alla soojem?

Pagana ebamugav on käia sellel.

Küülaline kirjutas: Mulle tundub, et minu endises Lasnamäe 3-toalises oleks täna kulud kindlasti sama suured, kui praegu oma majas.

Sama siin. Korteri küttekulud ikka oluliselt suuremad kui nüüd omas majas.

Mul on võrdluseks võtta ainult 30 ruudune korter Mustamäe koperatiivmajas (ehk siis juba vene ajast saati ehitatud natuke paremini ja parema järelvalvega, kuna tehti elanike oma raha eest . 2800 rubla 1964 aastal.)

Eelmine kuu oli arve 51 eurot, üle eelmine 65 eurot. Keegi momendil sees ei ela, seega pole ka elektri, vee ja prügiveo kulu)

Jagage ruutmeetritega ja korrutage oma maja pinnaga. Kas tõesti läks ka majas nii palju ruutmeetri kohta ?

kokkuvõte; kui kellelgi vastuväiteid pole

hambakari kirjutas:normaalselt pannes peaks olema kruus-liiv-peno

sashaobrok kirjutas: Vahtplasti ja kergkruusa soojuserijuhtivus erineb umbes 4 korda. Kergkruus on kehvema soojapidavusega. Lisaks vajab ta eraldi tuult tõkestavaid materjale.

Väike vastuväide ikka oleks. Pole nagu erilist mõtet kruusa/liiva sinna talade vahele panna. Piisab kui eps seal on.

Kergkruus on mõeldud põranda täite materjaliks, millel on parem soojustakistus võrreldes teiste tüüptäitematerjalina. Tavaline on vundamendiaugu täide, kui sa peaksid selle asemele vahtplasti panema, kas oled nii rahakas, et ca 1 meeter, halvimal juhul 1,5 meetrit täidaksid vahtplastiga. Ei soovi ju. Kui aga paned keramsiitkruusa täis, on nõutav U arv põranda ja maapinna vahel täidetud.
Põranda talade vahele keramsiitkruusa panna on küll mõttetus, piisab EPS-ist. Kuna talad on altpoolt tuulduvad siis allapoole ei oma ka keramsiitkruus mingit mõtet, kasu on NULL.

aa nojah, ma vist ei viitsind kõike lugedagi..

sel juhul oleks vaja mingit joonist, et mis materjalid tuulutuse all on jms. kui lihtsalt pinnas, siis tekib niiskuse probleem ju. talade vahele oleks isegi niiskustõke+tuuletõke+kivivill parem? tuulutuse alla veel liiv,peno,kruus? või siis kruus,geo,liiv,peno,liiv?

Ei tuulutusest allapoole sa nüüd küll midagi soojustama ei hakka:) Jääb lihtsalt tavaline kruus või liiv või mis sul seal on ja kõik. Ja talade korral sa altpoolt küll mingit niiskustõket lisada ei tohi. Niiskustõke peab jääma ikka soojustusest toa poole.

pinnasest tuleb ka ju niiskust - peno võtaks niiskest õhust tingitud külma ka veel ära. + radooni tuleb ka veel altpoolt

Kõigepealt anna teada millist põrandat plaanid nüüd kindlalt teha, on olemas kaks liiki - Puittaladel põrand, nende vahel soojustus ja alt osa peab olema kindlasti tuulduv.
Teine variant on auk täidetud (tavaliselt keramsiitkruus aga võib ka tavatäide olla) siis vahtplast, sellele tavaliselt betoon põrandaküttega ja selle peale siis mingi põrandakattematerjal (plaadid, parkett jt.).

hambakari kirjutas:pinnasest tuleb ka ju niiskust - peno võtaks niiskest õhust tingitud külma ka veel ära. + radooni tuleb ka veel altpoolt

Kui on alt tuulduv põrand, siis selleks teda tuulutataksegi, et pinnaseniiskus ja radoon sealt alt ära tõmmata. Peno tuulutusest allapoole maapinnale asetada on absurd kuna ülevalpool tuulutusvahes on talvel miinuskraadid.

niiskus liigub alt üles, mitte alt kõrvale otse aukudest välja

hambakari kirjutas:niiskus liigub alt üles, mitte alt kõrvale otse aukudest välja

Vabandust aga su arusaam asjast on ikka üpris ......hõre.

sashaobrok kirjutas:Peno tuulutusest allapoole maapinnale asetada on absurd kuna ülevalpool tuulutusvahes on talvel miinuskraadid.

Päris nii kindel ma selles ka ei oleks. 50 mm. epsi või 100-200 mm. kergkruusa võib sinna vägagi sobiv/soovitatav olla. http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... tys-98.pdf

rokikas kirjutas: Vabandust aga su arusaam asjast on ikka üpris ......hõre.

ja nagu näha, siis su arusaam asjadest on ikka üpris ......olematu.

Ehk põhjendaksid palun oma seisukohta?

hambakari kirjutas:niiskus liigub alt üles, mitte alt kõrvale otse aukudest välja

Ja mis füüsikaline protsess sinu arvates seda siis põhjustab? Või nägid keeva vee poti kohal auru pilve ja arvad et "niiskus liigub üles" selle peale kohe?

rokikas: see soome leht räägib vist jälle sellest absurdikast, kus vundament on "madal" ja soojustatakse nii seest kui väljastpoolt horisontaalselt, et külm ei kergitaks. Aga kui keegi viitsiks tõlkida sealse ilmatarkuse, siis tahaks targemaks saada küll...